Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), seaduslik esindaja EK, lepingulised esindajad advokaat Helen Hääl ja vandeadvokaat Liis Tedder Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2015
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.12.2014 otsus tühistada osaliselt väljamõistetava elatise suuruse osas.
Välja mõista AT-lt tütre MT (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis 1036,53 eurot (üks tuhat kolmkümmend kuus eurot ja 53 senti) ajavahemiku 25.02.2014-30.04. 2014 eest MT kasuks.
1(9)
3.Välja mõista AT-lt tütre MT (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 333.29 eurot (kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja 29 senti) alates 01.05.2015 kuni tütre täisealiseks saamiseni MT kasuks.
4.AT-l tuleb elatis tasuda EK (K) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette vastava kuu 10. päevaks.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.02.2014 esitas MT (hageja) maakohtule hagi, milles palus mõista AT-lt (kostja) välja elatise 1,575-kordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale vastavas summas (2014. aastal 559 eurot) kuus alates 25.02.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni, elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt summas 3594 eurot ja määrata, et elatis tuleb tasuda EK (hageja seaduslik esindaja) arvelduskontole.
2.Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab alates 2005. aasta maist koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja igakuised vajadused koosnevad järgmisest: - Eluaseme kulud 379,18 eurot. Hageja elab püsivalt koos ema ja ema abikaasaga ridaelamus Kristiine linnaosas Tallinnas. Kulud koosnevad 1/3 igakuistest maksetest korteriühistule, elektrienergia, vee-, kütte- ja prügiveokulust. Lisaks on kulu hulka 330 euro ulatuses arvestatud lapse kasutuseelis eluaseme kasutamisest, mis moodustub 1/3 samas piirkonnas asuva sarnase eluaseme üürihinnast. - Toidukulu 184 eurot. Kodus tarbitav toit 150 eurot, toitlustus võistlustel ja laagrites 9 eurot, söömine sõpradega ja enne trenni 15 eurot. - Sidekulu 45,10 eurot. Mobiil 7,50 eurot, 1/3 interneti- ja TV-kulust 7,60 eurot, tahvelarvuti 30 eurot kuni 2014. aasta juunini. - Tervishoiukulu (ravimid-vitamiinid) 14 eurot. - Hügieenitarvete kulu 12 eurot. - 1/3 pesupesemisvahendid ja 1/3 kodukeemia ning juuksur 15 eurot. - Lapse koolikohustuse täitmise kulu 21 eurot. Õppevahendid, kingitused, ekskursioonid, klassiraha kokku 15 eurot, koolivorm 3,50 eurot ja koolikott 2,50 eurot. - Riiete-jalatsite kulu 84 eurot. Õue- ja suusariided 80 eurot, talvejope 45 eurot, sügiskevadjope 35 eurot, suvejope 25 eurot, mütsid-sallid-kindad kokku 40 eurot, kaks paari talvesaapaid 90 eurot, kummikud 12 eurot, kaks paari kevad-sügisjalatseid 50 eurot, kaks paari suvekingi 45 eurot, kaks paari sportjalatseid 40 eurot, sisejalatsid kooli 15 eurot, kaks paari teksapükse 50 eurot, kaks paari suvepükse 30 eurot, kuus paari retuuse ja sukkpükse 50 eurot, dressid 35 eurot, kolm kampsunit 55 eurot,
2(9)
pidulikud riided 65 eurot, viis särki 55 eurot, suverõivad 60 eurot, 12 paari pesu 35 eurot, 12 paari sokke-põlvikuid 20 eurot, kaks paari öörõivaid 30 eurot, millele lisandub riiete parandamine 36 eurot. Kogu aastane kulu u 1000 eurot, s.o 84 eurot kuus. - Transpordikulu 52,50 eurot. Bensiin 500 eurot ja bussipiletid 2,50 eurot. - Vaba aja kulu 91 eurot. Sõprade sünnipäevad 16 eurot, enda sünnipäev ja tähtpäevad 20 eurot, taskuraha 15 eurot, mängud, veekeskused, muuseumid, seikluspargid, ujumine, suusatamine, uisutamine kokku 40 eurot. - Treeningukulu 114 eurot. Treeningtasu 50 eurot, varustus 30 eurot, võistlused 14 eurot. - Muud kulud 106. Puhkusereisid 46 eurot, lapsehoiukulu 30 eurot, tehnika, mööbel, remont, voodipesu, dokumendid 30 eurot. Hageja igakuised vajadused on 1119 eurot kuus, s.o kummagi vanema kanda sellest 1⁄2, s.o 559.00 eurot. Kostjal on hageja ees elatise võlg 3594 eurot.
3.Hageja seadusliku esindaja igakuine brutosissetulek on alates 2014. aasta märtsist 490 eurot. Kostjal on kordades paremad võimalused hagejat ülal pidada kui hageja seaduslikul esindajal. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on ülalpidamise kohustust täitnud nõuetekohaselt, elatise võlgnevus puudub. Kostja on tasunud elatist vastavalt hageja seadusliku esindajaga kokkulepitule, s.o alates 2012. aasta septembrist 260 eurot kuus. Hageja igakuised vajadused on ebamõistlikult suured ja ei vasta tegelikkusele. Kostja on ülal pidanud ka täisealist poega, kes õpib. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 19.12.2014 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1380,94 eurot ajavahemiku 25.02.2014 kuni 31.12.2014 eest, elatise 385,54 eurot kuus, otsustas, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga vastava kuu 10. päevaks, jättis hageja taotluse elatise väljamõistmiseks muutuvas suurusena rahuldamata ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 10-aastane tütar (I kd tl 10), kes elab ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Puudub ka vaidlus, et lapse igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt nt I kd tl 168 kuni tl 168 pöördel): - eluaseme kulud 49,18 eurot (I kd tl 23-26, I kd tl 133), - toidukulu 150 eurot, - hügieenitarvete kulu 6 eurot, - juuksur 1 euro, - lapse koolikohustuse täitmise kulu 7,50 eurot, koolivorm 3,50 eurot, kott, 2,50 eurot, - transpordikulu 2,50 eurot. Kostja on möönnud, et hageja vajadused on 520 eurot, kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on vaidlusalusel ajavahemikul elatist tasunud igakuiselt 260 eurot, s.o 1⁄2 520 eurost (vt nt I kd tl 11, I kd tl 168, I kd tl 172).
7.Lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja
3(9)
kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid.
8.Lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Eluasemevajaduse ulatus ja rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Hageja on tõendanud eluruumi kasutuseelise väärtust võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt I kd tl 18-22). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid arvutuskäigule esitanud. Tulenevalt eelnenust on hageja tavapäraste vajaduste hulka loetav hageja eluruumi kasutuseelis igakuiselt 330 euro ulatuses.
9.Hageja mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus on 150 eurot, s.o 5 eurot päevas, võttes arvesse asjaolu, et hagejal on soovitatav vältida piima ja teraviljavalku sisaldavaid toiduaineid (I kd tl 36). Toidukulu 5 eurot päevas katab ka koduvälised toidukorrad.
10.Kulu tahvelarvutile ei ole hageja esmavajadus.
11.Hageja ei ole esitanud tõendeid tervishoiukulu (ravimid-vitamiinid), hügieenitarvete kulu, pesupesemisvahendite, kodukeemia- ja juuksurikulu kohta. Üldteadaolevalt ei ole nimetatud kulu suurus null eurot, mistõttu tuleb lugeda mõistlikuks tervishoiu (ravimidvitamiinid), hügieenitarvete, pesupesemisvahendite, kodukeemia ja juuksuri kuluks 17 eurot.
12.Hageja on esitanud tõendid koolikohustuse täitmise kulu kohta (I kd tl 62-67), millega ei ole tõendatud koolikohustuse täitmise kulu suuremas määras kui 13,50 eurot.
13.Ainuüksi asjaolu, et vanem on kahes kalendrikuus kulutanud hageja riietele-jalatsitele konkreetse summa, ei tõenda nimetatud määras igakuiste vajaduste olemasolu. Mõistlikuks riiete-jalatsite, sh voodipesu kogusuuruseks tuleb lugeda 60 eurot kuus.
14.Kostja on nõustunud bussipileti kuluga 2,50 eurot. Hageja bensiinikulu on tõendamata.
15.Hageja ei ole esitanud tõendeid vaba aja kulu kohta 91 euro ulatuses (vt I kd tl 68-70). Sünnipäevakingid hageja klassikaaslastele ja sõpradele on ülepaisutatud. Nende igakuiseks mõistlikuks suuruseks on 10 eurot. Hageja enda sünnipäeva ja muude tähtpäevade tavapäraseks kuluks tuleb lugeda 15 eurot. Ülejäänud osas on vaba aja kulu tõendamata. Ainuüksi hageja väide, et vabale ajale kulub täiendavalt 40 eurot erinevatel üritustel osalemisena, ei ole tõendamiseks piisav.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on osalenud ja võtab osa huviringidest. Kostja on nõustunud hageja võimlemisklubis osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 50 eurot, mille lisandub võistluste ja varustuse kulu. Seega on kostja vaikimisi nõustunud ka treeninguga seotud kuludega. Huviringi kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust samaliigilistele huvialadele. Nimetatud treeningus osalemine vastab hageja huvidelevõimetele (vt nt I kd tl 37-61, I kd tl 71-79, I kd tl 153-154). Huviringi tõendatud kulu suurus on kokku 98,80 eurot.
4(9)
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõigele eelnenule lisanduvad muud kulud, sh kulu puhkusereisile, lapsehoiule, voodipesule, tehnikale, mööblile, remondile, dokumendile (vt nt I kd tl 80-84, I kd tl 155-156). Puhkusereisi ei saa lugeda hageja põhivajaduseks, samuti ei saa selleks lugeda hageja kui kümneaastase lapse hoiuteenust. Kulu tehnikale, mööblile, remondile ja dokumendile, sh jalgrattaloale ei saa lugeda iga-aastaseks kuluks, mistõttu hageja põhivajadus nimetatud kulude osas on kokku 10 eurot.
18.Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, 771,08 eurot kuus.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vanemate igakuised sissetulekud ei ole võrreldavas suuruses (vt nt I kd 129-132, I kd tl 171, I kd tl 174-179, I kd tl 182, I kd tl 184-195, I kd tl 196-207). Samuti puudub vaidlus selles, et kostjal on mitmeid hoiuseid (vt nt II kd tl 22, II kd tl 28, II kd tl 78) ning kostjal on kulutused iseendale (I kd tl 173, I kd tl 180-181). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kummalgi lapsevanemal on ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja (vt nt II kd tl 86 pöördel). Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hageja osas, siis on vanemad ise kujundanud lapse elulaadi, sisustanud lapse vaba aja huviringiga ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad kohustuse tagada lapse sellistele vajadustele rahaline kate. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatist tasuda 1⁄2 hageja vajaduste ulatuses. Samas puudub alus kõrvale kaldumiseks vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada hageja seadusliku esindaja kasuks, kuna just hageja ema on, olenemata igakuise töötasu puudumisest kuni aprillini 2014 ja töötasu suurusest alates aprillist 2014, pidanud võimalikuks lapse praeguse elulaadi jätkumist ja soosimist. Seega tuleb kummagi vanema osa suuruseks lugeda 385,54 eurot, s.o 1⁄2 771,08 eurost.
20.Vaidlus puudub, et kostja on alates hagi esitamisest, s.o alates 25.02.2014 hagejat ülal pidanud 260 euro ulatuses kuus. Seega tuleb kostjal täiendavalt elatist tasuda ajavahemiku veebruar kuni detsember 2014 eest 1380,94 eurot, s.o 11 kuud x 385,54 eurot – 11 kuud x 260 eurot.
21.Kuna kohus mõistab elatise välja kindla igakuiselt makstava summana, mis ületab mitmekordselt miinimumelatist PKS § 101 lg 1 mõttes, siis ei ole õiguspärane siduda selle edasist muutust hageja suurenevate vajaduste ja raha ostujõu vähenemisega.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aasta jooksul enne hagi esitamist tasus kostja hagejale elatist 260 eurot kuus. Hageja hakkas kostjale ette heitma tasutavat elatise suurust vahetult enne hagi kohtule esitamist (vt nt I kd tl 104-119). Sellega on kostja täitnud nimetatud ajavahemikul hageja ülalpidamise kohustuse, ning puudub alus kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist tagasiulatuvalt välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti välja elatis 1380,94 eurot ja igakuiselt 385,54 eurot, ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemisest 280,11 eurot kuus, ja jätta muus osas hagi rahuldamata.
24.Kostja esitas kohtuistungil vastuväite, et kostja ei ole nõus üürikuluga ja selle arvutuskäiguga. Maakohus on rikkunud TsMS § 329 lg 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid. Kostja ei ole nõus summa suurusega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sama aasta veebruarist elab eluruumis ka MT, mistõttu tuleb kulu jagada nelja inimese
5(9)
vahel. Üürikulu arvestamise aluseks olev eluruumi pind on ülepaisutatud. Lapse vajaduste rahuldamiseks piisab ca 100 m2 suurusest korterist.
25.Maakohus on jätnud huviringi kulult maha arvestamata tagastatava tulumaksu, s.t treeningu kuutasu on kokku 88,80 eurot. Alates 01.01.2015 tõusis riigipoolne lapsetoetus 19 eurolt 45 eurole, mis tuleb lapsele kuluvast summast maha arvata.
26.Kostjale elamiseks jääb summa seab ohtu tema edasise võimaluse täita nõutavalt tööülesandeid ja tagada praegune sissetulek. Hageja esindajate soov on kostja majanduslikult laostada. Kostjat ähvardab maksejõuetus.
27.Hagis esitatud kulutused väidetavas summas 1119 eurot ei ole hageja leibkonna sissetulekut (2300 eurot kuus) arvestades realistlikud. Lapse reaalsetest vajadustest oluliselt suuremate kulude lubamine on hageja seadusliku esindaja abikaasa vaba tahe, kuid lapse elulaadi see ei muuda.
28.Arvestades, et kostja täitis hageja ees ülalpidamiskohustust kokkuleppe alusel, ei ole õige nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest, vaid alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades kostja varalist seisundit, ei ole kostjal sellise summa tasumine võimalik. Vastustaja seisukoht
29.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, olles kohtuistungil ära kuulanud pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb väljamõistetava elatise suuruse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Maakohus on elatise suuruse määramiseks olulised asjaolud tuvastanud osaliselt ebaõigesti, mis on tinginud osaliselt ebaõige kohtuotsuse tegemise.
31.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-tele 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
32.Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostjal on kohustus hagejat ülal pidada, kuid vaidlus oli elatise suuruse osas ja kostja leidis, et ta on ülalpidamiskohustuse täitnud, tasudes 260 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on ta nõustunud tasuma 280,11 eurot kuus. Lähtudes apellatsioonkaebuse väidetest, kontrollib kolleegium, kas maakohus on õigesti tuvastanud hageja vajaduste katteks kuluva ja sellest lähtudes määranud elatise suuruse.
6(9)
33.Apellant on kaebuses vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt maakohtu poolt tuvastatud hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks arvestatava eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtus on ülemääraselt suur. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 selgitanud, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses.
34.Hageja on esile toonud, et ta elab koos ema ja ema abikaasaga ridaelamus XXXXX XX XXX-XX Tallinnas, mille netopind on 145m2. Elamu on plaani järgi 5-toaline, kuid ümber ehitatud 4-toaliseks ning selle üürihind on 990 eurot kuus. Hageja arvestuse kohaselt on temale langev kasutuseelise osa 330 eurot kuus, mida hageja on tõendanud city24.ee kinnisvaraportaalis avaldatud üürikuulutusega samas piirkonnas asuva ridaelamu kohta (I kd lk 19). Kostja sellega ei nõustunud ja väitis, et hageja poolt esiletoodud üürisumma on liiga suur ning samuti on hageja ja tema pere kasutuses olev eluruum ebamõistlikult suur. Hageja vajaduste rahuldamiseks piisaks väiksemast eluruumist.
35.Kolleegium leiab, et hageja eluasemevajaduse suuruse selgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ennekõike hageja põhjendatud vajadustest. Eeltoodu tõttu on õige apellandi väide, et kohus saab arvestada kasutuseelise väärtuse määramisel eluruumi suurust hageja vajadustest lähtudes. Eluruumis, kus on neli tuba, on tavapäraselt lapse kasutuses üks tuba ja lisaks sellele kasutab ta ka üldkasutatavaid ruume. Arvestades kohtule esitatud eluruumi plaanil nähtuvat tubade suurust (I kd lk 18), peab kolleegium mõistlikuks, et hageja kasutuses on koos garderoobiga ca 18m2 suurune tuba ja ülejäänud magamistoad on teiste pereliikmete kasutuses. Ühiskasutuses on teise korruse abiruumid ca 14m2 ja esimesel korrusel elutuba, köök ja abiruumid ca 55m2. Hageja vajadustega ei seondu garaaž. Vastavalt city24.ee portaalis avaldatud üürikuulutusele (I kd lk 19) on piirkonnas, kus hageja kodu asub, 1m2 hind üürimisel 5,5 eurot. Kolleegium arvestab hageja ainukasutuses oleva eluruumi kasutuseelise suuruseks 99 eurot (18x5,5). Ülejäänud ruumide, mida kasutab hageja koos pereliikmetega, kasutuseelise väärtuseks on kokku 379,5 eurot, millest hagejale langeb 1/3, s.o 126,50 eurot. Seega on kokku hageja eluruumi kasutuseelise väärtus 225,50 eurot (126,50+99).
36.Apellandi väide, et lisaks hagejale, tema emale ja ema abikaasale elab elamus XXXXX XX XXX-XX ka hageja täisealine vend MT, ei ole tõendatud. Pooled on menetluses läbivalt väitnud, et MT on elanud nii hageja ema kui ka kostja pool. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et MT elab omaette ja aeg-ajalt külastab oma ema. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et eluruumi kasutuseelise määramisel ei saa arvestada MT elamisega hagejaga samas eluruumis.
37.Järgnevalt heidab apellant maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud seda, et hageja ema saab hageja treeningutasult tagasi tulumaksu. Riigikohus on otsuse nr 3-21-37-11 p-s 16 selgitanud, et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine
7(9)
maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha. Käesolevas asjas on vanemad möönnud, et nad on nõus kandma hageja ülalpidamiskulud võrdselt, olenemata nende sissetulekute suurusest. Seega ei oma hageja treeningutasult arvestatud tulumaksutagastus mõju väljamõistetava elatise suurusele.
38.Õige on apellandi väide, et alates 01.01.2015 on peretoetus tõusnud 45 euroni. Kolleegium märgib, et apellant ei ole väidet, et peretoetust tuleks arvestada elatise väljamõistmisel, esitanud maakohtule ega ka põhjendanud, miks ta sellekohase väite esmakordselt alles apellatsioonkaebuses esitab. TsMS § 652 lg 4 järgi peab apellatsioonimenetluses uue asjaolu esitamist põhjendama, vastasel korral jätab ringkonnakohus väite tähelepanuta. Peretoetust maksti hageja emale ka maakohtu menetluse ajal, kuid selle summa oli väiksem. Samas märgib ringkonnakohus, et seda summat ei saa mitte elatisest maha arvata, vaid vanem, kellele see laekub, saab selle kasutada lapse vajaduste katmiseks ehk siis võib see mõjutada vanema sissetulekut ja varanduslikku seisundit.
39.Arvestades maakohtu poolt tuvastatud lapse vajaduste katmiseks kuluvat igakuist summat 441,08 eurot, mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud või mille osas muutmist ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks, millele lisandub ringkonnakohtu poolt tuvastatud eluruumi kasutuseelise väärtus 225,50 eurot, tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduste katmiseks igakuiselt kuluvaks 666,58 eurot. Kuna hageja ema ja kostja on kohtule selgitanud, et olenemata oma sissetulekute suurusest on nad nõus, et kummagi vanema kanda jääb pool lapse vajaduste katteks kuluvast, siis peab kumbki vanem kandma kulusid 333,29 euro ulatuses ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
40.Apellant on väitnud kaebuses, et hageja poolt väidetud ülalpidamiskulud 1119 eurot on ülepaisutatud. Kolleegiumi arvates on kaebuse väide eksitav, kuna maakohus on kulutusi hinnanud ja leidnud, et põhjendatud kulud on 771,08 eurot, mida omakorda apellatsioonkaebuse põhjendustest lähtudes ringkonnakohus vähendas.
41.Apellant on kaebuses väitnud, et elatise väljamõistmine paneb ta olukorda, kus tema enese elementaarsed vajadused jäävad rahuldamata. Apellandi igakuine sissetulek palgana, millelt on tulumaks kinni peetud, on üle 1850 ja vajalikud püsikulud on apellandi arvestuse kohaselt 1153,79 eurot (I kd lk 169), kusjuures 679,61 eurot moodustab sellest igakuine laenumakse koos intressidega. Kolleegium leiab, et väljamõistetav elatis ei kahjusta apellandi igapäevast toimetulekut. Laenude võtmisel peab lapsevanem arvestama ennekõike lapse huvidega ja vajadusega last ülal pidada ning sellest lähtudes kujundama oma laenuotsustused.
42.Apellant ei nõustu maakohtu poolt elatise väljamõistmisega alates elatishagi esitamisest, kuna ta on elatist tasunud väidetavalt vanematevahelise kokkuleppe alusel 260 eurot kuus. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on leidnud ja kolleegium ka maakohtu järeldust kinnitanud, et apellandi poolt tasutu ei olnud piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seetõttu on hageja õigustatud saama elatist alates hagi esitamisest. Küll aga tuleb arvestada tasutud elatisega ja see maha arvestada tasumisele kuuluvast summast.
8(9)
43.Hagi on esitatud 25.02.2014. Seega tuleb elatis sellest ajast välja mõista. Arvestades, et kolleegium muudab väljamõistetava elatise suurust, siis mõistab kolleegium välja elatise seisuga 01.05.2015 summas ja edasi 333,29 eurot kuus. Ühekordselt väljamõistetav summa on 1036,53 eurot (14x333,29-14x260=1026,06, millele lisandub elatis 2014 veebruarikuu 4 päeva eest 10,47 eurot).
44.Arvestades, et nii hagi kui ka apellatsioonkaebus kuuluvad osaliselt rahuldamisele, siis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.