1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a otsus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.R. kasuks R.A. lt välja õigusabikuluna maakohtus 160 (ükssada kuuskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
3.Jätta muus osas Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a otsus muutmata.
4.1.Mõista R.A. lt A.R. kasuks alates 01. jaanuarist 2015. a välja elatis 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
4.2.Elatist tuleb tasuda kuni A.R. õpingute lõpuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 06. juunini 2017. a.
4.3.Mõista R.A. lt A.R. kasuks välja elatis 01. november 2014. a kuni 31. detsember 2014. a eest kokku 75 (seitsekümmend viis) eurot.
4.4.Elatis tuleb tasuda A.R. kontole nr XXX, selgituseks märkida „elatis lapsele“. Elatist tuleb tasuda järgneva kalendrikuu eest ette.
4.5.Jätta menetluskulud maakohtus R.A. kanda.
4.6.Mõista R.A. lt A.R. kasuks välja menetluskulud maakohtus 160 eurot (ükssada kuuskümmend).
5.Rahuldada R.A. apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus endi kanda.
menetlusosaliste
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.R. (hageja) esitas 24. oktoobril 2014. a hagi R.A. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 1⁄2 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palus kostjalt elatise välja mõista alates 01. novembrist 2014. a kuni hageja poolt kooli lõpetamiseni. Hageja õpib 2014/2015 õppeaastal Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klassis. Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013 kohtumäärusega (tsiviilasjas nr 2-13-406) kinnitatud kompromissi alusel on kostjal käesoleval ajal kohustus hagejale tasuda igakuist elatist 100 eurot.
Hagejale teadaolevalt on kostja pärast kompromissi sõlmimist asunud tööle Viru Vangla Jõhvi osakonna õigusteenistuse juristina ja tema sissetulek on suurenenud. Samuti on hageja vajadused suurenenud. Hageja kulud on kokku 440 eurot kuus ning hageja soovib elatist 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga miinimummäärast.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks jätta hagi läbi vaatamata, kuna
19.aprillil 2013. a sõlmitud kompromissi tõttu on poolte vahel samasisulises vaidluses olemas jõustunud kohtulahend. Asjaolud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga ei ole muutunud, hagejale oli kostja töökoha muutumise fakt teada. Pooled näitasid oma tegevusega kuni hagi esitamiseni, et tunnistavad sõlmitud kompromissi ka pärast hageja täisealiseks saamist. Kostja on lisaks kompromissis kokku lepitule tasunud 40 eurot hageja enda kontole ja seega ei saa hageja nõue kuni gümnaasiumi lõpuni olla üle 300 euro. Kostja on ülalpidamist andnud hagejale vabatahtlikult. Elatisest tuleks maha arvestada hageja enda sissetulek.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2015. otsusega hagi ning mõistis R.A. lt A.R. kasuks välja alates 01. jaanuarist 2015. a elatise 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatist tuleb tasuda kuni A.R. õpingute lõpuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui kuni 06. juunini 2017. a. Maakohus mõistis R.A. lt A.R. kasuks välja elatise perioodi 01. november 2014. a kuni 31. detsember 2014. a eest kokku 75 eurot. Elatis tuleb tasuda A.R. kontole nr XXX, selgituseks märkida „elatis lapsele“. Elatist tuleb tasuda järgneva kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud R.A. kanda ning mõistis R.A. lt A.R. kasuks menetluskulude katteks välja 200 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuna hageja õpib gümnaasiumis ning saab 21-aastaseks
06.juunil 2017. a, on tal õigus nõuda kostjalt elatise tasumist PKS § 97 lg 2 alusel. Kostja viited Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013. a määrusega kinnitatud kompromissile on asjakohatud. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma lapsele elatist 100 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates 06. juunist 2014. a ei ole kostjalt hageja kasuks elatist välja mõistetud. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. jaanuarist 2014. a oli 177,50 eurot ning alates 01. jaanuarist 2015. a on 195 eurot. Täisealise lapse puhul ei ole elatise alammäära sätestatud. Hageja on täisealisena taotlenud PKS § 101 lg 1 kohase summa väljamõistmist ning on nimetanud enda kulude summaks 440 eurot kuus. Kuna kostja ei ole hageja kulutuste suurust vaidlustanud, mõistis maakohus elatise välja hageja taotletud suuruses. Kuna hagejaga ei ole sõlmitud kindla kuutasuga töölepingut, ei saa hageja juhuslikult teenitud summasid elatisest maha arvestada. Kostja on tasunud hagejale elatist 140 eurot kuus. Kuivõrd hageja kulutused on 440 eurot kuus ning hageja nõude suuruseks 1⁄2 kuupalga alammäära, on kostja tasunud elatist ebapiisavalt. Kostja on 2014. a novembri ja detsembri eest tasunud 140 eurot kuus, seega tuleb selle aja eest välja mõista 75 eurot ((177,50 – 140) x 2) ning alates 01. jaanuarist 2015. a 195 eurot kuus. Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja kulu 200 eurot põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõistes.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja R.A. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna; 2) leidis maakohtu ebaõigesti, et poolte vahel puudub jõustunud kohtulahend (kokkulepe), mille alusel apellant vastustajale elatist maksab; 3) on maakohus ebaõigesti jätnud elatise suuruse määramisel arvestamata vastustaja enda sissetuleku; 4) on ebaõige kohtuotsuses märgitu, et puudub vaidlus kulutuste suuruse osas. Apellant vaidles hagile tervikuna vastu, st ka kulutuste suurusele; 5) on vastustaja nõude sidumine miinimumpalgaga ebaõige. Kui kohus peab käesolevas asjas PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra asja lahendamisel asjakohaseks, taotleb apellant vastava sätte kui mitteproportsionaalse põhiseaduse vastaseks tunnistamist; 6) on välja mõistetud menetluskulud määratud ebaõigesti. Apellandile ei antud võimalust enne otsuse tegemist menetluskuludega tutvuda või nendele vastuväiteid esitada.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) ei ole alates 06. juunist 2014. a apellandilt vastustaja kasuks elatist välja mõistetud. Seega puudus elatise tasumise kokkulepe poolte vahel; 2) on vastustaja kulutuste suurus ja apellandi sissetulek peale elatise suurust reguleeriva kohtumääruse jõustumist muutunud. Kompromissi sõlmimisel ei olnud apellandil töökohta, mistõttu oli vastustaja seaduslik esindaja nõus väiksema elatise määraga kui pool kuupalga alammäärast ühele lapsele. Seoses tööle asumisega on apellandi võimalused elatist maksta suurenenud. Vastustajal on tekkinud endal nõudeõigus apellandi vastu ilma seadusliku esindaja vahenduseta; 3) ei ole vastustajal alalist töökohta. Vastustaja õpib koolis päevases õppevormis ning ei saa teha pidevalt tööd ilma, et õppeedukus kannataks; 4) ei või PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus ei saa seadusi tühistada. Apellandi väide, et hagi on rahuldatud suuremas summas kui vastustaja seda soovis, on eksitav. Vastustaja esitas nõude mõista apellandilt välja elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras; 5) on menetluskulu 200 eurot põhjendatud. Koos vastusega palus vastustaja võtta asja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-13-406 materjalidest hagi, 04. märtsi 2013. a kohtuistungi protokolli ning vastustaja 13. märtsil 2013. a taotluse koos lisadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon, millega hagi rahuldati, tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendusi.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus väljamõistetud menetluskulude osas on osaliselt põhjendatud ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab põhjendatud menetluskulude suuruseks 160 eurot.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidle, et vastustaja on apellandi laps ning apellant maksis vastustajale elatist Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-406 alusel. Vaidlust ei ole, et vastustaja sai 06. juunil 2014. a täisealiseks, kuid ta jätkab õpinguid 2014/2015 õppeaastal Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klassis.
8.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole täisealise lapse puhul elatise alammäära sätestatud sarnaselt PKS § 101 lg-ga 1. Maakohus leidis, et kuivõrd apellant ei ole vastustaja kulutuste suurust (440 eurot kuus) vaidlustanud, tuleb mõista elatis välja hagis taotletud suuruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et täisealisele lapsele elatise alammäära ei ole kehtestatud ning üldjuhul peaks kohus täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel lähtuma lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest ning vanema sissetulekust. Ringkonnakohus leiab, et lapse suhtes, kelle elukorraldus täisealiseks saades ei muutu, oleks ebaõiglane piirata tema õigust ja vajadust saada ülalpidamist eraldi elavalt vanemalt üksnes 18.-nda sünnipäeva saabumise tõttu. Vaidlust ei ole, et vastustajal oli õigus kuni täisealiseks saamiseni saada elatist seadusega kehtestatud miinimummääras (PKS § 97 p 1, § 101 lg 1). Samuti on tõendatud, et vastustaja kuni täisealiseks saamiseni, s.o
06.juunil 2014. a, kui ka käesoleva otsuse tegemisel jätkab õpinguid samas õppeasutuses, s.o Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis. Kui 17-aastasele lapsele, kes õpib gümnaasiumi 11. klassis, on vanem kohustatud tagama ülalpidamise vähemalt seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses, siis puuduvad mõistlikud põhjendused, miks sama elukorraldusega 18-aastane 12. klassis õppiva lapse ülalpidamine ei peaks olema samas ulatuses tagatud. Sellest tulenevalt ei oma ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas tähtsust apellandi väide, et ta on vaidlustanud ka vastustaja kulude suurust. Vastustaja kinnitusel on tema kulud 440 eurot kuus, kuid tema nõudis elatist miinimumsumma ulatuses, s.o käesoleval ajal 195 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et tähtsust ei oma, et kuni vastustaja täisealiseks saamiseni tasus apellant vastustajale elatist Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013. a kohtumääruse nr 2-13-406 alusel väiksemas ulatuses, kui miinimummäär. Tsiviilasjas nr 2-13-406 sõlmisid apellant ja vastustaja seaduslik esindaja kompromissi, mis ei välistanud vastustaja õigust nõuda elatise suurendamist vähemalt seadusega kehtestatud miinimummäärani.
9.Asjaolu, et apellant jätkas vabatahtlikult vastustajale elatise tasumist ka pärast vastustaja täisealiseks saamist, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus leidis õigesti, et alates 06. juunist 2014. a ei ole apellandilt vastustaja kasuks elatist välja mõistetud. Poolte võimalik kokkuleppe elatise tasumise kohta ei ole võrdsustatav jõustunud ning täitmisele kuuluva kohtulahendiga. Vaidlust ei ole, et apellant on tasunud elatist väiksemas ulatuses, kui on seadusega kehtestatud alammäär. Seega on vastustajal õigus nõuda elatist vähemalt seaduses kehtestatud määras alates hagiavalduses märgitud ajast, s.o 01. novembrist 2014. a kuni
31.detsembrini 2014. a summas 177,50 eurot kuus, ning alates 01. jaanuarist 2015. a kuni vastustaja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle, et apellant tasus november ja detsember 2014 eest 140 eurot kuus, seega mõistis maakohus põhjendatult selle aja eest apellandilt täiendavalt välja 75 eurot (177,50*2-140*2). Maakohus mõistis põhjendatult PKS § 97 p 2 ja § 101 lg 1 alusel apellandilt välja igakuise elatise 195 eurot kuus alates 01. jaanuarist 2015. a kuni vastustaja gümnaasiumi õpingute lõpetamiseni. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maakohus ei ole nõude piire ületanud. Hagiavalduse resolutsiooni p-st 1 üheselt selgub, et vastustaja soovis elatist alates 1. novembrist 2014.
a pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o alates 1. jaanuarist 2015. a 195 eurot kuus.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited vastustaja sissetuleku teenimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, samuti ei taotlenud apellant vastustaja sissetulekute kohta tõendite kogumist kohtu poolt. Apellandi etteheide maakohtule selgitamiskohustuse rikkumise kohta on asjakohatu. Eespool on märgitud, et puudub vaidlus, et vastustaja õpib 12. klassis. Õige on maakohtu järeldus, et 12. klassis õppivale lapsele ei saa panna kohustust teenida igakuist sissetulekut. Isegi kui vastustaja saab aeg-ajalt taskuraha, ei ole see stabiilne sissetulek, mida saaks apellandilt elatise väljamõistmisel arvestada.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi alternatiivse põhjendusega, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määr on põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus leiab, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning elatise määra kehtestamine seadusega ei ole Põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus märgib, et täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel võib kohus arvestada täiendavaid asjaolusid, sh lapse enda sissetulekut ning muudatusi elukorralduses ning need võivad olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla alammäära.
12.Apellant leidis, et tsiviilasja hind on määratud ebaõigesti. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 1 597,50 eurot, s.o üheksa kuu elatise summa, kusjuures arvesse on võetud elatise alammäär hagi esitamise seisuga (177,50 * 9). Vaidlust ei ole, et alates 01. jaanuarist 2015. a ning maakohtu otsuse tegemise ajal oli elatise miinimumsumma suurenenud kuni 195 euroni. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 leidis, et miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Kuna praeguses asjas tegi maakohus otsuse 30. jaanuaril 2015. a ja sel ajal oli PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a määrusega nr 166 kehtestatud töötasu alammäära järgi miinimumelatis 195 eurot kuus, tuli selle järgi määrata ka hagihind. Seega on maakohus määranud tsiviilasja hinda valesti ning õige hagihind 30. jaanuari 2015 otsuses oleks pidanud olema 195 * 9 = 1 755 eurot. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse hinna määramisel apellandi selgelt väljendatud nõudest ning loeb apellatsioonkaebuse hinnaks 1 755 eurot.
13.Apellant vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise maakohtu poolt. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega leiab, et apellandi väide, et talle ei tutvustatud menetluskulusid ega antud võimalust nendele vastu vaielda, vastab tegelikkusele. Seega on maakohus rikkunud menetlusõigusnormi. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustaja lepingulise esindaja menetluskulu maakohtus on põhjendamatult suur ning maakohus, rahuldades vastustaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses, on ületanud diskretsioonipiire ning ei ole arvestanud TsMS § 175 lg-ga 1. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tegemist ei olnult õiguslikult keerulise vaidlusega, vastustaja esindaja koostas ühe menetlusdokumendi sisulise teksti mahuga 2 lk, mis koosneb suures osas seaduse sätete tsiteerimisest, kohtuistung kestis 10 minutit, siis on põhjendatud vastustaja esindaja menetluskulu maakohtus 160 eurot.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.