J J hagi R R , E R ja K L vastu vara tagasivõitmiseks ja abikaasade ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J J määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): J J (isikukood XXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostjad: R R (isikukood XXXXX); E R (isikukood XXXXX); K L (isikukood XXXXXXX), kostjate ühine tehinguline esindaja Helen Reinvart Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada J J määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a määrus osas, millega maakohus jättis õigusabikulud poolte endi kanda.
3.Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta hageja, J J õigusabikulud solidaarselt kostjate R R , E R ja K L kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendavalt maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludena ka õigusabikulud summas 1080 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt on kostjad kohustatud tasuma hagejale kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.2.Tühistada hagi tagamine ja vabastada arestist K L le kuuluv korteriomand (registriosa nr 858837) asukohaga Rapla, XXXX.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993
Tagastada hagejale pool 1.04.2015 tasutud riigilõivust, s.o 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot E J kontole nr XXXXXXXXXXX.
4.4.Välja mõista kostjatelt solidaarselt J J kasuks menetluskulud summas 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot. Kostjad on kohustatud tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.6.Jätta hageja maakohtu õigusabikulud ning ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitisena 1418 eurot, sh hageja õigusabikulud maakohtus summas 1080 eurot ning hageja õigusabikulud ringkonnakohtus summas 288 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.01.04.2015.a esitas J J hagi R R , E R ja K L vastu võlgniku, s.o R R vara tagasivõitmiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 ja 2 alusel ja abikaasade ühisvara jagamiseks TMS § 14 lg 1 järgi.
2.27.04.2015.a esitas hageja kohtule hagist loobumiseks avalduse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja loobus hagist, kuna pärast hagi esitamist on K L R R võla tasunud. Hageja taotles kostjatelt solidaarselt menetluskulude 675 euro ja õigusabikulude 1224 euro väljamõistmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel.
3.Kostjad esitasid vastuväiteid menetluskulude väljamõistmise nõudele. Kostjad palusid jaotada menetluskulud viisil, et need jääks täies ulatuses hageja kanda ja põhjendasid oma seisukohta alljärgnevalt: (1) esitatud kujul ei oleks hagi kuulunud rahuldamisele; (2) hageja ei käitunud heas usus, pöördudes kohtusse rutakalt, arvestades täitemenetluse lühiajalist kestvust ning asjaolu, et hagis esitatud nõue on ebaproportsionaalne, arvestades täitmisel olnud rahalise nõude suurust (940,41 eurot); (3) menetluskulude jaotamisel ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldatav, kuna hagist loobumine ei olnud tingitud nõude täitmisest, vaid täitemenetluse lõpetamisest; (4) menetluskulude nõue ületab oluliselt täitmisel olnud nõuet, mistõttu on selles ulatuses menetluskulude nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus (TsMS § 162 lg 4). Juhul, kui kohus kostjate seisukohaga ei nõustu, oli kostjatel vastuväiteid ka õigusabikulude suuruse osas.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993 Menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu hagi ja hagi tagamise avalduse koostamisele on näidatud suuremana, kui pädeval esindajal sellise dokumendi koostamiseks kulub. Tutvumine hagi vastustega ja arvamuse koostamine oli liigne toiming, kuna täitemenetluse lõpetamise tõttu oli hagi alus ära langenud. Eeltoodu tõttu ei või esindajakulude nõue ületada 432 eurot kolme kostja peale kokku ehk igalt kostjalt on hageja õigustatud nõudma 144 eurot.
4.07.05.2015.a määrusega otsustas Pärnu Maakohus lõpetada menetluse tsiviilasjas, tühistada hagi tagamine, tagastada hagejale pool riigilõivust, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja menetluskuluna pool riigilõivust (675 eurot) ning jätta õigusabikulud poolte endi kanda. Kostjate esindaja seisukoht, et hagist loobumine ei olnud tingitud nõude rahuldamisest, vaid täitemenetluse lõpetamisest ehk hagi aluse äralangemisest, oli kohtu hinnangul demagoogiline. Täitemenetlus lõpetati, sest võlgnik täitis oma kohustuse, mille tagamiseks hagi oli esitatud. Kohus ei nõustunud kostjate väidetega, et hagi esitamine oli hea usu põhimõttega vastuolus ning esitatud kujul ei oleks hagi rahuldamisele kuulunud. Hageja ei teostanud hagi esitades oma õigusi seadusvastasel viisil, samuti ei olnud hagi esitamise eesmärk kostjatele kahju tekitamine, vaid oma õiguspärase nõude rahuldamine. Kostjate esindajate seisukoht, et enne vara tagasivõitmist tulnuks R R ja E R ühisvara jagada, oli kohtule arusaamatu, kuna kostjate omandis ei ole käesoleval ajal ühisvara, mida jagada. Kohus nõustus kostjatega selles osas, et kõnesoleva vaidluse puhul tuleks menetluskulude jaotamisel kaaluda TsMS § 162 lg 4 rakendamist, s.o lähtuda õigluse ja mõistlikkuse printsiibist. Vaidluse taust ehk asjaolud, mille tulemusel R R rahaline kohustus hageja ees tekkis, on poolte jaoks äärmiselt emotsionaalsed, põhjustanud lähisugulaste vahel terava konflikti ning ilmselgelt mõjutanud nende valikuid. Mõistliku kokkuleppe asemel on kasutatud seaduslikke, kuid nõude suurust arvestades ebaproportsionaalseid vahendeid, nagu kostjate esindaja õigesti märgib. Igaühel on õigus otsustada, millisel viisil oma tõe eest seista, kuid õiglane on, kui oma valikud ka ise kinni makstakse. Eeltoodust tulenevalt pidi kohus õiglaseks ja mõistlikuks, kui menetluskulud (675 eurot) jäid kostjate kanda ning oma õigusabikulud kannab kumbki pool ise.
5.Hageja esitas 25.05.2015.a maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada osas, millega kohus jättis õigusabikulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta õigusabikulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 1224 eurot. Käesoleval juhul ei ole alust TsMS § 162 lg 4 alusel jätta õigusabikulud poolte endi kanda, kuna: (1) kogu võlgnevust pärast otsuse jõustumist (s.o 31.10.2014) tsiviilasjas 2-13-37103 hagejale ei tasutud; (2) kinkelepingu sõlmimise tagajärjel muutus kostja R R varatuks (vaidlust ei ole selles, et pärast kinkelepingu sõlmimist puudus R R l vara hageja nõude rahuldamiseks); (3) sissetulek, mille arvelt oleks olnud võimalik hageja nõude rahuldamine, R R l puudus; (4) ka pärast täitemenetluse algatamist (2015.a jaanuaris) ja võlgniku kontode arestimist võlgnevust hagejale ei laekunud; (5) hagi vastuse kohaselt õnnestus kostjal võlgnevus tasuda vaid sõprade ja sugulaste abiga, mitte enda rahaliste vahendite arvelt; (6) kostja K L teavitas juba eelnevalt hagejat, et ka hagi rahuldamise korral reaalseid laekumisi hagejale ei toimu R R varatuks muutmise tõttu (milline tegevusplaan viidi kostjate poolt kinkelepingu sõlmimisega ka täide). Eelviidatud asjaolusid silmas pidades nähtub, et kostjad on tegutsenud pahatahtlikult eesmärgiga muuta R R varatuks ja jätta hagejale võlgnevus (summas 944,97 eurot) tasumata. Eelviidatud asjaolusid arvestades sai ja pidi hageja eeldama, et R R ei kavatse võlgnevust hagejale tasuda, mis omakorda andis hagejale aluse esitada käesolevas asjas hagi vara tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostjal oli võimalik nii käesolevat kohtuvaidlust kui ka tsiviilasjas 2-13-37103 toimunud kohtuvaidlust vältida, tasudes hagejale vastava rahasumma vabatahtlikult. Kuigi võlgnevuse summa ei olnud suur (944,97 euro) ei pidanud hageja nõustuma sellega, et vastav summa jääbki talle tasumata või
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993 laekub arvestusega ca 10 eurot aastas (pärast täitemenetluse algatamist laekus hagejale ca 4 kuu jooksul kokku vaid 4,56 eurot), millisel juhul oleks kogu võla tasumise perioodiks kujunenud ca 100 aastat. Hageja rõhutas, et tal oli võlgnevuse kättesaamiseks võimalik käesoleval juhul valida vaid kahe seadusliku variandi vahel: a) võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamine (mis oleks toonud kaasa ainuüksi pankrotihalduri tasu näol oluliselt suuremad kulud, millele oleks täiendavalt lisandunud täpselt samad kulud nagu käesolevas asjas, so hagi pankrotihalduri poolt võlgniku vara tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks), või b) hagi esitamine vara tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks. Seega ei ole võimalik väita, et hageja oleks hagi esitades kasutanud ebaproportsionaalseid vahendeid, sest mingisuguseid muid valikuid (peale nõudest loobumise) hagejal ei olnudki. Ei saa eeldada, et hageja kanda jääks kulud (õigusabikulud), millised kulud on põhjustanud kostjate endi tegevus.
6.Kostjad palusid määruskaebuse jätta rahuldamata ning maakohtu õigusabikulude jaotuse osas jätta muutmata.
määruse
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis õigusabikulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada. Ringkonnakohtul on TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel võimalik teha tühistatud osas uus määrus, millega lahendatakse hageja poolt 27.04.2015.a maakohtule esitatud taotlus, jäetakse menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel ning määratakse kindlaks kostjate poolt hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Pärnu Maakohus on enda 07.05.2015.a määruses määranud summaarselt kindlaks ning mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 675 eurot (riigilõiv) ning kuivõrd selles osas pole maakohtu lahendit vaidlustatud, siis ei mõjuta käesolev lahend selles osas maakohtu määruse kehtivust.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude jaotuse osas ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 3-2-1-142-10, p 10). Kuigi käesoleval juhul (hagist loobumisel) iseenesest ei ole välistatud TsMS § 162 lg 4 kohaldamine, ei esine siiski toimiku materjalidest nähtuvalt selliseid erandlikke asjaolusid, et nimetatud sätet kohaldada. Maakohus on märkinud, et vaidluse taust on äärmiselt emotsionaalne, põhjustanud lähisugulaste vahel terava konflikti ning mõjutanud poolte valikuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see alus, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtuvaidluse taust on tihtipeale emotsionaalne, põhjustades menetlusosaliste vahel konflikte ning seda suure tõenäosusega ka vaidluste puhul, kus menetlusosalised on lähisugulased. Nimetatud asjaolud aga ei tähenda, et kohaldada tuleks TsMS § 162 lg-t 4. Samuti ei esine käesoleval juhul ka asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada TsMS § 162 lg 4 põhjusel, et hageja
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993 otsustas enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud hagi esitamine hea usu põhimõttega vastuolus. Samamoodi maakohtuga ei saa ringkonnakohus nõustuda ka kostjate väitega, et hagi ei oleks saanud esitatud kujul mitte mingil juhul rahuldamisele kuuluda. Hageja on käesoleval juhul kasutanud seadusest tulenevaid õiguslikke abinõusid võlgnevuse likvideerimiseks, mis arvestades seda, et R R võlgnevus sai tasutud, ka toimisid. Jättes enda võlgnevuse tasumata, peab võlgnik arvestama, et tema suhtes võidakse alustada täitemenetlust ning mh esitada ka tagasivõitmise hagisid. Samuti peab arvestama, et hagi esitamise tõttu võib hagejal tekkida ka kulusid, nt vajaduse tõttu pöörduda õigusnõustaja poole. Arvestades tagasivõitmise hagide mõnevõrra keerukamat sisu võrreldes tavapäraste võlanõuetega, on mõistetav, et hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole.
10.Seoses kostjate vastuväidetega märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on küll maakohtu diskretsiooniotsus, kuid maakohus peab siiski jääma sätestatud piiridesse ning tuvastama konkreetsed asjaolud, miks on menetluskulude väljamõistmine poolelt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul maakohtu poolt väljatoodud asjaolude alusel ei ole võimalik kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Seega on maakohus ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja, arvestades nõude suurust ja täitemenetluse lühiajalist perioodi, kasutanud ebaproportsionaalseid vahendeid enda õiguste kaitsmiseks. Ringkonnakohus ei leia, et hageja peaks kaotama õiguse saada hüvitist enda poolt kantud menetluskulude eest põhjusel, et hageja ise ei pöördunud enne hagi esitamist kostjate II ja III poole kostja I kohustuse täitmiseks. Kostja I anti võimalus kohustuse täitmiseks (sh võimalus kasutada selleks ka lähisugulaste abi), kuid ta ei teinud seda. Käesoleva asja menetluskulude jaotuse otsustamist ei mõjuta see, millistel asjaoludel on kohtuotsusega kostjalt I välja mõistetud täitemenetluse aluseks olev rahasumma, kuivõrd see vaidlus on poolte vahel lahendatud jõustunud kohtuotsusega ning need asjaolud ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse.
11.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et TsMS § 168 lg 5 on käesoleval juhul kohaldatav (hageja loobus seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist), kuid ei nõustu maakohtuga, et TsMS § 168 lg 5 tuleks jätta kohaldamata TsMS § 162 lg 4 alusel. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav ka TsMS § 168 lg 6, kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleks hagi õigeks võtnud. Vastupidiselt on kostjad sedastanud, et hagi ei oleks maakohtus kuulunud esitatud kujul rahuldamisele. Seega on TsMS § 168 lg 5 alusel kostjad kohustatud kandma hageja menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Käesoleval juhul ei ole alust jaotada kaaskostjate vahel menetluskulud võrdsetes osades TsMS § 165 lg 1 alusel, sest pole alust vabastada kostjaid osaliselt hageja menetluskulude kandmise kohustusest.
12.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi osas, millega maakohus jättis hageja maakohtus kantud õigusabikulud poolte endi kanda ja teeb uue lahendi, millega jätab hageja maakohtus kantud õigusabikulud kostjate kanda solidaarselt, ning kuna maakohus määras enda lahendis osaliselt menetluskulud kindlaks, siis määrab ringkonnakohus kindlaks nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3 ja lg 5). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 84) on hageja esindajal kulunud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks 5 t ja 30 min. Kostjad on esitanud nimetatud menetluskulu osas vastuväite, leides et ajakulu on ülepaisutatud ja ebamõistlik, arvestades seda, et tegemist on professionaalse
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993 esindajaga. Kostjate hinnangul moodustasid hagi ja selle tagamise avaldusest olulise osa tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud (vastavalt asja olemusele) üksnes väikses mahus ning lisatud tõendid on oma olemusel sellised, mille kogumine ei nõudnud suurt ajakulu. Kostjate hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 t. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate vastuväidetega, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Olles analüüsinud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse sisu, sh et hagiga on esitatud kaks nõuet, ning et hagi tagamise avaldus ka rahuldati maakohtu poolt (tl 57-60), ja arvestades menetlusdokumendi mahtu, leiab ringkonnakohus, et 5,5 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks. Tegemist on esmase menetlusdokumendiga, mille koostamine ning mille jaoks tähtsust omavate asjaolude kogumine ja lahti kirjutamine, tõendite kogumine (olenemata sellest, et neid ei ole raske koguda, ning et lisatud tõendeid on neli) ning ka õigusliku põhjenduse koostamine võtab rohkem aega kui täiendavate seisukohtade esitamine hilisemas menetlusstaadiumis.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi vastustega tutvumisele ning hageja arvamuse koostamisele 3 t. Kostjate hinnangul ei tuleks nimetatud toimingu osas menetluskulusid välja mõista, kuna nõue oli selleks ajaks juba täidetud ning oli alus hagiavaldusest loobumiseks. Kostjate hinnangul ei olnud hageja arvamuse esitamisel ühtegi õiguslikku väljundit ning see ei omanud mingit tähtsust menetluslikult. Ringkonnakohus kostjate vastuväidetega ei nõustu ning leiab, et kuivõrd kohus kohustas hagejat kostjate vastuse osas esitama kirjaliku arvamuse (tl 79) ning TsMS § 396 näeb ette kohtu õiguse nõuda hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides, siis oli hageja kohustatud enda arvamuse esitama. Käesoleval juhul on kostjad enda vastuses sedastanud mh, et nad on täitnud hagi põhjuseks oleva rahalise nõude ning leidnud, et seega tuleb menetlus lõpetada ning kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohus peab TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märkima menetluskulude jaotuse mh ka menetlust lõpetavas määruses ning seda ka juhul, kui hagiavaldusest hiljem loobutakse. Menetluskulude jaotuse määramisel on maakohtul võimalik diskretsiooni korras kohaldada mh TsMS § 162 lg-t 4, mida maakohus ka käesoleval juhul tegi. Nimetatud sätte kohaldamisel on vajalik maakohtul hinnata, kas kostjatelt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega on põhjendatud, arvestades kostjate vastuste sisu, et maakohus soovis saada hageja seisukohta nimetatud väidete osas, mh nt et otsustada menetluskulude jaotuse osas. Hageja arvamus omab seega menetluslikku tähendust, kuivõrd selle sisu kohaselt kaitses hageja enda positsiooni menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab seega, et hagi vastustega tutvumine ning hageja arvamuse koostamine on põhjendatud ja vajalik ajakulu, kuid mitte kogu ulatuses. Kostjad on leidnud, et põhjendatud ja vajalik ajakulu võiks alternatiivselt olla 0,5 t. Arvestades kostjate vastuste sisu ja mahtu, hageja arvamuse sisu ja mahtu (hageja on esitanud enda arvamuse kostjate vastuse osas mahus u 1,5 lk ning ülejäänud osa on menetluslikud taotlused), leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks (arvestamata menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega) on 2 t. Seega vähendab ringkonnakohus ajakulu 1 t võrra.
14.Arvestades seda, et määruskaebusega seonduvad menetluskulud jättis ringkonnakohus TsMS § 168 lg 5 alusel samuti kostjate kanda solidaarselt, siis määrab kohus rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohtu menetluskulud. Hageja esitas 01.07.2015.a määruskaebusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Nimekirja kohaselt kandis hageja määruskaebemenetluses riigilõivu summas 50 eurot ning kulutas määruskaebuse koostamisele 2 t. Kostjad ei esitanud vastuväiteid nimetatud menetluskulude nimekirja osas. Ringkonnakohtu hinnangul on riigilõiv summas 50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Arvestades määruskaebuse
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-4993 mahtu ning sisu, leiab ringkonnakohus, et 2 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks.
15.Kostjad ei ole küll vaidlustanud hageja esindaja tunnihinna suurust, kuid riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus olenemata kostjate vastuväidetest hindama ka tööühiku hinna ehk tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja tunnitasuna on nii maakohtu- kui ka ringkonnakohtumenetluses menetluskulude nimekirjas kajastatud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtupraktika kohaselt ei ületa 120 eurot (ilma käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, on ringkonnakohtu arvates tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning seega ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub kostjatelt maakohtu menetluses õigusabikuludena välja mõistmisele 1080 eurot (7,5 t x 144 eurot) ning ringkonnakohtu menetluskuludena väljamõistmisele 338 eurot (riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulude eest 288 eurot (2 t x 144 eurot)). Kokku kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja kasuks täiendavalt maakohtu poolt juba välja mõistetud riigilõivule (summas 675 eurot) veel 1418 eurot menetluskulude hüvitisena. Hageja palus enda taotluses märkida lahendis ka vastavalt TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Hageja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole nimetatud sätte alusel alust tagastada määruskaebuse esitajale riigilõivu, kuivõrd menetluses osalevad ka teised menetlusosalised ning kohus jättis määruskaebusega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Seega tuleb riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.