Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldaja, AK esitas 02.04.2015.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik, kes on sündinud ja elanud XXXXXX linnas XXXXXXXXXX. Puudutatud isik kolis 2005. aastal koos abikaasa NK-ga XXXXXXXX poja juurde elama, kes on taganud neile mõlemale kõrvalabi ja hooldust. 23.04.2014 suri NK ning puudutatud isik jäi avaldaja pideva hoole alla. Avaldajale anti 03.09.2014.a tähtajaline elamisluba Eestis kehtivusega kuni 02.09.2016, töötamiseks konsultandina kompaniis OÜ A. Seoses sellega kolis
1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-5083 avaldaja koos oma abikaasa MK-ga ja tütar SK-ga Eestisse elama ja puudutatud isik jäi ilma hoolitsuseta. Puudutatud isik viibib perioodil 26.01.2015 kuni 26.04.2015 Eesti Vabariigis poja kutsel kolmekuulise viisa alusel. Avaldaja palub seada tema ema üle eestkoste, kuna puudutatud isiku igapäevane tegutsemine on oluliselt takistatud sügava puude tõttu. Puudutatud isikul on südamepuudulikkus (kaasasündinud südameklapirike), hüpertooniatõbi, vereringehäired, 12sõrmiku haavand, latentne reumatoidartriid, mis piirab osaliselt tema võimet oma käitumist juhtida. Viimasel ajal tal esineb tähelepanuvõime langust, lühimälu häireid, uue informatsiooni omandamisvõime langust ja täidesaatvate funktsioonide häireid, mistõttu ta ei suuda igapäevaelu keerulisemaid või ebatavalisi olukordi enam päris õigesti hinnata. Puudutatud isik vajab isikuhooldust, ehk eestkostjat, kes hoolitseks tema turvalisuse eest, tagaks inimväärsed elutingimused ja igapäevaseks toimetulekuks vajaliku kõrvalabi ning ta saaks ravi ja sotsiaalteenuseid. Samuti vajab puudutatud isik eestkostjat tema varalise õiguste kaitsmiseks. Avaldaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostjat, kuid ta on võimeline iseseisvalt teostama valimisõigust ja käsutama piiratult oma isiklikku vara (tegema pisitehinguid, nt ostma toitu). Avaldaja kinnitas, et ta soovib ja on võimeline täitma eestkostja ülesandeid puudutatud isiku huvides ning tegutsema tema täieõigusliku esindajana kõigis toimingutes ja tehingutes. Avaldajal on piisav sissetulek, püsiv elukoht ning seega materiaalse külje pealt võimalik puudutatud isikule eestkostet teostada, kuna avaldaja omab kehtivat elamisluba, legaalset sissetulekut ja ravikindlustust. Arvestades, et kõrvalabi ja hooldust vajav puudutatud isik viibib käesoleval ajal Tallinnas, palus avaldaja tuginedes Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele õigusabi lepingule, tagada puudutatud isikule eestkoste asjas samasugune õiguskaitse nagu Eesti kodanikel ning lahendada eestkoste määramine Eesti õigusaktide kohaselt.
2.Harju Maakohus jättis 23.04.2015.a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kuna avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik ja tema alaline elukoht on Vene Föderatsioonis, XXXXXXX ning käesoleval juhul ei esine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 36 lg 2 märgitud edasilükkamatuid tingimusi, mis annaksid aluse vajalike abinõude rakendamiseks, siis ei esine käesoleval juhul lepingu artiklite 36 kohast erandlikku kohtualluvust. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et avaldus puudutatud isikule eestkoste seadmise ja talle eestkostja määramise nõudes ei allu vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele Eesti Vabariigi kohtule ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 4 tuleb avaldus jätta menetlusse võtmata ja tagastada see koos lisadega avaldajale.
3.06.05.2015.a esitas avaldaja määruskaebuse Harju Maakohtu 23.04.2015.a määruse peale, paludes tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse või saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti hinnanud faktilisi asjaolusid ning valesti rakendanud materiaalõiguse norme. Õigusabilepingut tuleks tõlgendada tervikuna koosmõjus teiste lepingu sätetega lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist (luua toimiv õigusalane koostöö, kus on muuhulgas tagatud lepinguosaliste kodanikele efektiivne juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile ning võrdne õiguskaitse). Lepingu üldsätted ja erisätted ei ole lähtuvalt lepingu eesmärgist ja põhimõttest üld- ja erinormi vahekorras ning vastuolu korral tuleb kohaldada lepingu üldsätteid. See tähendab, et lepingu üld- ja eriosa norme ei saa vaadelda teineteisest lahus ning lähtuda tuleb süstemaatilise tõlgendamise põhimõttest vaadeldes lepingut tervikuna. Puudutatud isik elab avaldaja elukohas Tallinnas, kes osutab emale kõrvalabi ja hooldust. Arvestades art 35 sätestatud võimalust kohaldada lepingu teisi sätteid ning lepingu üldosa artiklis 1 sätestatut on puudutatud isikul eestkoste asjas samasugune õiguskaitse nagu Eesti kodanikel. Avaldajale ja
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-5083 puudutatud isikule on soodsam lahendada asi Eesti kohtus, arvestades, et avaldaja vajab siin esindust, õiguskaitset ja ravi. Eesti kodanike suhtes kohaldub kohtualluvuse määramisel TsMS § 110 lg 3, mille kohaselt lahendab eestkosteasja eestkostet vajava isiku elukohajärgne kohus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 66 kohaselt kohaldatakse eestkoste ja hoolduse suhtes selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. Lisaks on rahvusvahelisel tasandil kohtute pädevus ja kohalduv õigus muuhulgas eestkosteasjades reguleeritud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud ja mille artikkel 5 p 1 kohaselt on täiskasvanu hariliku viibimiskoha osariigi kohtu või haldusasutuse pädevuses rakendada abinõusid täiskasvanud isiku või tema vara kaitseks. Avaldaja arvates on Eesti kohus pädev otsustama puudutatud isikule eestkoste seadmise vajalikkuse üle ning kohaldamisele kuuluvad Eesti õigusaktid. Puudutatud isik vajab isikuhooldust ehk eestkostjat, kes hoolitseks tema turvalisuse eest PKS mõttes. Puudutatud isik on piiratud teovõimega, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Avaldaja on jätkuvalt nõus olema puudutatud isiku eestkostja, olles tema eest hoolitsenud alates Eestisse tulekust ning kuivõrd puudutatud isik tema juures elab. Puudutatud isik ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist hakkama oma igapäeva elu korraldamisega ja vajab abi. Avaldaja jäi seisukohale, et maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid objektiivselt ning selle tulemusena tegi ebaõiglase lahendi.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2015.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja 06.05.2015.a määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Käesoleval juhul taotles avaldaja enda emale, puudutatud isikule eestkoste seadmist ning enda eestkostjaks määramist. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib avaldaja kutsel viisa alusel Eestis avaldaja juures, seega on vajalik määrata rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, kas Eesti kohus võib asja menetleda (TsMS § 70 lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul on puudutatud isiku puhul tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga, siis tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse sätetena Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) alusel määrata, kas Eesti kohus võib asja menetleda. Õigusabilepingu art 35 lg 1 kohaselt on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seega määrab õigusabileping üldreeglina, et asja võivad lahendada vaid Vene Föderatsiooni pädevad asutused. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et õigusabilepingu art 35 lg-s 1 sätestatud lauseosa „ [---] kui leping ei näe ette teisiti [---]“ võimaldab jätta selle sätte kohaldamata, põhjusel et art 1 lg 1 ja lg 2 sätestavad üldsätetena võrdse õiguskaitse. See tähendaks, et art 35 kaotaks õigusabilepingu erisättena tähenduse. Samas sätestab õigusabilepingu art 36 lg 2 erandi art-st 35, lubades edasilükkamatutel juhtudel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorganil ise rakendada vajalikke abinõusid. Maakohus on leidnud õigesti, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud selliseid edasilükkamatuid asjaolusid, millest tuleneks Eesti kohtule õigus lahendada avaldust eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Nimetatud edasilükkamatu asjaolu ei ole ka määruskaebuse väited, et puudutatud
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-5083 isik viibib hetkel viisa alusel Eestis, et puudutatud isiku tervislik seisund on halb ning et Eestis on asja soodsam lahendada. Seega keeldus maakohus õiguspäraselt TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.
7.Vastavalt TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluslukud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.