lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11874/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 31.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-11874/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 442 lg 10, 7Otsuse sisuVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 398 lg 1Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Paide

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-11874 E.N hagi U.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

245 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.N , isikukood XXX, elukoht XXX-i , , XXX Kostja U.L, isikukood XXX,

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada E.N hagi U.L vastu.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks 245 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja menetluskulude taotlus osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 134 lg 1Tähtaja mõiste
TsÜS § 68Tahteavalduse liigid
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 16 lg 1Pakkumus
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

2-24-11874 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED

1.E.N esitas 05.08.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse U.L vastu 245 euro nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 13.08.2024 määrusega saatis Tartu Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvuvse järgi Pärnu Maakohtule.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt võttis hagejaga ühendust U.L, kes on hagejale täiesti tundmatu isik ja kurtis talle oma kurba saatust vaesusest ning palus abi. Ta väitis, et kasvatab last üksi, tal puuduvad rahalised vahendid lapse toitmiseks ning saatis hagejale pilte endast ja lapsest. Hageja nõustus kostjale raha ülekannete tegemisega, märkides, et tegemist on laenuga, mis tuleks hiljem tagastada. Hageja on 2024 kokku laenanud kostjale 245 eurot. Hageja väitel soovib ta raha tagasi saada, kuid ei saa enam kostjaga ühendust. Kostja on 14.11.2024 saatnud kohtule e-kirja, milles märgib, et ta ei nõustu esitatud hagiga, hageja andis ise vabatahtlikult raha esialgu ja hiljem ütles, et andis laenu. Kostja märgib, et tal ei ole tööd ja ei saa seda tagasi maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 03.12.2024 määruses laenulepingulise võla nõudena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt välja mõista 245 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest laenulepingust. Laenulepingulise suhte tõendamiseks on hageja esitanud kohtule enda pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja on kandnud kostja kontole 04.03.2024 30 eurot selgitusega ülekanne, 19.03.2024 45 eurot selgitusega ülekanne, 04.04.2024 20 eurot selgitusega annan laenu, 26.04.2024 50 eurot selgitusega annan laenu, 07.05.2024 60 eurot selgitusega annan laenu ja 31.05.2024 summas 40 eurot selgitusega annan laenu (dtl 29-44). Kokku on

2-24-11874 perioodil 04.03.2024-31.05.2024 kandnud hageja kostja kontole 245 eurot. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et hageja andis vabatahtlikult raha, hiljem ütles, et andis laenu, kostjal ei ole tööd, et võlgnevust tasuda. Hilisemalt on kostja ka väitnud, et hageja ei ole tema arvele raha kandnud.

6.Laenuleping on VÕS § 396 lg 1 järgi selline leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Igasugune leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi üldjuhul pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, ning nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lisaks pakkumusele ja nõustumisele võib aga leping olla VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitud ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seejuures on oluline, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe vastava lepinguliigi olulistes küsimustes. Laenulepingu puhul saab lugeda lepingu VÕS § 396 lg 1 järgi sõlmituks, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe selles, et üks pool kohustub andma teisele rahasumma ning teine pool kohustub selle rahasumma tagasi maksma. Riigikohtu 24.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 on selgitatud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Riigikohus märkis, et poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks peab olema äratuntavalt väljendatud ning üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks.
7.Laenulepingule ei ole seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet ja laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Kuna laenulepingule ei ole sätestatud seaduses kohustuslikku vormi, võivad pooled sõlmida selle VÕS § 11 lg 1 järgi ka suuliselt.
8.Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et hageja on kandnud kostjale perioodil 04.03.2024-31.05.2024 kokku 245 eurot. Ülekande selgitusteks on hageja märkinud enamasti annan laenu. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale raha ülekandmine, on kaudne tahteavaldus ning sellest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses kinnitanud, et ta andis kostjale laenu suusõnalise kokkuleppe alusel. Ülekande selgitustes on hageja selgelt viidanud, et tegemist on laenuga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et peale ülekande laekumist oleks kostja selle, kui alusetu ülekande, hagejale tagastanud. Siinkohal märgib kohus veel täiendavalt, et poolte selgitustega kohaselt ei olnud hageja ja kostja omavahel lähedastes suhetes, hageja pidi kostja pangakonto andmetest seega teadlikuks saama üksnes seoses asjaoludega, et kostja ise avaldas hagejale pangakonto numbri, kuhu ta ülekandeid soovib saada. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla laenusuhte olemasolu, ei ole kostja oma väiteid tõendanud ning tõendamist ei ole leidnud, et hageja andis kostjale raha mingil muul eesmärgil. Kuigi kostja hilisemate vastuväidete kohaselt ei ole tema kontole hagejalt vastavaid summasid laekunud, ei pea kohus kostja vastuväiteid usutavaks, kuivõrd hageja pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et vastavad summad oleksid hagejale, kui ebaõiged maksed, tagasi laekunud.
9.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõendiga on kohtus leidnud tõendamist laenusuhte olemasolu poolte vahel ning et pooled sõlmisid laenulepingu VÕS § 396 lg 1 tähenduses. Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik (TsÜS § 134 lg 1). Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise

2-24-11874 tähtaeg. Kohus selgitas 03.12.2024 määruses, et juhul, kui hageja tõendab laenulepingulist õigussuhet, siis hagejal on VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 398 lg 1 I lausega õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja VÕS § 398 lg 1 järgi nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid sellest, millal ta on kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud. Kuigi hageja väidab, et kolm kuud läks mööda ja kostja lubas siis raha ära maksta, siis ühtegi tõendit vastava väite tõendamiseks kohtule esitatud ei ole. Seega kuivõrd laenulepingu tähtajalisust tõendatud ei ole siis kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 398 lg-st 1 sõlmiti poolte vahel tähtajatu laenuleping.

10.Laenuandja võib tähtajatu laenulepingu üles öelda korraliselt, teatades sellest laenusaajale ette vähemalt kaks kuud (VÕS § 398 lg 1 teine lause). Riigikohus on lahendis nr 2-19-13673 märkinud, et VÕS § 398 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole laenulepingu korraliseks ülesütlemiseks vajalik muude materiaalõiguslike eelduste täitmine peale selle, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea välja tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. Laenulepingu lõppemise aja saab mh arvutada, lähtudes hagiavalduse kostjale kättetoimetamise ajast. Selleks peab hagiavaldusest nähtuma tähtajatu laenulepingu ülesütlemise tahe.
11.Hageja on hagiavalduses avaldanud selget tahet leping lõpetada, märkides, et ta on soovinud oma raha tagasi saada, kuid pole õnnestunud kostjat kätte saada. Kuna tähtajatu laenulepingu saab VÕS § 398 lg 1 teise lause alusel üles öelda, teatades sellest laenusaajale ette vähemalt kaks kuud, saab tähtajatu laenulepingu lugeda hagis sisalduva ülesütlemisavaldusega lõppenuks kahe kuu pikkuse etteteatamistähtaja möödumisel hagi kostjale kättetoimetamisest. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 14.11.2024, seega on poolte vaheline tähtajatu laenuleping lõppenud 15.01.2025. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks võlgnevuse tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kosjtalt lõppenud laenulepingu alusel võlgnevuse summas 245 euro tasumist.
12.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta oleks kohustust hagiavalduses näidatud ulatusest suuremas osas täitnud ega ole esile toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
13.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja võla nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 245 eurot.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt välja võlgnevuse 245 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

2-24-11874 asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

17.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 99 eurot.
18.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuivõrd hagi hinnaks on 245 eurot ja hageja on õigesti tegelikkuses tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja tasutud riigilõiv 100 eurot.
19.Hageja on esitanud kohtule taotluse välja mõista kostjalt hageja õigusabi kulud 99 eurot. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et hageja oleks õigusabikulu kandnud, hagejat ei esindanud menetluses esindaja, vaid ta osales isiklikult, siis jääb hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 99 eurot rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja kohus mõistab kostjalt menetluskuludena välja hageja tasutud riigilõivu 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval