lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-52392/30

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-52392/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-52392

Tsiviilasi

L.K. hagi V.K. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): V.K. (isikukood: XXX; elukoht: Sillamäe XXX), esindaja Monica Meristo Vastustaja (hageja): L.K. (isikukood: XXXX; elukoht: Sillamäe XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda

ja

ringkonnakohtus V.K. kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.L.K. esitas 22.05.2014. a hagi V.K. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole poolte vahel enam abielulist kooselu. V.K. on viimastel aastatel kuritarvitanud alkoholi, skandaalitsenud ja lõhkunud kodust vara. V.K. on töötu ja elatub ühisvara müügist. Hageja leidis, et abielu jätkamine ei ole võimalik.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus rahuldas 13.10.2014. a otsusega hagi ja lahutas L.K. ja V.K. 06.06.1981. a Sillamäe linna perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Abielu on mehe ja naise vaheline vabatahtlik liit. Hageja leidis, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning suhteid taastada ei ole võimalik. PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Poolte vahel puuduvad abielulised suhted ja abielu jätkamine on võimatu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.V.K. esitas 17.11.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei tarvita apellant juba viis aastat alkoholi; 2) lõppesid abielulised suhted 2014. a veebruaris-märtsis. Lahkhelide põhjuseks oli see, et apellant oli töö tõttu pidevalt kodust ära. Apellant tuli töölt ära ja asus tööle kodu lähedale; 3) ei ole kohus välja selgitanud, kas abielu on võimalik jätkata. Apellandi soov on abielu jätkata.
4.L.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on abielulised suhted lõppenud; 2) elavad pooled erinevates ruumides. Apellant ei tööta. Eluruumist, mis kuulub vastustajale, viib apellant ära vastustajale kuuluvaid esemeid. Osa vastustaja esemeid on lõhutud; 3) ei soovi vastustaja abielu jätkata. Apellant ei ole teinud midagi selleks, et abielu jätkata. Vastustaja palub võtta asja materjalide juurde Ida Prefektuuri 31.10.2014. a määruse koopia kriminaalasjas nr 14240103736.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
6.Ühe abikaasa avalduse alusel saab kohus abielu lahutada, kui kohus on teinud kindlaks, et abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine on muutunud võimatuks. PS § 27 lg 2 sätestab abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõtte. Sellest sättest tuleneb võrdsuspõhiõiguste eriliik – abikaasade võrdõiguslikkus ning diskrimineerimise keeld abieluja perekonnaõiguse valdkonnas, mis hõlmab ka lahutusõiguse. Käesolevas asjas on hageja soovinud abielu lahutada ja toonud esile asjaolud, mille tõttu on abielu säilimine muutunud võimatuks. Asjas ei ole vaidlust, et apellant on alkoholi kuritarvitanud. Hageja väidete kohaselt on kostja käitunud süstemaatiliselt viisil, milles väljendub lugupidamatus teise abikaasa vastu. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tuvastatud abielu lahutamise alus – abielu jätkamise võimatus.
7.Apellandi väide, et maakohus ei selgitanud välja poolte tegelikku tahet, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Hageja esitas abielu lahutamise nõude maakohtule 1. mail 2014 ning on abielu lahutamise soovi juurde jäänud ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui üks pool abielu jätkata ei soovi ja poolte vahel on konfliktid kuhjunud, mida tõendavad politseisse pöördumised, siis ei piisa abielu lahutamise nõude rahuldamata jätmiseks sellest, et teine abikaasa soovib abielu jätkata.
8.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja