2-23-6993/34 - Võlaõigus - Muud võlaõigusasjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-23-6993 Kohus kaasas I. Õ.-i kostjana võttis hagi menetlusse 05.06.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamises. Kohus toimetas 05.06.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel XXX 10.09.2024. Dokumendid võttis allkirja vastu I. Õ.-i ema J. S. . Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli seega 01.10.2024. Kostja ei ole hagivastust esitanud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi kostja vastu, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-23-6993 TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 350 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja advokaadist esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-1817536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust tulenevalt mahub 150 eurot/tunnis (ilma käibemaksugaadvokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks. Kostja on menetluskulude nimekirjades kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kostja on kinnitanud, et kõik kantud kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga (TsMS 176 lg 5). Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada sellega, et hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist (Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-17-19444, p 9.2). Hageja lepingulisel esindajal on kulunud hageja nõustamisele ja kostja vastu hagiavalduse koostamisele 6,45 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et käesolev asi on pigem vähemahukas ja õiguslikult keskmisest madalama keerukusega on põhjendatud kulu 5,5 tundi (hagiavaldusele kulunud aeg 3,75 tundi ja kliendi õigusnõustamine 2 tundi). Kohus arutas kostja kaasamist 24.05.2024 toimunud kohtuistungil. Hageja lepingulise esindaja kulu seoses nimetatud istungiga on olnud 2,33 tundi, mis on lahutamatult seotud ka hageja nõude