A N G avaldus laste K S G ja K S G suhtlemiskorra määramiseks ja K T avaldus laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas ainuotsustusõiguse talle üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A N G määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: A N G (isikukood XXXXX) Puudutatud isik I: K T (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Puudutatud isik II: K S G (isikukood XXXXX) Puudutatud isik III: K S G (isikukood XXXXX) Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Laste elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 01. aprilli 2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtus (v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) menetlusosaliste endi kanda.
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud (v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) jätta avaldaja A N G kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.A N G esitas Harju Maakohtule 18.11.2014 avalduse tema ja K T ühiste laste K S ja K S G suhtlemiskorra määramiseks.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja I ja puudutatud isiku kooselust kaks last - K S ja K S, kes pärast kooselu lõppemist jäid elama koos emaga. Laste isa püüab tihedalt osaleda laste kasvatamises ja toetab neid materiaalselt. Viimasel ajal on laste ema tekitanud laste ja isa suhtlemise korraldamisel takistusi. Pooltel ei õnnestu kokku leppida lastega suhtlemise ja hooldusõiguse osas.
3.Avaldaja palub määrata enda ja laste suhtlemise kord selliselt, et avaldaja võtab lapsed enda juurde elama iga kuu esimese, kolmanda ja neljanda nädala teisipäeva õhtust kuni neljapäeva õhtuni ja iga kuu teise nädala teisipäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Laste elamise ajal avaldaja juures viib avaldaja lapsi kooli ja lasteaeda ning tagasi. Kõik transpordiga seotud kohustused laste enda juurde võtmisel, tagasi ema juurde viimisel ning kooli ja lasteaeda viimisel jäävad avaldaja kanda. Puudutatud isiku I avaldus
4.Puudutatud isik I esitas 29.12.2014 kohtule avalduse talle laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks.
5.Avalduse kohaselt elasid lapsed vanemate kooselu lõppemist emotsionaalselt väga raskelt üle. Käesolevaks ajaks on puudutatud isik I suutnud laste emotsionaalse tasakaalu suures osas taastada uue elukoha, lasteaia ja elurütmi sissetöötamisega. Laste ema emotsionaalne side lastega on väga tugev, ta toetab lapsi igal võimalikul moel ja on aidanud neil mõista, mis vanemate vahel juhtus, avaldaja vastu lastes vimma tekitamata. Laste isa elab koos oma uue elukaaslase ja tema kümneaastase pojaga kolmetoalises korteris. Esimesed korrad, kui lapsed seal ööbisid, magasid nad avaldaja elukaaslase poja toas põrandal. Viimased korrad on nad maganud elutoas diivanil. Nendes oludes ei ole lapsed saanud välja puhata ja on koju tagasi jõudes olnud väsinud. Seega ei vasta avaldaja elutingimused ilmselt laste vajadustele. Lapsed on iga kord avaldaja juurest tulles stressis ja kurdavad, et avaldaja uus elukaaslane sunnib neid sööma sööki, mis lastele ei maitse, laste kallal tarvitatakse vaimset vägivalda, nendega riieldakse põhjendamatult ja neid mõnitatakse.
6.Esmatähtis on säilitada lastele nende ema poolt taasloodud turvatunne ning tagada laste vaimne ja emotsionaalne stabiilsus ning tervislik ja toetav elukeskkond. Ema kodus on mõlemal lapsel oma tuba, ruumi mängida ja hoida oma asju ning ka oma voodid. Avaldaja juures ei ole lastel ruumi mängida ja ka tulevikus oma koolitöid teha. Puudutatud isik I ei soovi võtta avaldajalt ära hooldusõigust ega eraldada teda lastest. Samas on laste huvide
kaitseks vajalik, et neil on üks konkreetne ja kindel kodu, et neid ei panda eraldi koolidesse ega muudeta lasteaeda, millega lapsed on juba harjunud. Seisukohad avalduste suhtes
7.Puudutatud isik I leiab, et avaldaja väited puudutatud isiku I poolt takistuste tegemise kohta lastega suhtlemisel on ebaõiged ja pahatahtlikud. Lapsed ise ei ole viimasel ajal soovinud avaldaja juurde ööseks minna, kuna neid on avaldaja juures koheldud halvasti. Võimalike vaidluste vältimiseks seoses lastega suhtlemisega on vaja kindlaks määrata lastega suhtlemise kord. Lapsed on väga lähedased, mistõttu tuleks suhtlemiskorra määramisel lähtuda asjaolust, et lapsi teineteisest ei eraldata.
8.Puudutatud isik I esitas omapoolse ettepaneku isa ja laste suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, pidades silmas laste stabiilset ja turvalist elukeskkonda. Tema ettepaneku kohaselt oleks avaldajal kuni 23.08.2015 õigus kohtuda lastega iga nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtul ja igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Juulikuus oleks avaldajal õigus võtta lapsed enda juurde kaheks nädalaks. Alates 01.09.2015 oleks avaldajal õigus võtta lapsed enda juurde igal teisel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga. Jaanipäeva, jõuluning aastavahetuse pühad veedavad lapsed üle aasta erineva vanema juures. Kooli kevadvaheajad veedavad lapsed emaga ja sügisvaheajad isaga.
9.Avaldaja leiab, et puudutatud isiku I avaldus ainuotsustusõiguse temale üleandmiseks laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas on alusetu ja läheb lahku laste huvidega. Lapsi ei kohelda avaldaja juures halvasti. Lastel vanuses 4 ja 6 aastat on iseloomulik mürada ja jonnida. Ema juures lubatakse lastel teha kõike, mida nad tahavad, avaldaja kodus on olemas teatud käitumisreeglid. Avaldaja juures käituvad ja tunnevad lapsed ennast hästi. Avaldaja on alati olnud ja on ka praegu lastega emotsionaalselt tugevalt seotud. Lapsed on väga lähedased ja neid ei tohi teineteisest eraldada, kuid lastel peaks olema rohkem võimalusi suhelda teiste lastega nii koos kui ka eraldi. 2015.a septembris läheb K S kooli ja K S jääb lasteaeda. Selleks ajaks peaks K S harjuma suhtlema ka teiste inimestega peale oma õe.
10.Puudutatud isiku I poolt pakutud suhtlemiskord on suurel määral vastuolus PKS § 116 lg-ga 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Avaldaja on olulisel määral osalenud laste arengus ja teinud kõik selleks, et laste areng oleks samal tasemel teiste nende vanuses lastega. K S jaoks on avaldaja leidnud kaks võimalikku kooli. Mõlemad asuvad nii avaldaja kui puudutatud isiku I kodu vahetus läheduses. K S jaoks on avaldaja leidnud sobiva lasteaia vanemate kodude vahetus läheduses. Puudutatud isiku I väide avaldaja elutingimuste laste vajadustele mittevastavuse kohta ei vasta tõele. Lastel on oma tuba, kus on olemas kaks diivanit ja kõik vajalik. Samuti on avaldajal Tallinna lähedal eramaja, kus ta käib lastega nädalavahetustel. Seega vastavad avaldaja elutingimused laste vajadustele.
11.Lastele riigi poolt määratud esindaja arvamuse kohaselt ei ole avaldaja avaldus põhjendatud ega kooskõlas laste huvidega. Selleks, et tagada lastele stabiilne elukoht ja võimalikult väike emotsionaalne mõju seoses pideva liikumisega erinevate elukohtade vahel, tuleks määrata lastega suhtlemise kord nii, et laste peamine elukoht oleks ema juures. Lapsed viibivad isa juures kahel nädalavahetusel kuus. Laste isal on õigus lastega kohtuda lisaks eelnevale 2-3 korda nädalas, sellest laste emale mõistlikult ette teatades.
12.Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamuse kohaselt peab lastel olema üks kindel elukoht, mis on praegu ema juures. Teise vanemaga kohtuvad
lapsed suhtlemise korra alusel. Avaldaja ja laste kohtumised võiks toimuda selliselt, et isa kohtub lastega iga nädala teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. Isa võtab enda peale kohustuse viia lapsed hommikul lasteaeda, eelkooli ja õhtul tagasi ema juurde. Täpse kellaaja lepivad vanemad eelnevalt kokku. Avaldaja veedab lastega nädalavahetuse üle nädala kaks korda kuus alates reedest kuni pühapäeval kella 16.00-ni. Kui kohtumine jääb mõjuvatel põhjustel ära, siis mõlemad vanemad teavitavad teist vanemat sellest hiljemalt päev ette. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
13.Maakohus jättis avaldaja avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks rahuldamata, rahuldas puudutatud isiku I avalduse talle laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks ning määras kindlaks avaldaja ja laste suhtlemiskorra.
14.Kohus määras kindlaks avaldaja ja laste suhtlemiskorra kuni 23.08.2015 järgmiselt: a. iga nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtul kell 16.15 võtab avaldaja lapsed lasteaiast, viib K S i eelkooli ja veedab aega K S iga. Hiljemalt kell 20.00 viib avaldaja lapsed puudutatud isiku I juurde; b. ajal, mil K S il ei ole eelkooli, võtab avaldaja kolmapäeva ja reede õhtul endale sobival ajal lapsed lasteaiast ning viib nad puudutatud isiku I juurde hiljemalt kell 20.00; c. avaldajal on õigus võtta lapsed enda juurde igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni kell 17.00, võttes lapsed reede õhtul lasteaiast ning viies nad pühapäeval hiljemalt kell 17.00 puudutatud isiku I juurde; d. 2015. aasta juulikuus on avaldajal õigus võtta lapsed enda juurde juulikuu kaheks esimeseks nädalaks, viies lapsed tagasi puudutatud isiku I juurde hiljemalt juuli teise nädala pühapäeval kell 17.00. Juuli kolmanda ja neljanda nädala veedavad lapsed täies ulatuses puudutatud isikuga I.
15.Kohus määras kindlaks avaldaja ja laste suhtlemiskorra alates 01.09.2015 järgmiselt: a. Avaldajal on õigus võtta lapsed enda juurde igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni kell 17.00, võttes lapsed reede õhtul lasteaiast/koolist ning viies nad pühapäeval hiljemalt kell 17.00 puudutatud isiku I juurde; b. igal aastal veedavad lapsed emadepäeva puudutatud isikuga I ja isadepäeval on avaldajal õigus võtta nad enda juurde tingimusel, et järgmisel päeval viib ta lapsed kooli/lasteaeda või juhul, kui on tegemist puhkepäevaga, siis puudutatud isiku I juurde hiljemalt kell 13.00; c. jaanipäeva pühad, ehk 23.-24. juuni veedavad lapsed 2015. a puudutatud isikuga I ja järgneval aastal on avaldajal õigus võtta lapsed nimetatud ajal enda juurde, samuti igal ülejärgneval aastal tingimusel, et 26. juunil viib ta lapsed tagasi puudutatud isiku I juurde hiljemalt kell 15.00; d. juulikuus on avaldajal õigus võtta lapsed enda juurde juulikuu kaheks esimeseks nädalaks, viies lapsed tagasi puudutatud isiku I juurde hiljemalt juuli teise nädala pühapäeval kell 17.00. Juuli kolmanda ja neljanda nädala veedavad lapsed täies ulatuses puudutatud isikuga I; e. jõulupühad ja aastavahetuse, ehk 23.detsember kuni 01. jaanuar veedavad lapsed 2015. a puudutatud isikuga I ning järgneval aastal, samuti igal ülejärgneval aastal on avaldajal õigus võtta lapsed nimetatud ajaks enda juurde tingimusel, et ta viib nad 01. jaanuaril hiljemalt kell 19.00 puudutatud isiku I juurde tagasi; f. koolivaheaegadel veedavad lapsed kevadvaheaja puudutatud isikuga I täies ulatuses ja sügisvaheajal on avaldajal õigus võtta lapsed enda juurde alates reede õhtust kell 18.00 kuni vaheaja viimase pühapäeva õhtuni kell 16.00, mil avaldaja viib lapsed puudutatud isiku I juurde tagasi.
16.Laste arengu huvides on see, et nendel on üks koht, mida nad võivad pidada oma koduks. Lisaks stabiilsusele tagab see selle, et vähemalt ühel vanemal on hea ülevaade laste elus toimuvast. Vahelduva elukoha puhul on oht, et kummalgi vanemal ei ole laste elus toimuvast terviklikku ülevaadet ja seetõttu ei ole neil võimalik laste hooldust tõhusalt teostada. Vahelduva elukoha vältimatuks eelduseks on muuhulgas see, et laste vanemad suudavad teha laste huvides koostööd ja vahetada informatsiooni. Käesoleval juhul on laste vanemate omavahelised suhted pingestatud ja nad ei suuda teha vajalikku koostööd. Vanemad ei ole suutnud kehtestada lastele oma kodudes ühtseid käitumisreegleid ja kokku leppida laste ja isa suhtlemise korda. Laste isa on otsustanud ainuisikuliselt K S i eelkooli valiku ja on esitanud laste emaga kooskõlastamata avaldused koolidesse, mis tema hinnangul sobiksid K S ile. Samuti esitas laste isa laste emaga kooskõlastamata avalduse K S i lasteaiavahetuseks. Laste ema sai eeltoodust teada alles ärakuulamisel.
17.Kuna laste vanematel puudub laste vahelduva või peaaegu vahelduva elukoha jaoks nõutav koostöö ja informatsioonivahetus, ei ole võimalik määrata lastega suhtlemise korda avaldaja poolt nõutud sagedusel ja viisil, so selliselt, et lapsed viibiks pool aega ühe ja pool aega teise vanema juures. Sellist seisukohta toetavad ka eestkosteasutus ja laste esindaja. Lisaks sellele on avaldaja poolt pakutud suhtluskord koolis käivale lapsele (K S läheb septembrist 2015.a esimesse klassi) üleliia koormav, kuna laps peab sellisel juhul liikuma ühe vanema juurest teise juurde kooliks vajaminevate asjadega. Selline suhtlemise kord ei vasta lapse huvidele.
18.Laste ema poolt välja pakutud suhtlemiskord on mõistlik ja vastab laste huvidele. Lapsed saavad viibida koos isaga ja samas saab neis süveneda turvatunne, neil on koht, mida nad saavad nimetada oma koduks, kus on nende põhiline peatuspaik ja kus on nende asjad. Laste ema poolt pakutud suhtluskord võimaldab lastele kujundada rutiini ja tagada neile selles vanuses vajaliku stabiilsuse. Suhtlemiskorra määramisel arvestab kohus ka laste isa märkusi ema pakutud suhtlemiskorra osas.
19.Vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu on vaja anda K T le üle otsustusõigus laste K S ja K S elukoha ning lasteaia- ning koolivaliku suhtes. Lapsed vajavad kindlat elukohta ühe vanema juures. Nii Tallinna linna kui ka lapse esindaja hinnangul on lastele ema juures tagatud igakülgne hoolitsus ja vajalik stabiilsus. Ema juures elades on lastele tagatud turvaline ja stabiilne elukeskkond, samas toetab ema igati ka laste suhtlust isaga. Seega tuleb laste elukoha otsustusõigus anda laste emale.
20.Ärakuulamisel selgus, et laste ema lähtub K S i koolivalikul elukoha lähedusest, et lapsel oleks mugav vajadusel koolist ise koju tulla. Laste isa selgitas oma koolivalikut laste ema ja oma uue elukaaslase elukoha vahelise asukohaga. K S i lasteaia valikul lähtus laste ema lapse harjumuspärasest lasteaiast ja ta ei pea vajalikuks seda muuta. Laste ema selgituste järgi on tegemist väga väikese lasteaiaga, mis on lapse jaoks nagu teine kodu. Lapse isa lähtus lapse lasteaia muutmise avalduse esitamisel enda mugavusest peresisese logistika korraldamisel. Kuna laste ema lähtub kooli- ja lasteaia valikul eelkõige laste vajadusest ja nende huvidest, tuleb anda otsustusõigus selles osas laste emale. Lapse huvides on see, et tema koolitee oleks võimalikult lühike ja turvaline, nii et vajadusel saaks laps ka ise koju tulla, mitte sõltuda ainult vanemate transpordivõimalustest. Vanemad peavad koolivaliku osas tegema koostööd, mitte otsustama ainuisikuliselt lapse kooli üle.
21.Samuti ei ole pelgalt ühe vanema mugavuse huvides vaja muuta lapse harjumuspärast lasteaeda. K S i elus on olnud viimase aasta jooksul piisavalt ebastabiilsust. Seega on lapse huvides jääda harjumuspärasesse keskkonda ka siis, kui tema õde on samast lasteaiast
lahkunud. Väikese lasteaia tuttav atmosfäär on lapse jaoks turvaline ka siis, kui vaheldub lasteaiarühm. Ema lähtus ka K S lasteaia valikul eelkõige lapse huvidest ja seega tuleb otsustusõigus ka selles osas anda üle lapse emale. Määruskaebus
22.Avaldaja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata, rahuldas puudutatud isiku I avalduse laste viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku üle otsustusõiguse laste emale üleandmise kohta ja määras kindlaks avaldaja ja laste suhtlemiskorra ning teha uus määrus.
23.Maakohtu määrus on ebaõiglane ning riivab avaldaja ja laste õigusi omavahel suhelda. Kohus ei arvestanud perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg-ga 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Määratud suhtlemise korra järgi suhtleb isa lastega kuni 23.08.2015 kokku viis päeva kuus ja alates 01.09.2015 neli päeva kuus, kusjuures oluline osa ajast kulub laste autoga vedamisele. See ei ole laste huvides. Avaldaja ettepanek on mõistlikum ja suuremal määral kooskõlas laste huvidega, kuna ei piira laste õigust suhelda vanematega ega kummagi vanema õigusi laste suhtes.
24.Kohtumäärus on vastuoluline. Määruse põhjendavas osas märkis kohus, et arvestab laste isa märkusi, kuid ühegi tema ettepanekuga suhtlemise korra määramisel resolutiivosas ei arvestanud.
25.Kohus ei kujundanud objektiivset arvamust avaldaja elutingimuste ja nende lastele sobivuse osas. Kohus tugines ainult puudutatud isiku I väidetele, et avaldaja elukaaslase kodus olevad elutingimused ei ole lastele sobivad ja eestkosteasutuse arvamusele, mille järgi ei avalda avaldaja oma täpset elukoha aadressi. Eestkosteasutus ei ole isegi proovinud avaldajaga ühendust võtta. Elutingimused on nii tema kui ka elukaaslase kodudes lastele sobivad.
26.Kohus ei võtnud otsustusõiguse emale üleandmisel arvesse, et avaldaja ainuisikuline otsus lapse koolivaliku osas oli tingitud sellest, et kooli sisseastumiseks avalduste esitamise tähtpäev oli 15.03.2015, kuid ema ei soovinud asjaga tegeleda ja tema enda sõnul sai avalduste esitamisest teada alles ärakuulamisel. Määrus on vastuoluline, kuna kohus nõustus, et lapse huvides on see, et tema koolitee oleks võimalikult lühike ja turvaline, kuid samas leidis kohus, et K S i jaoks on mõistlikum jääda lasteaeda M, kui tema vanem õde läheb kooli Lasnamäele. Kohus järeldas valesti, nagu ei sooviks avaldaja laste elukoha osas otsustusõigust teostada. Vastused määruskaebusele
27.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebus menetlusse võtmata või täies ulatuses rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kohus lähtus määruse tegemisel laste heaolu tagamisest parimal viisil. Avaldaja õiguste võimalik riive on õiguspärane ja proportsionaalne, arvestades laste huve. Avaldaja lähtub oma esialgses avalduses ja kaebuses vaid iseenda huvidest ja ei ole põhjendanud, millises osas on suhtlemiskord määratud õiguslikult valesti ja kuidas tema soovitud suhtlemiskord teeniks paremini laste huve.
28.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärus vastab nii laste kui ka vanemate huvidele. Kuna lapsed vajavad turvalist ja stabiilset elukeskkonda, on põhjendatud laste elukoha määramine nädala sees ema juurde. Olukorras, kus avaldajal on kaks elukohta ja pole selge, kus ta lastega parajasti viibib, ei ole
kolme võimaliku elukoha vahel liikumine laste huvides. Kohtumäärus ei riku vanemate õigusi laste elukoha, lasteaia- ning koolivaliku määramise osas. Määruskaebuse esitaja ei vaidle vastu sellele, et laste elukohaks on nende ema elukoht. Seega on mõistlik, et laste lasteaia ja kooli küsimused otsustab ema, kellega lapsed igapäevaselt koos elavad.
29.Lasnamäe Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja ei ole vastuolus laste huvidega. Avaldaja poolt pakutud suhtlemiskord ei vasta laste huvidele. Arvestades, et vanem tütar läheb kooli, on iga nädala sees liikumine ühe vanema juurest teise juurde lapsele liiga koormav. Kohtu määratud suhtlemiskord vastab laste huvidele, kuna lapsed saavad veeta aega koos isaga, samas on neil kindel elukoht ema juures. Kohus ei lähtunud elukoha otsustusõiguse andmisel laste emale vanemate elamistingimustest. Sotsiaalhoolekande osakond ei pidanud arvamuse esitamiseks vanemate elutingimusi kontrollima, kuna selles osas vaidlusi ei olnud. Kohus pidas vajalikuks otsustusõiguse emale üleandmist, kuna vanemate vahel on laste kasvatamises erimeelsused, vanemad ei ole võimelised täitma oma kohustusi ja õigusi üksmeeles, pidades silmas laste heaolu. Kuna lapsed elavad emaga, on mõistlik anda emale otsustusõigus lasteaia- ja koolivaliku küsimuses. Menetluse edasine käik
30.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
31.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-s 6 sätestatu kohaselt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohtu määratud lastega suhtlemise kord riivab oluliselt nii isa kui ka laste õigusi ja ei ole laste huvides. Kuigi vanema õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures, ei saa vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest hoolimata siiski tagada lahus elavale vanemale samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Vanemate õiguste võrdsuse põhimõte on piiratud laste huvide põhimõttega (vt Riigikohtu otsused 3-2-1-13-07 p 32 ja 3-2-1-94-09 p 15). Maakohus järgis isa ja laste suhtlemise korra määramisel PkS § 123 lg-t 1 ja tegi laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus juhindus õigesti põhimõttest, et lastel peab turvalise kasvamise ja stabiilsuse huvides olema üks kodu.
33.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt võttis kohus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel arvesse mõlema vanema ettepanekuid, mis on esitatud nii menetlusdokumentides kui ka kohtuistungil. Seega ei vasta tõele määruskaebuse väide, et maakohus ei arvestanud avaldaja ettepanekutega. Kohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ei ole mõislik lähtuda avaldaja ettepanekust, mille kohaselt veedaks lapsed pool nädalat ema ja pool nädalat isa juures.
34.Alusetu on etteheide, et kohus ei kujundanud objektiivset arvamust avaldaja elutingimustest ja nende sobivusest lastele. Määrus ei sisalda kohtu seisukohta, nagu ei oleks avaldaja
elukaaslase kodus lastele sobivaid elutingimusi. Kohus märkis määruses selgelt, et ta ei lähtu elukoha otsustusõiguse andmisel vanemate elamistingimustest. Eestkosteasutus ei pidanud arvamuse esitamiseks vanemate elutingimusi kontrollima.
35.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et kohtumäärus on laste viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku otsustusõiguse üleandmise osas vastuoluline. Maakohus lähtus lasteaia ja kooli valikul õigesti erinevatest kriteeriumitest. Iseenesest asjaolu, et K S i lasteaed jääb kodust kaugele, ei ole aluseks maakohtu järelduse muutmiseks. Kohus leidis põhjendatult, et K S i huvides on jääda harjumuspärasesse keskkonda ka siis, kui tema õde K S enam lasteaias ei käi, vaid läheb kooli.
36.Maakohus põhjendas piisavalt, miks tuleb laste viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku suhtes anda otsustusõigus laste emale. Asja materjaliga ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, nagu oleks avaldaja ainuisikulise otsuse lapse koolivaliku osas tinginud asjaolu, et lapse ema ei soovinud asjaga tegeleda. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et ta ei pidanud kooli- ja lasteaiavaliku osas laste emaga nõu. Seega ei saanud lapse ema ka avaldada soovi, et avaldaja selle küsimusega ilma emaga nõu pidamata tegeleks.
37.Maakohtu määrus ei sisalda järeldust, nagu ei sooviks avaldaja laste elukoha osas otsustusõigust teostada, nagu avaldaja määruskaebuses väidab.
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
39.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist kindlaks asjas lahendi teinud maakohus. Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.