Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
IA avaldus alaealise lapse MAG, suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks või alternatiivses nõudes IA kasuks ainuhooldusõiguse määramiseks lasteaiakoha ja kooliasutuse valiku küsimustes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.01.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse IA määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
IA (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: tehinguline esindaja advokaat Arina Liskmann Puudutatud isik I: SG (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Puudutatud isik II: MAG (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutused: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosavalitsus, esindaja Olga Žuravljova Tallinna linn Haabersti Linnaosavalitsus, esindaja Kairit Kamber
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 28.01.2015 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse ainuhooldusõiguse määramiseks lapse lasteaiakoha valiku küsimuses.
Anda avaldajale IA-le alaealise lapse MAG (isikukood XXXXXXXXXXXX) ainuhooldusõigus osaliselt – lapse lasteaiakoha valiku küsimuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119
4.Jätta rahuldamata puudutatud isiku SG 13.03.2015 taotlus menetluse peatamiseks.
5.Avaldaja ning puudutatud isiku I maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta nende endi kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.14.05.2014 esitas IA (edaspidi: avaldaja, ema) maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja SG (edaspidi: puudutatud isik, isa) ühine hooldusõigus alaealise lapse MAG (edaspidi: laps) suhtes ning anda ainuhooldusõigus emale. 16.09.2014 menetlusdokumendis (I kd, tl 136-150) esitas avaldaja alternatiivse taotluse, milles märkis, et kui kohus ei lõpeta poolte ühist hooldusõigust lapse suhtes, siis palub ema anda talle otsustusõigus lasteaiakoha ja kooliasutuse valiku küsimustes.
2.Avaldaja ja puudutatud isik olid abielus 27.04.2012-02.10.2012. Laps sündis 21.02.2013 ning ajavahemikul detsember 2012 – veebruar 2013 pooled ei suhelnud. Isa ei toetanud avaldajat ei moraalselt ega rahaliselt. Laps elab sünnist saati koos emaga ning on täielikult ema ülalpidamisel.
3.Vanematel on omavaheline suhtlus raskendatud. Hooldusõiguse teostamisel lähtub isa enda, mitte lapse huvidest. Isa esitas Harju Maavalitsusele avalduse, milles palus ilma tema nõusolekuta lapse sündi mitte registreerida. Samuti muutis isa omal algatusel ära lapse eesnime ning tühistas ema avalduse lasteaiakoha valikul, valides ise teise lasteaia ning tehes ise uue avalduse. Puudutatud isik on esitanud kohtule avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 02.08.2013 rahuldas maakohus tema avalduse osaliselt. Seejärel keeldus isa lapsega kohtumisest juhul, kui kohtumisele tulid lapse vanavanemad. Puudutatud isiku seisukoht
4.Isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ta leidis, et avaldaja nõue on põhjendamatu ning selles toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele.
5.Kuni detsembrini 2012 proovis isa korduvalt taastada suhteid avaldajaga. Avaldaja vanemad olid avaldaja ja puudutatud isiku suhte vastu, mistõttu kohtusid avaldaja ja puudutatud isik salaja. Kuna see tulemusi ei andnud, otsustas puudutatud isik lapse tervise huvidest lähtuvalt kohtumised alates 2012. aasta detsembri lõpust ära jätta.
6.Kui laps sündis, ei võimaldanud avaldaja isal lapsega kohtuda. Avaldaja ei vastanud isa korduvatele kõnedele ja elektronkirjadele. Isa soovib aktiivselt osaleda lapse kasvatamisel. Asjaolu, et vanemad elavad lahus, ei või olla ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Puudutatud isik maksab lapsele igakuiselt alates sünnist elatist, mistõttu pole õige avaldaja väide, et laps on ainult tema ülalpidamisel.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119
7.Avaldaja takistab puudutatud isikul lapsega kohtuda. Esimesel aastal pärast tütre sündi sai isa võimaluse lapsega kohtuda 11 korda, s.o umbes 14 tundi. Pärast 16.05.2014 pole ema tütrega kohtumist võimaldanud.
8.Lapse huvides on teada kahte keelt. Seetõttu registreeris isa lapse kakskeelsesse lasteaeda. Samuti on lapse huvides olla kodus kuni kolmeaastaseks saamiseni. Puudutatud isikul on selleks võimalused olemas, kuid avaldaja on olnud selle vastu. Suhtluskorra määramiseks oli isa sunnitud kohtu poole pöörduma seetõttu, et avaldaja ei lubanud isal tütrega suhelda. Muude menetlusosaliste seisukohad
9.Haabersti Linnaosa Valitsus ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei toetanud ema avaldust. Isa soovib lapsega tegeleda ja huvitub tema arengust. Isa tegutsemist ei saa pidada lapse huvidega vastuolus olevaks.
10.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 04.12.2014 kohtuistungil, et ei toeta ema avaldust põhinõude osas. Maakohtu määrus
11.Maakohus jättis 28.01.2015 kohtumäärusega avalduse täies ulatuses rahuldamata.
12.Maakohus märkis, et laps on kaheaastane ning seetõttu on tal tugevam emotsionaalne seos emaga juba ainuüksi vanusest tulenevalt. Kuna isa avaldas kohtuistungil, et tal pole midagi selle vastu, kui laps käib ema valitud lasteaias, siis järeldas kohus, et isa on huvitatud lapse kasvatamises osalemisest ning selline võimalus tuleb talle jätta.
13.Kohtu hinnangul pole asjas kogutud dokumentide alusel tõendamist leidnud, et vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapse olulises asjas kokkuleppele. Kohus leidis, et pole põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuna mõlemal vanemal on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning mõlemad vanemad soovivad neid õigusi omada ja kohustusi täita. Määruskaebus
14.10.02.2015 esitas avaldaja maakohtu määrusele määruskaebuse ja palus määruse täies ulatuses tühistada ning avalduse rahuldada.
15.Avaldaja ei nõustunud maakohtu määruse põhjendustega ja leidis, et puudutatud isik on tegutsenud enda, mitte lapse huvides. Asjaolu, et lapse isa kinnitas istungil, et lasteaia valiku küsimuses puudub vaidlus, ei anna emale kindlustunnet, et isa ei muuda oma meelt. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata Haabersti Linnaosa Valitsuse seisukohaga.
16.On olemas põhjendatud oht, et isa teeb kõik, mis sõltub temast, et tekitada nii lapsele kui emale täiendavaid probleeme. Seda kinnitab isa käitumine viimase kahe aasta jooksul. Puudutatud isik esitas Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Isa soovis 2,5 kuu vanust rinnapiimal olevat last näha mitu korda nädalas ning võtta teda enda juurde ilma lapse ema juuresolekuta.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119
17.Puudutatud isik on pöördunud Harju Maakohtu poole ka isaduse vaidlustamise avaldusega ning on saatnud nii avaldajale kui sotsiaaltöötajatele pornograafilise sisuga salvestisi, märkides, et avaldaja tegeles enne lapse sündi prostitutsiooniga. Selline käitumine ei kinnita soovi tegutseda ühiselt lapse huvides.
18.Laps ei tunne puudutatud isikut ning kardab teda. Puudutatud isik on avaldajale täiendavaks stressiallikaks, mis välistab lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamise. Asja edasine menetlus
19.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Puudutatud isik esitas 13.03.2015 vastuses ka taotluse menetluse peatamiseks käesolevas tsiviilasjas kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-15-888. Taotluse põhjenduste kohaselt oli puudutatud isiku sunnitud vaidlustama oma isaduse lapse suhtes Harju Maakohtus. Juhul kui ilmneb, et puudutatud isik ei ole lapse isa ja tehakse sellekohane kanne rahvastikuregistrisse, puudub puudutatud isikul hooldusõigus, mida menetletava avalduse alusel arutada. Juhul aga, kui puudutatud isik on lapse isa, on tal hooldusõigus ja selle muutmiseks pole alust.
20.Lapse esindaja ning eestkosteasutused toetasid määruskaebuse rahuldamist avaldaja alternatiivse nõude osas.
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse ainuhooldusõiguse määramiseks lapse lasteaiakoha valiku küsimuses. Vastavas osas avalduse rahuldamata jätmisel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg-le 2 ise uue määruse asja esimese astme kohtule tagasi saatmata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
24.Kui vanemad ei jõua lahuselu korral lapse kasvatamist puudutavates teatud küsimustes kokkuleppele, saab vanem nõuda, et kohus annaks PKS § 119 järgi nendes küsimustes talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Otsustust tehes peab kohus lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119 kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4511, p 20).
25.Käesolevas tsiviilasjas on lapse ema väitnud, et lapse isaga pole kokkulepete saavutamine võimalik. Lapse kasvatamisel on vanematel tekkinud lahkhelid nii lapse nime ning lasteaia valikul kui ka kehtiva suhtluskorra täitmisel. Kuigi isa oma vastustes nii maa- kui ringkonnakohtule märgib, et ei nõustu ema väidetega, nähtub isa maakohtule esitatud vastusest, et lapse nime ja lasteaia valikul vanemad ühisele kokkuleppele tõepoolest ei jõudnud (I kd, tl 102-103). Vanematevaheliste konfliktide olemasolu kinnitavad oma arvamustes ka eestkosteasutused (I kd, tl 56, 71-72; II kd, tl 174, 185). Seetõttu ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et tsiviilasjas pole tõendamist leidnud asjaolu, et vanemad ei ole suutnud lapse kasvatamist puudutavate küsimuste osas kokkulepet saavutada. Asjaolu, et isa avaldas 04.12.2014 kohtuistungil nõustumust sellega, et laps käib ema valitud lasteaias, ei tõenda kolleegiumi arvates veel vanematevaheliste lahkhelide puudumist ega välista samalaadsete konfliktide kordumist lähitulevikus.
26.Kolleegiumi hinnangul pole lapse huvides olukord, kus vanemad ei suuda last puudutavates küsimustes ühisele kokkuleppele jõuda, kuivõrd selliselt pole tagatud lapse jaoks stabiilne keskkond tema kasvatamist puudutavate küsimuste lahendamisel. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vaadata vanemate ühine hooldusõigus ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
27.Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtub, et laps on alates sünnist elanud koos emaga. Laps on sündinud 2013. aasta veebruaris ning praeguseks on laps kahe aasta vanune. Seetõttu on lapsel vanusest tulenevalt emotsionaalselt tugevam side emaga. Kolleegium nõustub selles küsimuses maakohtuga. Lasteaia valiku ja lasteaias käimise küsimus on (arvestades lapse vanust) tema praeguses eluetapis lapse jaoks olulise tähtsusega. Kuivõrd menetluse kestel on leidnud kinnitust asjaolu, et vanemad pole suutnud selles küsimuses üksmeelt kohtu osaluseta saavutada ehk ei suutnud hooldusõigust lapse huvides ühiselt teostada, tuleb kolleegiumi hinnangul jätta selles küsimuses hooldusõigus ühele vanematest. Kuivõrd igapäevaselt korraldab lapse lasteaias käimist ema ning arvestades, et lapsel on hetkel emotsionaalselt tugevam side emaga, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud anda ainuhooldusõigus osaliselt ehk küsimustes, mis puudutavad lasteaiakoha valikut, emale. See on põhjendatud ja vajalik eeskätt lapsele stabiilsema elu- ja arengukeskkonna tagamiseks, kuivõrd aitab vähendada vanematevahelisest konfliktist tingitud lasteaiakoha vahetamise tõenäosust. Tulenevalt eelmainitust kuulub avaldaja taotlus rahuldamisele osaliselt.
28.Muus osas pole kolleegiumi hinnangul avaldaja taotlus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tsiviilasjas kogutud tõenditest asjaolusid, mis
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119 õigustaksid ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Eestkosteasutuste hinnangul soovib isa oma hooldusõigust teostada ning osaleda lapse arengus ja igapäevaelus. Kolleegiumil puudub alus nende hinnangute põhjendatuses kahelda. Asjaolu, et avaldajale tekitab puudutatud isikuga suhtlemine stressi, ei saa olla iseenesest aluseks ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks.
29.Asja materjalidest ilmneb, et vanematel on olnud erimeelsus küll ka lapse nimevaliku küsimuses. Samas oli see juba avalduse esitamise ajaks lahendatud ning lapsele nimi pandud. Puudub alus arvata, et lapse nime küsimus võiks tulevikus takistada vanematel ühise hooldusõiguse teostamist.
30.Ka kooliasutuse valiku küsimuses lapse emale ainuhooldusõiguse andmine pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Lapse koolimineku eani on käesoleva määruse tegemise seisuga aega veel umbes neli aastat, mistõttu võib koolivaliku küsimuses emale ainuhooldusõiguse andmine olla selles tsiviilasjas kogutud tõendite alusel ennatlik. Vastavate asjaolude olemasolu pole ka avaldaja oma määruskaebuses põhistanud. Asjaolu, et pooltel on olnud suhtlemisraskusi, ei tõenda, et samad asjaolud ja probleemid on aktuaalsed ka nelja aasta möödudes, kui vanematel tuleb langetada otsus lapse kooliasutuse valiku küsimuses. Nimetatud otsus tuleb vanematel teha lähtudes lapse huvidest, jättes seejuures kõrvale omavahelised suhtlemisprobleemid või soovimatus neid probleeme lahendada (PKS § 118 lg 1).
31.Kolleegium peab oluliseks selgitada, et asjaolude muutumisel on vanematel õigus taotleda hooldusõiguse korra muutmist, sh hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise lõpetamist (PKS § 123 lg 2). Kui vanemad ei suuda saavutada lapse kooliasutuse valiku küsimuses üksmeelt, on vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavas küsimuses ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Samuti on vanemal õigus TsMS § 4771 ja § 554 lg 1 alusel taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist ning õigussuhte esialgset reguleerimist.
32.Kolleegium märgib, et määruskaebuses käsitletud isa ja lapse suhtlusõigust puudutavad küsimused ei oma käesolevas asjas menetletava avalduse lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust. Nagu menetlusosaliste esitatust järeldub, on isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratud teistes tsiviilasjades tehtud lahendites.
33.Kolleegium lisab, et muudatused hooldusõiguses ei mõjuta PKS § 96 järgi vanema kui täisealise esimese astme üleneja sugulase ülalpidamiskohustuse olemasolu lapse suhtes.
34.Puudutatud isik on 13.03.2015 vastuses esitanud taotluse menetluse peatamiseks käesolevas tsiviilasjas kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-15-888. Kolleegium leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esiteks on taotlus menetluse peatamiseks muutunud käesolevaks hetkeks ainetuks, sest kohtute infosüsteemist nähtuva põhjal on tsiviilasjas nr 2-15-888 Harju Maakohus 08.04.2015 määrusega menetluse juba lõpetanud seoses puudutatud isiku loobumisega esitatud hagist. Määrus on 24.05.2015 jõustunud. Teiseks ei esineks ringkonnakohtu arvates TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud asjaolusid menetluse peatamiseks. Vaidlus puudutatud isiku isaduse üle ei takistaks praegusel juhul iseenesest hooldusõiguse küsimuste lahendamist. Menetluse peatamine ei oleks kooskõlas ka lapse eeldatavate huvidega.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-52119 Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapse menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
36.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.