Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

selle alusel alustatud täitemenetlusest täiteasjas 171/2008/1670 või mis tahes muust selle tsiviilasja alusel algatatud täiteasjast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Hageja ning kostja on 16.04.2015 esitanud kohtule kompromissilepingu ning taotlenud kohtult kompromissi kinnitamist ning menetluse lõpetamist. Pooled teavitavad kohut, et on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 ning TsMS §-s 432 sätestatud asjaoludest ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud alljärgnevas: 1.1 Hageja ja kostja ning kostja seaduslik esindaja K.J.on kokku leppinud, et hageja elatise võlaks K ülalpidamiseks kostja seadusliku esindaja, K J, ees on käesoleva kokkuleppe sõlmimise seisuga 7000 (seitse tuhat) eurot ning K.J.loobub ülejäänud osas võlast. 1.2 Hageja maksab seda elatisevõlgnevust (7000 eurot) käesoleva kokkuleppe tingimustel kostja seadusliku esindaja, K J arvele, kuni selle täieliku hüvitamiseni. 1.3 Hageja maksab K.R.i ülalpidamiseks alates 01.detsember 2014 elatist 87.50 eurot kuus kuni K.R.i täisealiseks saamiseni 22.02.2023. 1.4 Hageja ja kostja ja kostja seaduslik esindaja on kokku leppinud elatise võlgnevuse 7000 eurot ja elatise maksmises järgmistel tingimustel: 1.4.1 hageja maksab alates 1.detsembrist 2014 igas kuus kostjale 177, 50 eurot, millest 90,00 eurot loetakse elatisvõlgnevuse (7000,00 eurot) katteks ning 87.50 eurot on jooksev elatis K.R.i ülapidamiseks. 1.4.2 Hageja kohustub tasuma selle summa, 177.50 eurot, jooksvalt iga kuu 20.kuupäevaks. 1.4.3 Juhul kui hageja tasub kostjale kuus enam kui 177.50 eurot, loetakse enammakstud summa elatisvõlgnevuse (7000,00 eurot) katteks. Juhul kui hageja tasub kostjale kuus vähem kui 177.50 eurot, siis loetakse kaetuks esmalt jooksev elatise nõue ning seejärel elatise võlgnevus. 2.1 Käesoleva kokkuleppe allakirjutamisega kinnitavad hageja, kostja ja kostja seaduslik esindaja tahet muuta Tartu Maakohtu 21.08.2008 kohtumäärusega välja antud maksekäsku tsiviilasjas 2-

08-22101 ning loevad, et T R kohustused maksta K.R.i elatist kehtivad edaspidi ainult käesoleva kokkuleppe tingimustel. See tähendab, et T R puuduvad muud võlgnevused kostja ülalpidamiseks, kaasa arvatud need, mis võivad tuleneda tsiviilasjast 2-08-22101 ning selle alusel alustatud täitemenetlusest täiteasjas 171/2008/1670 või mis tahes muust selle tsiviilasja alusel algatatud täiteasjast. 2.2 T.R.kohustub võlgnikuna hüvitama Tartu Maakohtu 21.08.2008 kohtumäärusega välja antud maksekäsu tsiviilasjas 2-08-22101 alusel algatatud täitemenetluse kulud vastavalt seadusele. 2.3 Hageja T R, kostja K.R.i ja kostja seaduslik esindaja K.J.loevad eeltooduga Tartu Maakohtu 21.08.2008 kohtumäärusega välja antud maksekäsu tsiviilasjas 2-08-22101 kohustused K.R.ile elatise maksmiseks muudetuks ning hageja ja kostja ning kostja seadusliku esindaja õigused ja kohustused kehtivaks käesoleva kokkuleppe tingimustel. 2.4 Käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumääruse järele esitab K.J.avalduse mistahes täitemenetluse lõpetamiseks, mis on algatatud tema poolt tsiviilasja 2-08-22101 alusel, vastasel korral jäävad täitemenetluse kulud tema kanda. 2.5 Käesoleva kokkulepe on sõlmitud arvestades poolte huve, reaalseid võimalusi ning vastab poolte tahtele. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-14-6551 menetlus. Lisaks taotlevad pooled vastavalt TsMS § 190 lg 7 mitte mõista kompromissi sõlmimisest tingituna kummaltki poolelt riigi tuludesse välja riigilõivu, millest hageja oli hagi esitamisel vabastatud. Juhindudes TsMS §-dest 64 lg 2, § 433 ja § 661 on pooled leppinud kokku, et loobuvad tsiviilasjas nr 2-14-6551 edasikaebeõigusest. Pooled on teadlikud TsMS § 432 tulenevatest menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. Hagejale on antud riigi õigusabi Tartu Maakohtu 05. november 2013 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-47069). Kohus leiab, et kompromissi sõlmimise tõttu TsMS § 190 lg 7 alusel on põhjendatud hageja vabastada täielikult menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.