ER avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AN määruskaebus Avaldaja: ER (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik I: AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II: AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXX,
XXXXXXXXXXXX)
Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Helen Alton
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.01.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AN kanda. AN menetluskulud, välja arvatud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, jätta riigi kanda. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.ER (avaldaja; ema) esitas 19.10.2014 Harju Maakohtule avalduse, paludes lõpetada avaldaja ja AN (puudutatud isik II; isa) ühise hooldusõiguse lapse AN (puudutatud isik I) suhtes ja anda hooldusõiguse täielikult avaldajale.
2.Avalduse kohaselt viis isa agressiivne ja vägivaldne käitumine 2009. aastal avaldaja ja tema lahku kolimiseni. Alates sellest elab laps emaga. Isa lahkus Eestist 2010. aastal Suurbritanniasse ja ei ole pärast seda tundnud huvi lapse ega tema ülalpidamise vastu. Ema on ainuisikuliselt taganud lapsele head elutingimused, kasvatamise ja arengu.
3.Puudutatud isik II palus avaldust mitte rahuldada.
4.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Lapsele on ema elukohas tagatud kõik võimalused elamiseks ja arenemiseks. Lapse ja isa vahel puudub emotsionaalne side. Lapse kasvatamisega tegeles ja tegeleb ema. Võib järeldada, et isa ei soovi hooldusõigust teostada.
5.Viimsi Vallavalitsus oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega on tegelenud ainult ema ja tema elukaaslane. Lapse isa ei ole hooldusõigust teostanud. Füüsiliselt eemal olevana ei ole võimalik hooldusõigust teostada. Lapse senine elukorraldus jätkuks, tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 19.01.2015 määrusega lõpetas avaldaja ja puudutatud isiku II ühise hooldusõiguse lapse AN suhtes ja andis hooldusõiguse üle avaldajale.
7.Kogutud tõenditest ilmneb, et ema on lapse hooldusõigust üksi teostanud viimased kuus aastat, s.o alates ajast, kui lapse vanemate kooselu lõppes. Lahkukolimise järel vanemad enam ühiselt lapse eest ei hoolitsenud. Isa lõpetas pärast kooselu lõppu suhtlemise nii lapsega kui ka emaga ning hoidus eemale ka lapse ülalpidamisest. Isa ja lapse vahel pole ligi kuue aasta jooksul mitte mingit suhtlemist, peale üksikute telefonikõnede, toimunud. Avaldajat on abistanud lapse kasvatamisel tema elukaaslane.
8.Lapse hoolduse teostamata jätmise kohta isa poolt ei ole ühtki mõistlikku ja objektiivset põhjendust. Eeltooduga on isa rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Isa ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Sellega on isa rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse isa ei jää hooldusõiguse piiramisel millestki ilma, sest ta on hooldusõiguse teostamisest loobunud aastaid tagasi. Lapse ema on hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja on otsused teinud lapse huvides. Lapse huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse.
2(4)
9.Lapse esindamisega seotud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Puudutatud isik II esitas 25.01.2015 määruskaebuse (muudetud 25.01.2015), milles palub saata asja tagasi maakohtule uute oluliste asjaolude ja tõendite hindamiseks.
11.Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-18201 on kinnitanud, et on juba 23.04.2013 saanud kätte isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Nimetatud asjaolu tõendab, et isa on juba pikemat aega kannatanud selle all, et lapse ema ei ole kuritahtlikult võimaldanud isal ja lapsel suhelda. Maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-121-12 toodud põhimõttega, mille kohaselt vanemalt lapse isikuhoolduse äravõtmine on äärmuslik meede ja eelistada tuleb abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada ja taastada.
12.Ema blokeeris Inglise suunakoodi ja ei vastanud e-kirjadele. Ema katkestas tahtlikult kõik suhted lapse ja isa vahel. Lapsel ja isal ei olnud võimalik suhelda. Isa ei ole maksnud elatist ka põhjusel, et Eestist ostes saaks laps sama raha eest vähem riideid ja mänguasju kui Inglismaalt ostes. Ema motiiv on muuta lapse perekonnanime. Ema ei ole välja toonud ühtki arvestatavat põhjendust, miks hooldusõiguse üleandmine emale oleks lapse seisukohalt vajalik. Ema ei rääkinud lapsele isa olemasolust. Lapsele määratud esindaja arvamust ei tuleks arvestada, sest ta on tunnistanud, et asjast midagi ei tea, vaid ainult arvab.
13.Emal ei ole vaja teha igapäevaselt selliseid otsuseid, milleks oleks vaja mõlema vanema nõusolekut. Kui emal on vaja eluliselt midagi muuta, siis isa ei ole vastu. Isal ei ole vahet, kus laps elab, kuni ema laseb isal ja lapsel Skype vahendusel suhelda. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja, Viimsi Vallavalitsus ja lapsele määratud määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
esindaja
vaidlevad
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise
3(4)
hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on määruses kõiki olulisi asjaolusid hinnanud ja ühise hooldusõiguse lõpetamist arusaadavalt põhjendanud. Maakohtu järeldust kinnitavad lapse määratud esindaja seisukohas (tl 24-25) ja Viimsi Vallavalitsuse arvamuses (tl 28-30) põhistatud asjaolud.
18.Määruskaebuses ei ole esitatud ringkonnakohtule tõendeid ega põhistusi, miks tuleks asjaolusid teisiti tuvastada ja hinnata. Määruskaebuses esiletoodust nähtub, et isa ei ole soovinud lapse eest hoolitseda ning lapse ja isa vahel puudub vastastikune hingeline seotus. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevalt järeldusele, nagu oleks ema takistanud isal lapsega suhelda. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis kinnitaks isa tõsikindlaid üritusi lapse eest hoolitseda ja lapsega hingelist seotust hoida ja arendada ning isa majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Pigem on isa määruskaebuses toonud esile temast endast tulenevad subjektiivsed asjaolud, mis näitavad, et ta ei ole soovinudki ajal, kui ta elab alates 2010. aastast Suurbritannias, vanema hooldusõigust teostada ja lapsevanema kohustusi täita. Praeguseks on laps kuus aastat olnud faktiliselt ema hooldada ja ülal pidada ning ema on sellega hakkama saanud. Arvestades lapse vanust, on kuue aastaga väikelaps unustanud isa ja hingeline seotus on ainult emaga, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Kolleegium märgib, et lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamine nõuab vanemate poolt ühiste otsuste tegemist, mis arvestades isa elamist Suurbritannias ja mitteosalemist lapse kasvatamises, on komplitseeritud. Eeltoodu tõttu on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud.
19.Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-121-12 on Riigikohus analüüsinud PKS § 134 kohaldamist, mis sätestab alused, millal saab kohus jahul, kui lapse heaolu on ohustatud, sekkuda vanema hooldusõigusesse. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja soovinud ühise hooldusõiguse muutmist PKS § 137 järgi ja avalduse läbivaatamisel ei pea kohus tuvastama PKS § 134 lg-s 1 toodud asjaolusid ehk siis lapse heaolu ohustamist.
20.Asjaolu, et isa esitas 2013. aastal kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, ei anna alust asuda seisukohale, et isa huvi lapsega suhelda oleks püsivalt pühendunud ja isal oleks huvi lisaks suhtlemisele last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Maakohus on õigesti selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei tähenda seda, et isa ei saaks lapsega suhelda.
21.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku II kanda. Muude menetluskulude jaotuse muutmiseks puudub alus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.