Puudutatud isik III: JV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX XXX XX,
XXXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,
XXXXX XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik IV: OV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX) Puudutatud isikute II, III ja IV esindaja määratud korras: vandeadvokaat Aavo Aadli (e-post:
XXXX@XXXX)
Menetluse liik Eestkosteasutus: Keila vald (Keila Vallavalitsuse
kaudu, e-post: XXXX@XXXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 19.09.2014 määrus muutmata ja KV määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku I kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja KK esitas 17.02.2013 avalduse lepitusmenetluse alustamiseks ja taotluse sunnivahendite rakendamiseks. Harju Maakohtu 05.07.2013 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-60928 kohus lõpetas osaliselt KV ja KK ühise hooldusõiguse LMV ja JV suhtes ja andis KV-le üle otsustusõiguse LMV ja JV viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas ning osaliselt KV ja KK ühise hooldusõiguse OV suhtes ja andis KK-le üle otsustusõiguse OV viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas. Samuti määras kohus tsiviilasjas nr 2-1160928 vanemate KV ja KK ning laste LMV, OV ja JV vahelise suhtluskorra. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-11-60298 jõustus 26.11.2013.
2.Avalduse kohaselt ei ole KK-l olnud võimalik tsiviilasjas nr 2-11-60298 määratud korras lastega suhelda, kuna KV keeldub määrust täimast, ta ei reageeri ka avaldaja vastavasisulistele e-kirjadele. Avaldajal ei ole võimalik lastega suhelda.
3.Avaldaja palus alustada lepitusmenetlust ja teha lahend lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ning rakendada sunnivahendeid kohtumääruse täitmiseks ja määrata KV-le rahaline karistus kohtumääruse täitmata jätmise eest. Samuti palus avaldaja muuta suhtluskorda nii, et kohustada ühte vanemat teavitama teist vanemat lapse arstivisiidi külastusest ja põhjustest, samuti teatama, kuhu välisriiki reisitakse seitsmepäevase etteteatamisega, Eesti lähiriikide korral ühepäevase etteteatamisega. Lisaks palub avaldaja üle vaadata hooldusõiguse osas ning anda OV hooldusõigus täielikult avaldajale üle ning LMV ja JV hooldusõiguses taastada vanemate vaheline ühine hooldusõigus. Avaldaja palub jätta menetluskulud KV kanda.
4.TsMS § 563 lg 3 esimese lause alusel kutsus kohus lepitusmenetluse läbiviimisel vanemad isiklikult välja ning kuulas nad ära 03.02.2014 ja 17.02.2014. Vanemad asjas uut kokkulepet ei saavutanud, nõustusid pöörduma perenõustaja poole (TsMS § 563 lg 4 teine lause). 21.03.2014 kohtumääruse alusel alustasid vanemad perenõustamisega EELK Perekeskuses.
5.30.06.2014 teatas EELK Perekeskuse peanõustaja nõustamise lõppemisest, kuna KK ei usu lepitusprotsessi ja tema jaoks on see lõppenud. Nõustaja asus seisukohale, et vanemate vaheline koostöö on olematu, neil puudub usaldus teineteise suhtes. Ta tegi ettepanku kokku leppida uues suhtluskorras nt järgneva nõustamise käigus. Kohus andis menetlusosalistele aega kuni 04.08.2014 uue suhtluskorra kokkuleppimiseks, kokkuleppe mittesaavutamisel teatada, kas vanemad toetavad perenõustamisega jätkamist.
6.05.07.2014 teatas avaldaja, et tema ei ole teinud määratud suhtluskorra täitmises takistusi, ta ei pea vajalikuks uut korda kokku leppida. 31.07.2014 teatas eestkosteasutus, et vanemate nõusolekul võib suhtluskorra täpsustamine anda tulemusi. Samuti teatas eestkosteasutus, et LMV soovib isaga suhelda suhtluskorda määramata. Puudutatud isik I seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
7.Maakohus tunnistas KK ja KV lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määras LMV ja JV suhtluskorra isa KK-ga ning OV suhtluskorra KV-ga. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
8.Kohtumääruse tegemisel juhindus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda, tuleneb seega vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-ile 28 on vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Antud juhul ei ole tõendatud ega põhjendatud takistada lastel ja vanematel omavahel suhelda. Nimetatuks ei anna alust ka EELK Perekeskuse peanõustaja nõustamise kokkulepe, kus nõustaja suhtles mh lastega (II kd tl 21).
9.Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et vajalik on muuta tsiviilasjas nr 2-1160928 määratud hooldusõiguse ulatust TsMS § 563 lg 7 p 3 mõttes. Kohus on asja nr 2-11-60928 lahendamisel kaalunud laste huvidest lähtuvalt kummagi vanema hooldusõiguse ulatust iga lapse osas ning lõpetanud osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes. Ainuüksi asjaolu, et vanemate vahelised suhted on pingelised, ei ole aluseks taas vanemate hooldusõiguse muutmiseks. Ka laste huve
kaitsvad isikud ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiksid vajadust teha uusi muudatusi hooldusõiguse ulatuses. Kohus selgitab, et mõlemal vanemal on õigus kuni laste täisealiseks saamiseni esitada avaldus laste hooldusõiguse ulatuse muutmiseks PKS § 137 ja § 138 alusel.
10.Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2012 määruse nr 3-2-1-6-12 punktile 18 peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil. Vanem peab oma vanema õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.
11.Kohus pidas vajalikuks täpsustada määratud vanemate ja laste vahelist suhtlemise korda TsMS § 563 lg 7 p 2 mõttes ainult LMV osas, et miinimumini oleks viidud vanemate võimalus vaielda kohtumääruse täitmise üle. Kohus märkis, et suhtluskorra üldist vastavust laste huvidele on mh hinnanud Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 2-11-60928. Kohus täpsustab vanemate ja laste vahelist suhtluskorda järgmiselt:
1.KK kohtub JV-ga iga paarisnädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal) ja KV kohtub OV-ga iga paaritu nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal).
2.Konkreetne päev ja aeg määratakse kindlaks vanemate vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kella 20.00.
3.Kokkuleppe mittesaavutamisel kohtub KK JV-ga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool JV elukohta ja KV kohtub OV-ga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool OV elukohta. Selleks tuleb lahuselav lapsevanem lapsele/lastele järgi ja toob hiljem koju tagasi.
4.Paarisaastatel veedavad lapsed kevadise koolivaheaja eraldi emaga ja sügisese isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Sel ajal ei kehti p-des 2-4 toodud suhtluskord.
5.Suvisest koolivaheajast veedavad lapsed eraldi elava vanemaga vähemalt kaks korda ühe nädala, ülejäänud osas suvest kehtib p-des 2-4 toodud suhtluskord. Vanemad lepivad ajagraafiku kokku hiljemalt 01.05.
6.Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps eraldi elava vanema hoole all eeltoodud tingimustel juulikuu esimese ja augustikuu esimese nädala.
7.Lapsed veedavad jõulupühad paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga, aastavahetuse vastupidi. Lapsed veedavad talvisest koolivaheajast esimese poole vanemaga, kellega veedavad jõulud, ja teise poole vanemaga, kellega veedavad aastavahetuse.
9.Eraldi elaval vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva lähimal koosveedetaval graafikujärgsel nädalavahetusel.
10.Eraldi elaval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal õhtuti ajavahemiku jooksul kella 19.00-.20.00.
11.Lapsega koos elaval vanemal on õigus suhelda telefonitsi lapsega ajal, mil ta viibib eraldi elava vanema juures.
12.Lapsega koos elav vanem kohustub informeerima eraldi elavat vanemat e-kirja või sms-i teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt üks kuu enne reaalset elukoha ja/või kooli vahetamist.
13.Kui eraldi elaval vanemal ei ole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada või kui lapse tervislik seisund ei võimalda kokku saada, siis ärajäänud kohtumist ei asendata.
14.Juhul, kui laps haigestub eraldi elava vanema juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni eraldi elava vanema juurde, vastupidisel juhul korraldab eraldi elav vanem lapse viimise lapsega koos elava vanema juurde. Kui laps haigestub enne eraldi elava vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib lapsega koos elav vanem sellest eraldi elavat vanemat viivitamatult sms-i teel ja haige laps jääb koju ning kohtub eraldi elava vanemaga järgmisel antud korraga määratud kohtumisajal.
15.Erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul vastava olukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel.
16.Kui vanem soovib minna lapsega reisile väljapoole Eesti Vabariiki või väljapoole riiki, kus lapsed elavad, siis informeerib ta sellest teist vanemat vähemalt seitse päeva enne reisi algust.
17.Eraldi elav vanem tagab lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole all viibimise ajal.
18.Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale lapse huvid.
19.Vanemad arvestavad lastega suheldes nende vanust, s.t lähtudes eelkõige laste võimalustest ja soovidest. Lapsega koos elav vanem peab lubama eraldi elaval vanemal suhelda lapsega eelpool nimetatud suhtlusmahus.
20.Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel.
21.Vanemate ühise tütre LMV-ga suhtleb KK arvestades tütre vanust lähtudes eelkõige tütre võimalustest ja soovidest. KV kohustub lubama KK-l LMV-ga suhelda minimaalselt samasugustel tingimustel nagu on kehtestatud JV-ga suhtlemise osas.
12.Kohus ei pidanud vajalikuks asjas sunnimeetmete rakendamist TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes, kuna kohus muutis antud menetluse käigus LMV osas suhtluskorda.
13.Täiendavalt selgitas kohus, et kohtu määratud lastega suhtlemise korda ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras. TMS § 179 lg 1 järgi teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Siiski, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur TMS § 183
lg 1 kohaselt määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Määruskaebus
14.04.02.2015 esitas puudutatud isik I määruskaebuse, milles taotles järelpärimise teostamist Justiitsministeeriumile selgitamaks kuivõrd ja kas ning millistel alustel, tingimustel, on reguleeritud kohtumääruses toodud suhtlemiskorra punktide kontroll, kohtumääruse täitmisele sundimine ja sunnivahendite rakendamine Soome Vabariigis, uue määruse tegemist, millega arvestataks vanemate võrdset kohtlemist, arvestades sh kohtumääruse mittetäitmisega seonduvat KK Soome Vabariigi residentsuse asjaolu vastavalt Justiitsministeeriumi arvamusele ning palus reguleerida kohtumääruse punkti 2.3, välistamaks laste nn vanema suhtluskorrast tingitud ootelolekut kaheksa tunni vältel.
15.Puudutatud isik I heidab kohtul ette, et vaatamata tema korduvatele pöördumistele puudus tal võimalus tutvuda kõigi menetlusdokumentidega, sh puudus kaebajal kohtumäärus suhtluskorra kokkuleppimise ja perenõustamise jätkamise arvamuse esitamiseks ja ta luges sellest alles kohtumäärusest. Kohus ei saanud eeltoodud põhjendustel lahendi tegemisel selgitada puudutatud isiku I arvamust ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestada, milliseid arvesse võttes oleks lahend ilmselt olnud teistsugune.
16.Kaebaja leiab, et 19.09.2014 kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 osas puudub täitmiskindlus või pole see võrdselt täidetav mõlema vanema osas. Menetlusosalistele on teada KK elukoht Soome Vabariigis. Seadusest tulenev võimalus rakendada TMS alusel sunniraha KK kui Soome residendi poolsel kohtumääruse rikkumisel, Eesti Vabariigi kohtutäituritel puudub. Lastega suhtluskorra järelvalves, selle rikkumise alustes ja täitemenetluses on Soomes märgatavad erisused võrreldes Eestiga. Seega on kaevatava määrusega loodud võimalus ning olukord, kus KK-l on ainult õigused, kontroll temapoolsete kohustuste täitmise üle pole võimalik või on osaline. Taolise pretsedendi tekkimine pole õigluse huvides ning kohtumäärus selliselt kahjustab avaldaja huve otseselt. Kaebaja leiab, et täitemenetluse kohaldamises võimaliku rikkumise tõkendina/sunnimeetmena peab valitsema selgus (Eesti ja Soome Vabariik), millest lähtuvalt niisamuti vanemate võrdset kohtlemist silmas pidades, pidanuks kohus selgitama juba enne 19.09.2014 kohtumäärust. Sellega seoses taotles kaebaja kohtult järelpärimise tegemist Justiitsministeeriumile selgitamaks kuivõrd ja kas ning millistel alustel, tingimustel, on reguleeritud kohtumääruses toodud suhtlemiskorra punktide kontroll ja sunnivahendite rakendamine Soome Vabariigis.
17.Puudutatud isik I märgib ülejäänud kohtumäärust puudutavalt, et on otstarbekas täpsustada resolutsiooni punkti 2.2 osa „vanemate vastastikune kokkulepe“ ja sellega ühenduses olevat punktis 2.3 toodud „kokkuleppe mittesaavutamisel“. Üldlevinud praktika käsitleb mõiste „kokkuleppe mittesaavutamine“ erimeelsustele jäämist (nt kellaaeg, kuupäev jms.) ehk/ja üksmeele puudumist küsimuses nt. KK usaldamatus lapse soovi, haiguse vms. osas. Puudutatud isik I märgib, et ainuüksi vanemate kokkuleppele mittejõudmine nö. karistab nn paaris-või paaritunädala lapsi laupäeviti 8-tunni pikkuse pideva ooteloleku ja viibimisega elukohas, teadmata, kas lapsevanem üldse saabub. Puudutatud isik märgib, et nimetatud sundootamine 8 tunni vältel laupäeviti sunniraha ähvardusel on absurdne ning selliste olukordade teket tuleb vältida juba eos - kohtumääruses. Avaldaja seisukoht
18.Avaldaja palub tühistada 19.09.2014 tehtud kohtumääruse OV osas ja teha osaotsus, millega rahuldada OV osas 28.01.2014 esitatud taotlus ainuhooldusõiguse üle andmiseks täielikult KK-le. Tulenevalt eelnevast palub avaldaja muuta 19.09.2014 kohtumäärust OV osas ja jätta esitatud määruskaebus muus osas rahuldamata. Avaldaja palub muuta kohtumäärust ka menetluskulude osas ja jätta menetluskulud täielikult esimeses astmes KV kanda.
19.Lisaks taotleb avaldaja kohtult trahvida KV-t teadlikult kohtumääruse kättetoimetamisest kõrvale hoidmise eest ning palub kohtul kohustada KV-t esitama puude tuvastuse kohta ekspertiisiakt, millest nähtuks, milline on KV puue ja kas ta on üldse võimeline lapsi kasvatama TsMS § 236 alusel (kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-138853 avaldas KV esmakordselt teabe, et tal on 70% töövõimetus ja keskmine puue). 02.04.2005 esitas avaldaja kohtule ekspertiisiaktid puudutatud isiku I puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Eestkosteasutuse seisukoht
20.Eestkosteasutus toetab puudutatud isiku I esitatud määruskaebuses toodud taotlust täielikult. Määratud korras esindaja seisukoht
21.Laste esindaja nõustub maakohtu seisukohtadega, kuid siiski möönab, et suhtluskorra regulatsioonis võiks olla säte, mille kohaselt lapsest eraldi elav vanem peab teisele vanemale või lapsele koheselt teatama, kui selgub, et ta ei saa kas kokkulepitud ajal või suhtluskorras ettenähtud ajal lapsega kohtuda. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
24.Kaebaja on taotlenud kohtult Justiitsministeeriumist järelepärimise tegemist, et selgitada kohtumääruses toodud suhtlemiskorra punktide kontroll, kohtumääruse täitmisele sundimine ja sunnivahendite rakendamine Soome Vabariigis. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks järelpärimise tegemist.
25.Kolleegium selgitab esmalt, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks asjas sunnimeetmete rakendamist TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes, vaid kohus on vanemaid hoiatanud ja selgitanud, et juhul kui vanem, kellele kohtumäärus on kätte toimetatud, kohtumäärust ei täida, võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole, kellel on õigus määrata võlgnikule sunniraha täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samale tõlgendusele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus (3-2-1-118-09). Tsiviilkolleegium on selgitanud, et TsMS § 563 lg 6 p-s 1 sätestatud sunnivahendite kasutamise võimalus tähendab, et TsMS § 563 lg 6 p 1 järgi tehtavas määruses võib kohus vanemat hoiatada, et määruse täitmata jätmise korral võib teine vanem pöörduda TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 järgi lapsega suhtlemist võimaldavate täitetoimingute tegemiseks või TMS § 183 lg 1 järgi kohtule ettepaneku tegemiseks vanemat trahvida.
26.Väite osas, et maakohtu määruse resolutsiooni punktil 3 puudub täitmiskindlus või et see ei ole võrdselt täidetav mõlema vanema suhtes, selgitab ringkonnakohus kohtumääruse tunnustamise ja täitmisega seonduvat. Kuna Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmed, tuleb lapse hooldusõiguse küsimustes arvestada Nõukogu (EÜ) 27.11.2003 määrusega nr 2201/2003. Nimetatud määrus reguleerib alates 1. märtsist 2005 kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud vanemliku vastutusega. Määrus hõlbustab piiriülese suhtlusõiguse teostamist, tagades ühes liikmesriigis tehtud suhtlusõigust käsitleva kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise teises liikmesriigis tingimusel, et otsusele on lisatud vastav tõend. Suhtlusõigust käsitlev kohtuotsus on teises liikmesriigis vahetult tunnustatav ja täitmisele pööratav, kui sellele on lisatud tõend, mille väljastab otsuse teinud asja esimesena arutanud kohtunik. Tõend peab näitama, et päritoluliikmesriigis toimunud menetluses on kõigile osapooltele ja ka lapsele antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui lapse vanuse või küpsusastme tõttu peetakse ärakuulamist sobimatuks (art 41). Kui menetluslikest tagatistest ei ole kinni peetud, ei ole kohtuotsus teistes liikmesriikides vahetult tunnustatav ja täitmisele pööratav ning osapooltel tuleb selle saavutamiseks taotleda välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlust. Osapool, kes soovib teises liikmesriigis taotleda suhtlusõiguse täitmisele pööramist, esitab selleks kohtuotsuse koopia koos tõendiga. Asjaolu, et kohtuotsus on teises liikmesriigis vahetult tunnustatav ja täitmisele pööratav, tähendab, et seda tuleb käsitleda kui oma riigi kohtuotsust ja tunnustada ning täita oma riigis langetatud kohtuotsustega samadel tingimustel. Kui üks osapooltest suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele ei allu, võib teine osapool taotleda otsuse täitmisele pööramist vahetult kohtuotsuse täitmise liikmesriigi võimudelt.
27.Kaebaja etteheide, et tal puudus võimalus tutvuda esimese astme kohtu menetluses kõigi menetlusdokumentidega, ei ole asjakohane. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks viidatud perioodil korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tal on probleem dokumentide kättesaamisega. Samuti ei ole kaebaja tuginenud sellele, et talle ei ole võimaldatud toimikuga tutvumist paberkandjal. Isegi kui menetlusosalisel seoses tehniliste võimaluste puudumisega oli ajutiselt raskendatud e-toimikuga tutvuda, siis on tõendamata kaebaja väide, et talle ei võimaldatud vajalike menetlusdokumentidega tutvuda kohtu kantselei kaudu.
28.Kaebaja viidatud vajadust täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.2 osas, mis puudutab „vanemate vastastikust kokkulepet“ ja sellega ühenduses olevas punktis 2.3 toodud „kokkuleppe mittesaavutamist“, kolleegium ei näe. Maakohtu määrus on nimetatud punktide osas piisavalt selge ja ilma täpsustamata täidetav.
29.Maakohtu määrust ei ole põhjust muuta ka avaldaja poolt viidatud alustel. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda esitatud ekspertiisiaktid puudutatud isiku I suutmatust oma lapsi kasvatada ja seetõttu ei anna tervislikust seisundist tingitud võimalik toimetuleku piiratus kõnealusel juhul alust vanemate ühist hooldusõigus PKS § 134 lg 1 ja § 137 alusel lõpetada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet saab kohus kohaldada üksnes selliseid abinõusid, mis on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks kohtu poolt määratud hooldusõiguse ulatust ei ole vajalik muuta ning kuna kolleegium nõustub maakohtu arvamusega, puudub TsMS § 654 lg 6 järgi vajadus maakohtu põhjendusi vastavas osas korrata.
30.Avaldaja taotlus puudutatud isiku I TsMS § 45 lg 4 alusel trahvimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I oleks püüdnud
asja õiget ja kiiret lahendamist pahatahtlikult takistada. Avaldaja vastupidised väited on paljasõnalised.
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku I kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm
Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.