EN avaldus NN isikuhooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealiste laste MN ja MN suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EN määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja:
EN
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik: NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: MN: (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: MN (isikukood XXXXXXXXXXX) Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Oksana Sobko Laste elukohajärgne kohalik omavalitsus Paldiski linn, esindajad Katrin Glaase ja Rein Küttim Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) avaldaja EN kanda.
Jätta rahuldamata taotlused CP menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, järelepärimiste tegemiseks politseiametile, kohalikule konstaablile ja Paldiski linnavalitsusele, turvalintide väljanõudmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
5.Jätta asja juurde võtmata määruskaebusele lisatud kirjalikud tõendid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.EN esitas 24.11.2014 Harju Maakohtule avalduse ja 02.12.2014 selle täpsustuse, milles palus ära võtta oma abikaasalt NN-lt nende ühiste alaealiste laste MN ja MN isikuhooldusõigus.
2.Avalduse kohaselt kuritarvitab laste ema NN alkoholi, millest tulenevalt ei suuda ta tagada lastele esmavajalikku hoolitsust ja turvalisust, ei hoolitse laste eest nende haiguse ajal ega ravi neid. Ta ei tööta, mistõttu ei ole tal laste ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Ta paneb toime poevargusi, kasutades selleks ka lapsi. Avaldajal on olemas sissetulek töövõimetuspensioni näol, tal on toetav perevõrgustik ja ta leidis endale töökoha.
3.Vaatamata sellele, et avaldaja ja tema õde on korduvalt teavitanud kohalikku omavalitsust laste ohustamisest, ei ole omavalitsus laste heaolu nimel mingeid abinõusid tarvitusele võtnud.
4.Avaldaja ei ilmunud ärakuulamisele. NN avaldas ärakuulamisel, et avaldaja kuritarvitab alkoholi, skandaalitseb, mõnitab ja ähvardab nii teda kui ka lapsi, sh on nii teda kui ka lapsi noaga ähvardanud ning visanud kodust välja. 04.11.2014 lahkus NN koos lastega lõplikult nende ühisest elukohast ja käesoleval ajal üürib korterit, mille asukohta ta palub avaldajale mitte avaldada. Avaldust peab NN põhjendamatuks, sest just tema on olnud see, kes laste eest hoolitseb ja neid kasvatab, alkoholi ta ei kuritarvita ning lapsi ei ole ta üksi kunagi kuhugi jätnud ega võtnud mingitele olengutele kaasa. Lapsi ei ole ta kunagi füüsiliselt karistanud, mida aga on teinud ja ähvardanud mitmel korral teha avaldaja. NN sõnul on tema sissetulekuks lastetoetus ja sotsiaalabi ning osalise koormusega töötab ta ka koristajana. Avaldaja ei tööta ja tema poolt esitatud nn tööleping on tema sõbra poolt allkirjastatud ilmselt selleks, et oleks kohtus midagi ette näidata. Oma töövõimetuspensioni eest ei ole avaldaja kunagi koju süüa ostnud, vaid on selle maha joonud. Avaldaja õde on NN oma sõnul näinud ainult vaid kahel korral.
5.Kohtu poolt alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Oksana Sabko on seisukohal, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Avaldaja ei ole tema poolt avalduses märgitut millegagi tõendanud. Vastupidiselt avalduses töödele väidavad lasteaia töötajad, et lapsed on ema poolt hästi hoolitsetud ja puhtad, NN tunneb huvi laste käekäigu vastu, ta ei ole kunagi toonud ega viinud lapsi lasteaeda alkoholi tarvitanuna. Sama kinnitas laste esindajale ka Katrin Glaase, kes on Paldiski Linnavalitsuse töötajana tegelenud N perega juba kuid.
6.Alaealiste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Paldiski linna esindaja leidis ärakuulamisel, et avaldus ei ole põhjendatud. Kõik avaldused ja hagid on avaldaja kohtusse esitanud pärast seda, kui NN koos lastega nende ühisest korterist lahkus ja seda eesmärgiga, et talle jääks korter edasi. Paldiski linna esindaja tegeleb N perega alates 2014. aasta augustikuust ja kõik korrad mil ta on avaldajaga erinevatel põhjustel kohtunud, on avaldaja olnud alkoholijoobes. Avaldaja on Katrin Glaase sõnul käitunud ka tema juuresolekul NN ja laste suhtes agressiivselt, on näha, et lapsed kardavad isa. Avaldaja lubas lapsed saata lastekodusse. Alates ajast, kui NN on lastega üürikorteris, on nende peresse lõpuks saabunud kodurahu. NN kodu on korras, lapsed on puhtad ja hoolitsetud ning kõik
hädavajaliku on NN suutnud oma uude koju muretseda vaatamata sellele, et tema sissetulekud on väga piiratud. Kohaliku omavalitsuse esindajal on NN-ga pidev telefoniühendus, ta on külastanud NN ja lapsi nende uues elukohas ning käinud ka vaatamas, kuidas elab avaldaja pärast tema pere ära kolimist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis avalduse rahuldamata.
8.NN seletuse, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja ütlustega on tuvastatud, et alaealised MN ja MN elavad käesoleval ajal koos oma emaga viimase poolt üüritud üürikorteris, sest oma eelmisest kodust, kus nad elasid koos avaldajaga, olid nad sunnitud lahkuma avaldaja tõttu, kes kuritarvitab alkoholi, käitus nende suhtes agressiivselt, füüsilist vägivalda tarvitades ja sellega ähvardades. Asjaolu, et laste elu on käesoleval ajal hästi korraldatud, nende eest on hoolitsetud, nad on puhtad ja nendel on käesoleval ajal turvaline kodu koos oma emaga, on tõendatud lisaks eeltoodud isikute ütlustele ka lasteaia Sipsik juhataja ja laste õpetajate iseloomustustega. Nimetatud tõenditega on ümber lükatud kõik avaldaja avalduses toodud väited selle kohta, nagu oleksid tema lapsed hooldamata, laste ema tarvitaks alkoholi ja paneks toime koos lastega õigusrikkumisi. Avaldaja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Avaldaja õe avaldused ja kaebused Paldiski linnavalitsusele ja Harju Maavalitsusele avaldaja avalduses toodud väiteid ei tõenda. Menetlusosaliste ärakuulamisel saadud ütluste ja muude tõenditega on tõendatud, et avaldaja õe avaldustes ja kaebustes märgitu ei vasta tegelikkusele.
9.Avaldaja ei ole tõendanud oma väiteid, nagu ohustaks NN oma laste kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, mis saaks olla aluseks NN hooldusõiguse piiramiseks tema alaealiste laste suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-s 1 sätestatud alustel. Lisaks eeltoodule ei ole täidetud ka PKS § 135 lg-s 2 sätestatud tingimus vanemalt hooldusõiguse äravõtmiseks tema lapse suhtes. Määruskaebus
10.EN palub maakohtu määruse tühistada.
11.Avaldajat ei ole kohtumenetluses ära kuulatud. Ta ei osalenud 22.01.2015 toimunud istungil oma esindaja süül. Kohtu 15.12.2014 määruses, millega teatati istungi toimumise aeg, puudus teave selle kohta, millised on kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Ilmumata jätmisest tekkinud kahju suurusest sai avaldaja teada alles hiljem kohtumäärusest.
12.Kohus ei ole piisavalt ja ammendavalt selgitanud välja asjaolusid. Kohus ei edastanud avaldajale vastaspoole esitatud kirjalikke seisukohti ja lisasid, millele avaldaja oleks saanud kirjalikult vastata ja esitada oma vastuväited enne 22.01.2015 kohtuistungit. Avaldaja sai kohtult dokumendid alles 23.01.2015 ja 04.02.2015. Avaldajale ei antud võimalust esitada vastuväiteid ja tõendeid. Laste esindaja oleks pidanud avaldaja huve kaitsma ja veenduma, et mõlemad vanemad on oma seisukohad ja tõendid kohtule esitanud.
Vastused määruskaebusele
13.Laste esindaja on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust ja ta palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldajal oli piisavalt aega ja võimalusi oma nõuet põhjendada, kuid hoolimata lubadustest ta seda ei teinud. Hooldusõiguse täielik äravõtmine alaealiste laste suhtes on äärmuslik meede, mille kohaldamiseks oleks pidanud olema väga kaalukad põhjused, mida käesoleva menetluse käigus ei tuvastatud.
14.Paldiski linn eestkosteasutusena leiab, et määruse muutmiseks puudub põhjus.
15.Puudutatud isik NN ei ole määruskaebuse osas oma seisukohta väljendanud. Menetluse edasine käik
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-s 6 sätestatu kohaselt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Avaldajat ei saanud kohtumenetluses ära kuulata seetõttu, et ta ei ilmunud selle toimingu tegemiseks kohtusse. Määruskaebus ei sisalda põhistust, miks tal ei olnud võimalik määratud ajal kohtusse ilmuda. Väidetav esindaja süü ei õigusta avaldaja mitteilmumist. Avaldaja pidi 15.12.2014 kohtumäärusest aru saama, et kui ta kohtusse ei ilmu, ei saa kohus teda ära kuulata. Millised kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed jättis kohus selles määruses märkimata, määruskaebusest ei selgu.
19.Toimikust ei nähtu, et avaldajale oleks edastanud enne avalduse menetlusse võtmist kohtule esitatud Paldiski Linnavalitsuse seisukohta koos lisadega, mis esitati vastuseks avaldaja taotlusele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas on see seisukoht kajastatud maakohtu 12.12.2014 määruses, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja sai selle määruse kätte ja seega oli linnavalitsuse seisukoht talle teada.
20.NN ei esitanud kohtule kirjalikke seisukohti. Ta avaldas oma seisukohad 22.01.2015 kohtuistungil, kus kuulati ära ka Paldiski linna esindajad ja laste esindaja. Kohtuistungi protokolli, milles on need seisukohad kajastatud, on avaldaja kätte saanud.
21.Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu ei oleks kohus piisavalt asjaolusid välja selgitanud. Avaldajal oli piisavalt aega ja võimalusi oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuid vaatamata lubadustele ta seda ei teinud. Kohus tuvastas kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud.
22.Asja materjalist nähtub, et laste esindaja kohtus oma seisukoha kujundamiseks mõlema lapsevanema, kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti ja lasteaia juhatajaga. Avaldaja leiab ekslikult, et laste esindaja oleks pidanud kaitsma ka avaldaja huve. Laste esindaja peab oma seisukohtade kujundamisel olema põhjalik ja objektiivne ning lähtuma arvamuse andmisel laste huvidest. Seda on esindaja ka teinud.
23.Maakohus leidis õigesti, et avaldus ei kuulu PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel rahuldamisele. Tõendamist leidis, et laste ema hoolitseb igati oma laste eest ning emal ja lastel on turvaline ja korras kodu. Avaldaja väited selle kohta, nagu ohustaks laste ema laste kehalist vaimset ja hingelist heaolu ei vasta tegelikkusele. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka määruskaebuses ja sellele lisatud avaldaja selgitustes märgitu.
24.Oma kirjalikes selgitustes (I kd lk 160-181) kordab avaldaja tõendamata väiteid, mis ta esitas ka maakohtule ja millele on kohus hinnangu andnud. Samuti esitab ta hulgaliselt väiteid, mis ei ole käesolevas vaidluses asjakohased – NN vanemate ja venna väidetav vägivaldsus, alkoholiprobleemid ja kohtulikud karistused. Avaldaja ei ole seostanud neid asjaolusid laste heaolu ohustamisega. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kus avaldaja ja NN on kunagi elanud ega eluruumi üürimisega, üürilepingu lõppemise ja avaldaja väljatõstmisega seonduvad asjaolud.
25.Määruskaebusele lisatud kirjalikud tõendid on esitatud väidete tõendamiseks, mis ei ole käesolevas vaidluses asjakohased (vt käesoleva määruse p 24) ja ringkonnakohus ei võta neid asja juurde. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja taotlused järelepärimiste tegemiseks politseiametile, kohalikule konstaablile ja Paldiski linnavalitsusele, turvalintide väljanõudmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
26.Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse avaldaja õe CP menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. Taotlus on vastuolus menetlusõiguse normiga. Kolmas isik võib menetlusosaliseks olla üksnes hagimenetluses (TsMS § 198 lg 1). Käesolevat asja menetletakse hagita asjana, kus on TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
27.TsMS § 667 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sest ei pidanud vajalikuks kohtuistungit korraldada.
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
29.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist kindlaks asjas lahendi teinud maakohus. Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.