Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-150361
Tsiviilasi
Medicredit osaühingu hagi Y vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6718.69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Medicredit osaühing (registrikood 12533115); hageja seaduslik esindaja X (isikukood XXX, xxx). kostja Y (isikukood XXX, e-post xxx, xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata hageja Medicredit osaühingu (registrikood 12533115) hagi kostja Y (isikukood XXX) vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-23-150361 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud Medicredit osaühing esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 14.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.01.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Y esitas 10.01.2024 nõudele aegumise vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Medicredit osaühing esitas 05.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu, millega Medicredit osaühing palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3500 eurot, intress 931.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2287.60 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel 25.05.2015 sõlmitud sihtotstarbeline väikelaenu leping nr 270315-3, mille alusel väljastati laen summas 2600 eurot, maksetähtajaga 25.05.2019. Pooled sõlmisid lepingu lisa, mille alusel väljastati laen 1300 eurot, maksetähtajaga 25.08.2019. Kostja tasus oluliste viivitustega hagejale kokku 400 eurot. Hoolimata kirjalikest meeldetuletustest ja telefonikõnedest kostja võlgnetavat summat hagejale ei tasunud. 15.04.2021, pöördus kostja ise hageja poole sooviga siiski võlgnevusi hageja ees tasuma hakata, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. 23.11.2023 edastas hageja kostjale hoiatuse kohtumenetluse algatamise kohta, tasumistähtajaga 07.12.2023. 24.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 14.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 23.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 19.12.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 180 eurot, mille hageja tasus 20.12.2024. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 alusel 14.10.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2-23-150361 VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-23-150361
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-1517677/33, p 13); lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2-23-150361 teavitan teis, et kui hommseks ei saabu minu poolset vastust siis ülehomme kindlasti.“ 22.04.2021 palus kostja saata lepingud, mille hageja saatis samal päeval (dtl 113-120). Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest võlgniku tahteavaldust, millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada. Kostja küsib vaid seisu, kuid ei kinnita talle saadetud saldot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude aegumine ei katkenud vastavalt TsÜS §-le 158. Seega aegusid hageja nõuded 01.01.2023. Hageja esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes ehk ajal, kui tema nõuded olid aegunud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.