Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Asjaolud PM esitas 18.07.2014 Harju Maakohtusse avalduse laste RM ja MM suhtes isikuhoolduse üleandmiseks avaldajale ja laste elukoha määramiseks. Avalduse kohaselt avaldaja ja HK abielu lahutati 11.10.2012. Laste ema lahkus pere juurest 01.09.2012. Tsiviilasjas nr 2-12-37643 määras kohus kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt lapsed viibivad mõlema vanema juures nädalase intervalliga. Kohtu määratud suhtluskord toimis kuni 28.05.2013, mil laste ema kolis elama XXXXXXXXX. Sellest alates ei võta laste ema osa laste kasvatamisest, külastades lapsi keskmiselt iga 1,5 kuu tagant 4-5 päeva. Laste igapäevane kasvatamine ja nende eest hoolitsemine on laste isa kanda. HK ei ole alates 28.05.2013 täitnud oma ülalpidamiskohustust kummagi lapse suhtes. Avaldaja leidis, et vanemate ühine hooldusõigus ei saa jätkuda. Kuna isikuhooldust puudutavates küsimustes on vanemate vahel tekkinud tõsiseid erimeelsused, ei ole olukorra, kus vanematel on laste suhtes võrdne hooldusõigus, jätkumine võimalik. Põhiliste otsustamise küsimustena saab välja tuua küsimused elukoha valiku tegemise küsimused; otsustused, kus ja kellega lapsed suhtlevad, millised hobid valivad, millises koolis käivad, laste tervisega seonduvad olulised küsimused, näiteks ootamatu vajadus saada vanemate nõusolek operatsiooniks jne. Laste huvides oleks parim määrata kindlaks ka laste ja ema vaheline suhtluskord, et säilitada lastele stabiilne ja turvaline elukorraldus. Laste ja ema vahelised kohtumised peaksid toimuma iga kuu teisel täisnädalal või etteteatamisajaga 1 kuu 4-5 päeva. Laste viibimiskoht kohtumiste ajal peaks olema laste soovi arvestades nende vanaema elukoht või püsiv elukoht. Avaldaja leiab, et hooldusõiguse osaline üleandmine ei takista HK lastega suhtlemast ja sellisel viisil laste elus osalemast, mida avaldaja väga toetab, kuid laste suhtes

ühise hooldusõiguse jätkumine ei ole laste huvides mõistlik. Kusjuures HK elukorralduse ja omavaheliste suhete normaliseerumisel saab HK alati taotleda ühise hooldusõiguse taastamist. HK ei nõustunud ühise hooldusõiguse lõpetamisega ja isikuhooldusõiguse üleandmisega avaldajale. Fakt, et HK elab lastest eraldi, ei tähenda, et ta ei soovi oma lapsi kasvatada ja nende elus osaleda. Ema saab pakkuda lastele kindlat elukohta ja kodu. Lapsed on väga oodatud ema XXXXXXX koju, kus on eraldi aed ja ümbruskonnas palju rohelust, privaatne suletud park, väga lähedal on privaatne bassein. Laste ema on XXXXXXXXXX kolimisest saati otsinud võimalusi, kuidas lapsed saaksid ema juurde XXXXXXXXXX tulla. Laste isa nõusoleku puudumise tõttu on see olnud kahjuks võimatu. Laste ema otsib tööd edasi ja annab endast kõik, et lapsed saavad kasvada emaga. Laste hariduse suhtes pole vanematel eriarvamusi olnud, lastele on hea, kui lapsed trennides ja ringides saaksid käia. Avaldaja väide, et puudub vaidlus, et lapsed on avaldaja kasvatada ja ülalpidamisel, ei vasta tõele. Ema on korduvalt pakkunud välja varianti, et lapsed saavad ema juurde XXXXXXXXXX tulla nii külastama, kuid ennekõike elama, ning HK on alati avatud mõistlikele kokkulepetele nendes küsimustes. HK palub jätta laste ema hooldusõiguse küsimus nii nagu see määrati tsiviilasjas nr 2-12-37643. Ema soov on kuni laste isaga kokkuleppe saavutamiseni, et lapsed saavad vähemalt ema XXXXXXXX külastada vaheaegadel ning pühadel. Lastele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse, et avaldus on põhjendatud ja laste huvidega kooskõlas. Esindaja kohtus MM-ga 01.09.2014 ja selgitas temale menetluslikku olukorda. MM teatas, et käib praegu lasteaias. Emaga kohtus viimati augustis ühe nädala vältel. Enne seda kolm kuud teda ei näinud. Ema helistab korra nädalas temale ja vennale. Avalduse kohta MM midagi arvata ei soovinud. Esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja isikuhoolduse täielik üleandmine avaldajale on kooskõlas laste huvidega. Vanemate vaheliste erimeelsuste jätkumine isikuhooldusõiguse teostamisel ei ole laste huvides. Laste huvides on, et nende elukorralduses valitseks selgus ja et praegune ebamäärasus käitumisvalikute osas ei saaks ohustada nende tervist ega stabiilset elukorraldust avaldaja juures elades. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu leidis, et isa avaldus on põhjendatud. Oluline on fikseerida tegelik olukord ka juriidiliselt. Olukorras, kus lapsed elavad koos isaga Eestis ning isa tegeleb igapäevaselt laste kasvatamise ja arendamisega, laste ema aga elab XXXXXXXX ning ei osale igapäevaselt laste elu korraldamises, oleks laste huvides ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ning anda otsustusõigus laste elukoha, tervise, haridusküsimuste ja huvitegevuse osas laste isale. Maakohtu määrus 08.01.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt ning määras lõpetada osaliselt PM ja HK ühise hooldusõiguse ning anda otsustusõigus MM ja RM elukoha, tervise, haridusküsimuste ja huvitegevuse osas üle PM-le. Kohus määras MM ja RM ning HK vahelised kohtumised iga kuu teisele täisnädalale või etteteatamistähtajaga 1 kuu 4-5 päeva. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1 § 116 lg-tele 1 ja 2, § 124 lg-le 1, § 137 lg-le 1 ja §-le 145. Kohus leidis, et hooldusõigus tuleb täielikult anda ühele vanemale üle eelkõige siis, kui teine vanem ei osale lapse elus ega tunne lapse vastu huvi või avaldab lapsele kahjulikku mõju. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolud, et HK oleks lapsed jätnud hooletusse ega tunneks nende vastu huvi. Ka avaldaja ei eita, et puudutatud isik helistab kord nädalas lastele ning kui ta käib Eestis, siis kohtub ta lastega ja soovib nendega aega veeta. Asjaolu, et telefonitsi

võib laste ja ema suhtlus olla pingutatud, ei ole aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Puudutatud isiku elukohavahetus XXXXXXXXX ei ole iseenesest selliseks asjaoluks, mis annaks aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. See, et laste ema ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust laste suhtes, ei ole samuti koheselt ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. See, et võõrasse riiki uue elukaaslase juurde elama asudes on laste emal raskusi sobiva ja tasuva töökoha leidmisel ning seega oma elu majanduslikul korraldamisel, ei tähenda, et ta ei oleks oma lastest hooliv vanem. Puudutatud isikul on võimalus oma majandusliku olukorra paranemisel elatise võlgnevus likvideerida. Kohtumenetluse käigus on HK igati näidanud, et ta hoolib oma lastest, tunneb nende vastu huvi, soovib laste arengule kaasaaidata ja nende elus osaleda. Samas olukorras, kus lapsed elavad koos isaga Eestis ning isa tegeleb igapäevaselt laste kasvatamise ja arendamisega, laste ema aga elab XXXXXXXX ning ei osale igapäevaselt laste elu korraldamises, on laste huvides ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning otsustusõiguse laste elukoha, tervise, haridusküsimuste ja huvitegevuse osas andmine laste isale. Nii eestkosteasutuse kui ka laste esindaja hinnangul on lastele isa juures tagatud igakülgne hoolitsus ja vajalik stabiilsus. Ka kohus on veendunud, et isa juures elades on lastele tagatud turvaline ja stabiilne elukeskkond. Kuivõrd avaldaja on juba sisuliselt teostanud otsustusõigust, siis ühise hooldusõiguse osalise üleandmisega jätkub laste elukorraldus harjumuspärasel viisil. Kohtu hinnangul ei oleks ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmine laste huvides. Olukorras, kus MM hakkab 2015.a sügisest käima koolis ja selleks on vaja ettevalmistusi tegema asuda juba praegu, leidis kohus, et ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ja reguleerida juba tegelikkuses väljakujunenud olukord ka juriidiliselt. Kohus arvestas, et nii tervise, hariduse ja huvitegevuseküsimuste lahendamine vajavad kiireid otsustusi, mis vanemate pika vahemaa ning suhtlemisprobleemide tõttu otsustusõiguse ühele vanemale andmata jätmise korral võivad jäävada lubamatult venima. Laste tegelik elukoht on isa juures, kuigi menetluse käigus on laste ema avaldanud, et tulevikus peaksid lapsed elama hoopis ema juures, ei ole HK kohtule vastavasisulist avaldust esitanud. Kohus ei saa teha otsustust nõude osas, mida kohtule esitatud ei ole või mida kavatsetakse esitada tulevikus. Kohus osundab, et laste emal on õigus jätkuvalt lastega suhelda ja nende elus osaleda ja teostada ühist hooldusõigust muudes lastega seonduvates küsimustes. Ka saavad lapsed soovi korral ema XXXXXXXX külastada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et vajalik on reguleerida laste ja ema vaheline suhtluskord. Kohtu hinnangul on mõistlik, arvestades pikka vahemaad vanemate vahel ja reisimisega seonduvaid kulutusi, arvestada avaldaja poolt toodud ettepanekut, et laste ja ema vahelised kohtumised peaksid toimuma iga kuu teisel täisnädalal või etteteatamisajaga 1 kuu 4-5 päeva. Ettemääratud suhtlemiskord tagab lastele vajaliku stabiilsuse ja regulaarsuse emaga suheldes. Samas ei saa kohus reguleerida ema ja laste kokkusaamiskohta, kuivõrd laste emal puudub Eestis viibides endal kindel peatuskoht. Kohus ei saa panna kolmandatele isikutele kohustust laste ja ema majutamiseks või panna laste emale kohustust soetada endale Eestis lastega kohtumiseks püsiv elamispind. Määruskaebus HK palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks ema ja laste vahelise kohtumise. Kaebaja leiab, et oleks ebamõistlik ja nii laste kui ema osas mitte parimates huvides, otsustada kohtumised, mis toimuksid iga kuu teisel täisnädalal või etteteatamisajaga 1 kuu 4-5 päeva, kuna puudutatud isik elab XXXXXXXX. Kohus peab täpsustama suhtluskorda selliselt, et see oleks nii laste kui ema parimates huvides, toimiks reaalses elus ja oleks kohtuotsuse argumentatsiooniga kooskõlas.

Kohtumine iga kuu teisel nädalal või etteteatamisajaga 1 kuu 4-5 päeva teeks olukorra kaootiliseks ja võimatuks. Reaalsuses toimuks sellisel juhul kohtumised sama moodi kui enne, mis pole selgelt määruse mõte, või tekitaks olukorra, kus ema ja lapsed ei kohtuks teineteisega rohkem de facto, kuna lastel pole võimalik reisida Eestist XXXXXXXXXX 4-5 päevaks iga kuu, selline viis oleks realiseeritav majanduslikult väga heal järjel olevatel isikutel ning ka siis oleks laste ja ema koosviibitud aeg umbes 2-3 päeva arvestades ka reisimisele kulutatud aega ja keerukust. Määruse muutmine punkti 4 osas ei halvendaks avaldaja esitatud soove, kuna määruse kohaselt on selgitatud, et ema külastamine võib toimuda XXXXXXXX, asi oleks lihtsalt täpsustatud, et vältida arusaamatusi tulevikus ning kinnitada võiks ka, et puudutatud isik maksab laste reisikulud sellisel juhul ning mõistlik ja reaalne oleks näiteks, arvestades otsust ning resolutsiooni, laste parimat huvi ning seadusandlust ja võimalusi, määrata kohtumiste ajaks iga teine kuu, kuu etteteatamisega, 8-14 päeva, või pikemalt, siis arvestades päevi proportsionaalselt, näiteks nelja kuu pealt üks külastus pikkusega kuu aeg. Siis oleks see vähem stressi tekitav lastele ja emale ning oleks ka reaalsem teostada rahaliselt. Lisaks on puudutatud isiku poolt tähtis, et kirjas oleks tema ja laste õigus iga teine jõulupuhkuste ja laste sünnipäevade aeg ema juures olla. Avaldaja seisukoht PM palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste esindaja seisukoht Alaealiste laste esindaja leidis, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et tühistada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4, milles kohus määras, et laste MM ja RM ning HK vahelised kohtumised toimuvad iga kuu teisel täisnädalal või etteteatamisajaga 1 kuu 4-5 päeva. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. PkS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Hooldusõiguse üleandmine ühele vanematest ei piira vanema õigust lapsega suhelda – see on tagatud PkS § 143 sätetega. Määruskaebuses leidis HK, et kohus on ebamõistlikult määranud kindlaks ema ja laste suhtlemiskorra, arvestamata reaalseid võimalusi. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 21 järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas tuleb tühistada

põhjusel, et suhtlemiskorra kindlaksmääramist ei ole menetlusosalised maakohtult taotlenud ning kohus ei ole pooltele selgitanud, et lahendab omal algatusel ühes hooldusõiguse küsimusega lastest eraldi elava vanema ja laste suhtlemiskorra. Menetlusosalised ei ole kohtule suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks avaldust esitanud. Avaldaja laste ja ema suhtlemiskorra kindlaksmääramist ei taotlenud, PM märkis üksnes, et praegusel ajal reaalselt kohtub ema lastega keskmiselt iga 1,5 kuu tagant 4-5 päeva. Avaldaja leidis, et edaspidi, kui laste hooldusõigus temale üle antakse, peaksid toimuma laste ja ema vahelised kohtumised iga kuu teisel täisnädalal või etteteatamisega 1 kuu 4-5 päeva ning et laste viibimiskoht kohtumiste ajal peaks olema laste soovi arvestades nende vanaema elukoht või püsiv elukoht (tl 4). HK ei ole menetluse jooksul täpsemalt väljendanud, kuidas ta soovib lastega suhtlemise korda kindlaks määrata. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Vastuses avaldusele leidis puudutatud isik, et viibib Eestis lapsi vaatamas nii tihti kui võimalik. Samuti avaldas ema soovi, et lapsed saaksid teda külastada XXXXXXXX vähemalt vaheaegadel ning pühadel. Ärakuulamisel väitis puudutatud isik (tl 86 pöördel), et temal on võimalik Eestis käia mitte igal kuul vaid u 1,5 kuu tagant. Kohus ei ole eestkosteasutuselt ega lastele määratud esindajalt seisukohta suhtlemiskorra osas küsinud. Lastele määratud esindaja avaldas arvamust, et hooldusõiguse osas oli avaldus põhjendatud. Ärakuulamisel kohtus märkis esindaja, et ema edaspidine kohtumine lastega on suhtlemiskorra teema (tl 87). Seega, toimiku materjalist nähtuvalt, ei ole kohus menetlusosalistega suhtlemiskorra küsimust sisuliselt arutanud. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt määratud viisil suhtlemiskorra täitmine, arvestades, et laste ema elukoht ei ole Eestis, ei ole ka piisavalt selge. Juhul, kui vanematel puudub üksmeel lapse ja lahuselava vanema suhtlemise küsimuses, on vanemal õigus pöörduda nii enda kui ka lapse õiguste ja huvide kaitseks avaldusega kohtusse. Sellisel juhul tuleb kohtul aga võimalikult täpselt kindlaks määrata suhtlemise viis – koht, aeg, kestvus, lapse üleandmise kord jms, mis võimaldaks lapsest lahus elaval vanemal lapsega kohtuda, arvestades eelkõige lapse huvidega (vt nt RK määrus 3-2-1-83-11). Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus määras kindlaks laste ja ema kohtumise korra. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.