Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61408
Tsiviilasi
K K avaldus V R E suhtes eestkoste pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu pikendamiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
H K määruskaebus
02.02.2015
määrus
eestkoste
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja K K (IK XXXXX), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Puudutatud isik V R E (IK XXXXX), määratud esindaja adv Andres Lusmägi Puudutatud isik H K (IK XXXXX), lepinguline esindaja Madis Truber Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 02.02.2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. V R E le määratud esindajate tasu jätta Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta igaühe enda kanda.
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Menetluse käik Harju Maakohtu 09.02.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-54822 seati V R E üle eestkoste, eestkostjaks määrati K K tähtajaga 5 aastat. Eestkoste seati V R E kõigi asjade
ajamiseks. V R E tunnistati valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta keelati. 24.11.2014 esitas K K Harju Maakohtule avalduse V R E üle seatud eestkoste pikendamiseks, eestkostja ülesanded palub avaldaja jätta jätkuvalt enda kanda. Avalduse kohaselt ei ole V R E tervislik seisund paranenud, ta vajab jätkuvalt eestkostet. Kohus algatas 03.12.2014 V R E üle seatud eestkoste pikendamise menetluse ja kaasas tsiviilprotsessi eestkostetava elukohajärgse linnavalitsuse (Tallinna linn). Tallinna linn leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik ja põhjendatud. V R E on isik, kes ei ole kestvalt võimeline kõikide oma tegude lähendusest aru saama ja neid juhtima. V R E tervislik seisund ei ole muutunud ning tema huvide kaitsmine on vajalik eestkoste pikendamisega. V R E viibib juba üle aasta X Hooldekodus, kus talle on tagatud igakülgne hooldus. K K kinnitas telefonivestluses, et ta tahab jätkata ema eestkostjana. K K käib regulaarselt ema hooldekodus vaatamas ja leiab, et V R E elu on parimal võimalikul viisil korraldatud. Haabersti sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistidele teadaolevalt vajab V R E jätkuvalt eestkostet ning eestkostjaks sobilikuks füüsiliseks isikuks on K K. V R E eestkoste seadmise asjaolud ei ole ära langenud ning eestkostel tuleks jätkata. 15.01.1015 kohtule esitatud kohtuekspertiisiaktist nr 350 nähtuvalt põeb V R E Alzheimeri haigust, mille tulemusena on ta dementne. V R E ei ole võimeline teostama iseseisvalt tehinguid, valimisõigust, osalema kohtuistungil või andma seisukohti eestkoste eestkostjaks määratava isiku kohta. V R E seisund on pöördumatu, mille tõttu vajab eestkostet elupuhuselt. V R E le määratud esindaja leidis, et V R E eestkostet ja eestkostja ametiaega võib kohus pikendada viie aasta võrra. Esindaja kohtus 04.12.2014 V R E ga X Hooldekodus. V R E istus koos teiste vanainimestega puhkeruumis ja vaatas televiisorit. V R E voodi paiknes avaras toas, mida ta jagas kahe teise hoolealusega. Esindaja selgitas V R E le menetluslikku olukorda ja andis talle võimaluse oma arvamust avaldada. V R E kuulas advokaadi selgitused ära ja ütles, et ta ei oska asjast midagi arvata. Ta oma tütarde nimesid mäletas, kuid ei mäletanud, kumb neist tema eestkostja on. Ta nimetas, et on oma eluga hooldekodus rahul, tütreid pole ammu näinud, kuid seda sellepärast, et nad elavad kaugel. Ta kinnitas, et ta saab avaldajaga hästi läbi. V R E ütles, et ega ta kuuldust midagi aru ei saanud. Vahetu mulje põhjal veendus esindaja, et V R E on kehva arusaamisvõimega ja mälu pole tal enam kõige parem. Vaevalt pool aastat tagasi selgitas esindaja talle eestkostega seonduvat, kuid nüüdseks oli ta kõik unustanud ja esindajat ta ära ei tundnud. Kuna avaldaja on teatanud, et ta on nõus enda eestkostjaks määramisega ja on varasemalt eestkostja ülesannetega toime tulnud, siis on võimalik eestkostja ametiaega pikendada. Eestkostetav soovib senise eestkostja ametiaja pikendamist. Kohus kuulas V R E ära erinõude korras 03.12.2014 kohtumääruse alusel. Ärakuulamise eesmärgiks oli välja selgitada V R E seisukoht tema tervisliku seisundi, eestkoste vajaduse ja eestkostja ülesannete ringi osas. Määrus saadeti täitmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Ärakuulamisprotokollist nähtuvalt V R E tundus orienteeruvat kohas ja oma isikus. Hooldekodus ei ole ta enda hinnangul olnud kaua, enne seda on kogu oma elu elanud Rae külas. Tal on kaks tütart ja üks lapselaps. See, miks kohtunik teda külastab, jäi V R E le arusaamatuks, samuti sõna „eestkoste“ tähendus, kuid küsimusi ta selle kohta ei esitanud. V R E on nõus, et tema asju ajab ja tema elu korraldab ka tulevikus tütar K. Küsimusele, kas ta on võimeline iseseisvalt hakkama saama, vastas V R E: „Ma ei tea, ma ei ole proovinud“. Kohtu hinnangul vajab V R E jätkuvalt eestkostet.
K K selgitas ärakuulamisel, et ema elab hooldekodus alates 2013 novembrist. Enne seda elas ema tema juures. Hooldekodus on ema seetõttu, et avaldaja ei julgenud teda üksi koju jätta. Hooldekoduga, kus ema on, on avaldaja rahul. Hoone on ilus ka suhtumine on hea. Õega kohtus eelmise aasta sügisel, kui ta oli ema juures külas. Kogu selle 5 aasta jooksul ei ole õde ema olukorrast huvitatud olnud. Alates 2009 on ema telefon avaldaja käes olnud ja õde ei ole kordagi emale isegi helistanud. Õde ei ole emaga suhelnud ega külastanud juba alates 2010-2013. Õe arvamus ei ole adekvaatne. Ema raviarst ütles, et kui ravim, mis emale määrati, ei too paranemist või ei toeta, siis võib ravimi võtmise ära jätta. Avaldaja ei usaldaks õde ema eestkostjaks. Avaldaja on ema 5 aastat hooldanud. Ema hoolduskulud tasutakse ema pensionist ja osa kannab avaldaja. Viimasel ajal on osa ema hooldekuludest õde maksnud. Avaldaja soovib, et ema oleks selles hooldekodus edasi, kus ta praegu on. Avaldaja on nõus edaspidi olema ema eestkostjaks. H K leidis, et avaldaja ei ole V R E eestkostja ülesandeid täitnud seadusest tuleneva hoolega, jättes täitmata oma oluliseima kohustuse - tagada eestkostetavale vajalikud ravi- ja sotsiaalteenused. H K on märganud ema külastades, et tema seisund muutub pidevalt viletsamaks. See on vahetult seotud asjaoluga, kus eestkostja ei ole taganud eestkostetavale vajalikku ravi ja ravimeid. Kuna avaldaja on määratud V R E eestkostjaks, ei oma H K võimalust ja õigust sekkuda ema raviga seotud küsimustesse, mis oleks aga hädavajalik. Täiesti vastuvõtmatu on, et elukestvat ravi vajav isik jääb praeguse eestkostja suvaotsustest tulenevalt ravita ning seetõttu on ohustatud tema inimväärne elu. Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna avaldaja ei ole täitnud nõuetekohaselt eestkostja kohustusi ning tegutsenud eestkostetava huvides. Tulenevalt eeltoodust taotles H K enda määramist V R E eestkostjaks alates 08.02.2015 ning esitas vastavasisulise avalduse. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas V R E üle seatud eestkostet ning jättis eestkostja ülesannete täitmise jätkuvalt K K le tähtajaga kuni 5 aastat. Kohus määras, et hiljemalt 02.02.2020 kontrollida, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja, linnavalitsus ja eestkostet vajavale isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohal, et eestkoste pikendamine on isiku psüühilist seisundit arvestades vajalik. Ekspertiisiakti kohaselt põeb V R E Alzheimeri haigust, mille tulemusena on ta dementne, terviseseisund on pöördumatu, mille tõttu vajab eestkostet elupuhuselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt ei suuda V R E jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kuivõrd avaldaja on täitnud eestkostja kohustusi nõuetekohaselt, siis on põhjendatud pikendada senise eestkostja volitusi. Linnavalitsuse ja eestkostet vajavale isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetavad K K ametiaja pikendamist, K K eestkostja ametiaja pikendamisele on vastuväiteid esitanud üksnes H K. Eestkostet vajava isiku tervise eest on hoolt kantud, talle on tagatud ravi- ja sotsiaalteenused vajalikul määral. Eestkostet vajav isik on ööpäevaringsel hooldusteenusel, kus on m.h tagatud vajalik raviteenus. Eestkostetav ei ole võimeline tegema tehinguid eestkostja nõusolekuta, kuna ta ei ole endiselt võimeline iseseisvalt hakkama saama oma rahaliste vahendite käsutamise ja kasutamisega. Määruskaebus H K palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata H K V R E eestkostjaks
H K ei vaidle vastu V R E eestkoste vajadusele, ei vaidlusta tema viibimist hooldekodus, kuid kaebuse eesmärk on, et kohus annaks objektiivse hinnangu senise eestkostja tegevusele ning V R E le saaks hooldekodus tagatud vajalikud ravimid ja raviteenused. Kuna kohtuekspertiisi aktis on sedastatud, et V R E ei ole võimeline andma seisukohti eestkostjaks määratava isiku kohta, siis ei ole võimalik järeldada, et senise eestkostja jätkamine oleks eestkostetava tegelik tahe ning tema huvisid parimal võimalikul viisil arvestav. Kohus peab siin lähtuma muudest tõenditest ja asjaoludest. H K seadis kahtluse alla eestkostja poolt oma kohustuste täitmise ning eestkostetavale vajalike raviteenuste tagamise. Oma seisukohta põhistas ta mitmete faktiväidetega, mida kohus oleks pidanud kontrollima. Maakohus jättis analüüsimata ja hindamata H K arvamuses kirjeldatud faktid, mis puudutavad V R E raviteenuste ja ravimite kättesaadavust ja tema sobivuse eestkostjaks. Kohtu põhjendus, nagu ei aita muude isikute arvamus kaasa asja lahendamisele, on põhjendamatu ja ebaõige. H K on V R E tütar, kellel PKS § 96 tulenevalt on ema ülalpidamise kohustus ning tema mure V R E tervise ja ravi osas on igati põhjendatud. Olukorras, kus täisealisele isikule on määratud eestkostja, ei saa H K sekkuda ema ravi korraldusse, kõik teave ja info on kättesaadav ainult eestkostjale, vaatamata sellele, et H K on samuti eestkostetava tütar. X Hooldekodu, kus eestkostetav viibib, on vanadekodu, mitte hooldusravikliinik. Seal ei ole meditsiinilise haridusega personali ega eriarste, kes oleks võimelised hindama eestkostetava seisundit ning kirjutama välja ravimeid. Kohtule 15.01.2015.a edastatud ekspertiisiaktis märgitakse vajadust elukestvaks raviks, kuid ei ole nimetatud ravimeid, mis tagaksid eestkostetavale mugava ja võimalikult inimväärse vanaduspõlve. Vastavasisulise ravi korraldamine on eestkostja ülesanne, aga ärakuulamisest nähtub, et K K l see soov puudub. Eestkostetava ravi juhtimise ja korraldamise kohustus on eestkostjal, kes aga ei ole seda kohustust täitnud. H K avaldas 17.12.2015 selgesõnaliselt soovi enda määramiseks eestkostjaks. Seega oli maakohtul eestkostjaks kaks kanditaati, kelle vahel kohus pidi valima ning oma valikut kohtumääruses ka põhjendama. Kohus pidi määruses kaaluma kahe kandidaadi sobivust, kuid on selle jätnud täiesti tähelepanuta. H K esitas 29.12.2014 avalduse enda määramiseks V R E eestkostjaks. Kohus jättis küll 06.01.2015 määrusega avalduse menetlusse võtmata, kuid ka ilma selleta pidi kohtule olema selge, et H K soovib enda määramist V R E eestkostjaks, sest seda on üheselt 17.12.2015 seisukohas väljendatud. Vastus kaebusele Avaldaja ja V R E määratud esindaja vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendatult V R E eestkostja ülesannete täitmise jätkuvalt K K kanda. Määrus-kaebus ei sisalda põhjendust, mis võimaldaks kohtumääruse selles osas tühistada. Kohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ja hinnanud õigesti kogutud tõendeid. V R E asub ööpäevaringselt X Hooldekodus ja tema tervislik olukord on pideva jälgimise all. Käesoleval ajal on V R E tervislik seisund stabiilne. Puuduvad igasugused andmed, et tema tervis oleks hooldekodus viibides ohustatud. Ka psühhiaatriline ekspertiis ei tuvastanud puudusi raviteenustes või hooldustingimustes. Märkused selle kohta puuduvad. Ka H K soovib eestkoste jätkumist hooldekodus, millest nähtub, et ta ei arva, et hooldekodus viibides esineks oht V R E tervisele. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Seega on ka tulevikus kohtul vajalik kontrollida eestkostega seonduvat. Lisaks kontrollib kohus PKS § 194 lg 2 alusel igal aastal eestkoste teostamise kulgu. Põhjendamatu on H K etteheide, et kohus pole kaalunud tema kandidatuuri eestkostjaks. Kohus lahendas tsiviilasjas nr 2-14-61408 K K avaldust V R E suhtes eestkoste pikendamiseks ning leidis, et põhjendatud on nimetatud avalduse rahuldamine. Seega ei pidanud kohus kaaluma H K sobivust eestkostjaks. Lisaks ei nähtu toimiku materjalist, et H K oleks esitanud käesolevas asjas avalduse enda määramiseks V R E eestkostjaks. Kohtulahendis saab kohus teha otsustusi nende avalduste kohta, mis kohtule on esitatud. V R E le riigi arvel määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ü. Jänes
M. Klaar
I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.