Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
KGS hagi US vastu elatise väljamõistmiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KGS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
2027,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KGS (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja US (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.11.2014 otsus tühistada osaliselt. KGS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Välja mõista US-lt täiendavalt igakuine elatis KGS kasuks 30 eurot alates 05.03.2014 kuni KGS täisealiseks saamiseni. Välja mõista US-lt täiendavalt tagasiulatuv elatis KGS kasuks ajavahemiku 01.01.2014 kuni 04.03.2104 eest 39,90 eurot. Välja jätta maakohtu otsuse resolutsiooni punktist 4 arvelduskonto number ja lisada, et igakuine elatis tuleb maksta ette eelneva kuu 28. kuupäevaks.
2.Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ja mõista välja US-lt KGS kasuks elatis 249 eurot kuni KGS 21-aastaseks saamiseni, kui KGS jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.11.2014 otsus muutmata.
4.Tagastada apellandile apellatsioonimenetluses esitatud tõendid: XXXXXXXXX XXXX hinnakiri ja XXXXX XXXXXXXXX arve nr 2140442. Tagastada apellandile menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse lisa – õigusabi osutamise tegevusaruanne. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid poolele ei saadeta.
5.Maakohtu menetluskulud jäävad US kanda. Apellatsiooniastmes jätta poolte menetluskulud 50 % ulatuses KGS kanda ja 50 % ulatuses US kanda.
Lugeda Harju Maakohtu 07.11.2014 otsuse resolutsioon terviktekstina sõnastatuks järgmiselt:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista US-lt igakuine elatis KGS kasuks 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot alates 05.03.2014 kuni KGS täisealiseks saamiseni või 21-aastaseks saamiseni juhul, kui KGS jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
3.Välja mõista US-lt tagasiulatuv elatis KGS kasuks ajavahemiku 01.01.2014 kuni 04.03.2014 eest summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 20 senti.
4.Igakuine elatis tuleb maksta ette eelneva kuu 28. kuupäevaks. Igakuine ja tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis tuleb maksta KS-i arvelduskontole.
5.Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.05.03.2014 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise nõudes. Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja vastuväite tõttu. 02.07.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, paludes mõista kosjtalt välja igakuise elatise 1,1-kordses Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras (s.o 2014. a summas 390,50 eurot), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.03.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja taotles kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramist viisil, et elatis kantakse KS-i arvelduskontole kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Ajavahemiku 05.03.2014 - 31.07.2014 eest välja mõistetud elatisest palus hageja maha arvata kostja poolt tasutud elatise summas 753,23 eurot. Tagasiulatuvalt palus hageja kostjalt välja mõista 01.01.2014 kuni 04.03.2014 elatise võlgnevuse summas 831,39 eurot, milles arvata maha kostja poolt tasutud elatis summas 116,77 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos ema KS-iga, kostja on hageja isa. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Hageja kulud on keskmiselt 784,37 eurot kuus (eluasemekulud 120,10 eurot, koolisöök 16,87 eurot, telefon ja internet telefonis 25,03 eurot, autokulud ja kütus 56,96 eurot, transpordikulu 40 eurot, trenn 47,18 eurot, tervisetooted 8,50 eurot, lisakulu riietele (trenniriided, -tarbed) 18,34 eurot, arvutitarbed 48,85 eurot, erakorralised kulud 152,54 eurot, meelelahutus 30 eurot, riided 50 eurot, toit 150 eurot, hügieen ja ravimid 20 eurot). Kostja on osalenud hageja ülalpidamises alates 01.01.2014 - 02.07.2014 ebapiisavas ulatuses. Perioodil 05.03.2014 - 02.07.2014 oli kostja kohustatud tasuma elatist 1 902,11 eurot. Kostja on nimetatud perioodil osalenud hageja ülalpidamises 753,23 euro ulatuses.
2(9)
Tagasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt elatist alates 01.01.2014 kuni nõude esitamiseni 04.03.2014 samuti 1,1-kordses Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras (s.o 2014. a summas 390,50 eurot), kokku vastaval perioodil 831,39 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt sel perioodil tasutud 116,77 eurot ehk hageja nõue tagasiulatuva elatise osas on 714,62 eurot. Hageja ei võta omaks kostja väiteid elatise maksmise osas varasema suulise kokkuleppe olemasolu kohta. 17.12.2013 e-kirjas pöördus hageja ema kostja poole, et kostja tasuks elatist seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd kokkulepet ei saavutatud ning kostja alammääras elatist tasuma ei hakanud, siis ei ole võimalik rääkida kokkuleppest. Kostja hakkas elatist alammääras tasuma alles peale makseettepaneku saamist. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kohtusse pöördumine oli kostjale üllatuslik. Kostja täidab ja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mistõttu elatise väljamõistmiseks alust ei ole. Alates 2012. a suvest kuni 2013. a sügiseni elas hageja kostja juures. Hageja ema sel ajal hagejat ei toetanud. Kostja on maksnud hageja puhkusereiside eest. Hageja poolt näidatud kulutused on ülepaisutatud, põhjendamatud ja osaliselt tõendamata. Hageja õpib XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX ja tema kulutused kommunaalteenustele kodus on minimaalsed, elamine õpilaskodus on tasuta, hageja elukohast käib kooli ja tagasi tasuta koolibuss, samuti on koolis tasuta kõik sportimisvõimalused ja huviringid. Hageja tabeli arvestuse järgi oleks lapse kulutused ühes kuus 784,37 eurot, mis on enam kui kaks korda rohkem, kui on miinimumpalk, millega peavad hakkama saama paljud tööl käivad inimesed. 784,37 eurot on keskmine õpetaja palk ja üks laps ei pea saama elatist sama palju, kui saab tema õpetaja palka. Peale abielu lahutust leppisid hageja ema ja kostja kokku, et kostja maksab lapsele elatist vähemalt poole miinimummäärast ning kostja ei nõua kohtu kaudu ühisvara jagamist. Kogu ühisvara, sh koos ehitatud maja koos sisustusega, jäi hageja emale. Vastutasuks ei pidanud hageja ema nõudma kostjalt hagejale suuremat elatist. Ka nähtuvalt 17.12.2013 ja 05.03.2014 e-kirjadest palus hageja ema kostjal tasuda elatist pool Eesti keskmist palka (miinimumpalka). Seega on põhjendamatu hageja nõue tagasiulatuvalt elatise saamiseks alates 01.01.2014 suuremas ulatuses, kui ta antud meilides nõudis, ja seda vastavalt poolte varasemale kokkuleppele. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 219 eurot alates 05.03.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2014 - 04.03.2014 eest summas 131,30 eurot, kohustades kostjat tasuma igakuise ja tagasiulatuva elatise KS-i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda (PKS § 96, § 97 p 1, § 99 lg 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel). Hageja on 16-aastane ja 184 cm pikk. Põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas on selles vanuses ja pikkuses lapsele kulutused riietele 50 eurot kuus ja toidule 150 eurot kuus, millele lisandub tasuline koolitoit 16,90 eurot kuus, samuti eluasemekulud 120,10 eurot kuus ning meelelahutuskulud 30 eurot kuus, samuti telefon ja internet telefonis 25 eurot ja hügieeni ning ravimite kulu 20 eurot. Asjaolu, et hageja viibib nädala sees õpilaskodus, ei muuda tema kulutusi kodule väiksemaks, kuna neid kulutusi tuleb kanda sõltumata sellest, kas ja kui palju hageja neid teenuseid tarbib. Hageja toidukulutuste hindamisel ei saa lähtuda sellest, et hageja viibib suure osa ajast kooli õpilaskodus ning on riiklikul ülalpidamisel. Hageja on kodus nädalavahetustel ning koolivaheaegadel, samuti ei ole õpilaskodus elamine jääv, hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt teeb hageja lisaks riiklikule toidule endale
3(9)
kaks korda päevas süüa. Seega tuleb toidukulu suuruse määramisel võtta aluseks tavapäraselt selles vanuses lapse toidukulu. Hageja kulutused trennile on trennitasu 47,20 eurot ning riietus ja varustus 18,30 eurot kuus, kokku 65,50 eurot, mis on mõnevõrra kohtupraktikast kõrgem. Kirjalikult tõendatud on sellest igakuine treeningutasu 35 eurot, mis on kohtupraktikaga kooskõlas, ülejäänud 30 eurot treeninguga seotud kuludest ei ole tõendatud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja ühe kuu arvutikuludeks 48,90 eurot. Selline kulutus on liigne. On arusaadav, et arvuti on vajalik koolitööde tegemiseks ning tavapärasest erinevalt ei ole hageja oma nõudes nimetanud kulutusi muudele koolitarvetele. Eeltoodust tulenevalt on vajalikud kulutused arvutile 20 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja transpordikuludeks 40 eurot kuus. Arvestades, et transport 100 km kaugusel asuvasse kooli ja tagasi on tasuta, on põhjendatud kulutused transpordile 10 euro eest kuus. Hageja seadusliku esindaja kulutused autole ei ole hageja kulud. Kulutused ülikonnale, kingadele ja lipsunõelale on riiete kulud, mis on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus. Kulutused golfile, kinole ja teatrile on meelelahutuskulud, mis on põhjendatud 30 euro ulatuses kuus. Seega on hageja põhjendatud, vajalikud ja tõendatud kulud kokku 437 eurot kuus, millest kostja peaks kandma poole ehk 219 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis kalendrikuu eest ette ning vastavalt hageja nõudele hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja taotleb elatise tasumist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2014 - 04.03.2014 eest summas 831,39 eurot, millest tuleks maha arvata kostja tasutud elatis 116,77 eurot, seega kokku on hageja tagasiulatuva elatise nõue 714,62 eurot. Tavapäraselt peetakse lapse ülalpidamiskuluks summat kahekordses elatise alammääras ehk käesoleval aastal summas 355 eurot kuus, millest kumbki vanem peab kandma poole. Kohtu pädevuses on hinnata, kas hageja ülalpidamiskulud on või ei ole kahekordsest elatise alammäärast suuremad. Käesoleval juhul on pooled vaielnud kohtusse pöördumisele eelnevalt, maksekäsumenetluses ning kohtus hageja ülalpidamiskulude suuruse üle. Kohus määras käesoleva otsusega hageja ülalpidamiskulude suuruse ning eelneva perioodi eest ei ole alust välja mõista alammäärast suuremat elatist, kuna eelnevalt ei olnud kulutuste alammäärast suurem suurus tuvastatud. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2014 - 04.03.2014 eest välja mõista alammääras elatis, mis käesoleval aastal on 177,50 eurot kuus. Kokku on tagasiulatuva elatise summa 378,60 eurot (2 x 177,50 + 177,50 : 30 x 4). Nimetatud summast tuleb maha arvata kostja poolt tasutud summa 247,30 eurot. Seega tagasiulatuv elatis, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 131,30 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Maakohus jättis lahendamata osad hageja nõuded: mõista elatis välja muutuva suurusena koefitsiendina Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast; määrata kindlaks elatise tasumise tähtaeg, s.o kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 28. kuupäeval; mõista elatis välja kuni apellandi 21aastaseks saamiseni, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
4(9)
Kohus ületas hagiavalduses esitatud nõude piiri, kui määras kohtuotsuse resolutsioonis, et elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda KS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Hageja ei nõudnud, et arvelduskonto oleks kohtumääruses numbriliselt ja panga täpsusega kindlaks määratud, kuivõrd see võib arvelduskonto numbri muutumisel tekitada vaidlusi. Maakohus eksis kulude kokkuarvutamisel. Kohtu poolt loetletud ning põhjendatud ja vajalikeks kuludeks peetud kulud kokku on 477 eurot kuus, mitte 437 eurot. Seega pool kohtu poolt vajalikuks ning põhjendatuks peetud kuludest moodustab 238,50 eurot kuus. Maakohus leidis ekslikult, et treeningutega seotud kulud on tõendatud üksnes 35 euro ulatuses kuus. Hageja esitas kohtule tõendid treeningute ja nendega seonduvate kulude osas vastavalt keskmiselt 47,20 eurot ja 18,30 eurot kuus. Lisaks igakuisele kuutasule (35 eurot) tuleb iga sisetreeningu puhul tasuda golfimati tasu 3 eurot korra eest ehk 12 eurot kuus. Golfitreeningute osas on oluline ka sellega seonduv varustus, mis on üldteada asjaoluna keskmiselt kallim. Hageja on kohtule tõendanud treeningutega seonduvad kulud summas 18,30 eurot kuus ning nende mittearvestamine viidates sellele, et need on tõendamata, on ebaõige. Ka kostja ei ole nimetatud kulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus on ebaõigesti jätnud arvutiga seonduvad kulud keskmiselt 28,90 eurot kuus arvesse võtmata. Hageja on vastavad tõendid kohtule esitanud ning ei saa olla vaidlust, et enne kohtuotsuse tegemist olid hageja arvutiga seonduvad kulud keskmiselt 48,90 eurot kuus. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja transpordikulu kuus on 10 eurot. Kuigi üldjuhul on hagejal võimalik kooli ja tagasi saada tasuta transpordiga, siis ei ole muude olukordadega, kui hagejal on vaja kasutada transporti ka muul ajal, kui üksnes kooli ja tagasi sõitmiseks (nt poodi või golfitrenni XXXXXXXX ning XXXXXXXXX minemiseks). Põhjendamatult on jätnud kohus elatise väljamõistmisel arvestamata erakorralised kulutused 457,62 eurot seoses lõpetamisega. Kostja ei ole nimetatud kulusid ja nende kohta esitatud tõendeid vaidlustanud. Kohus pidas põhjendamatult nimetatud lõpetamise kulusid riiete üldkuludeks. Muus osas on kohus jätnud lõpetamisega seonduvad kulud üldse arvesse võtmata ning otsus on selles osas täielikult põhjendamata. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise osas on võimalik rakendada elatise alammäära, kuivõrd kohus on perioodi jaanuar kuni juuni 2014 kulude alusel ise leidnud, et hageja igakuised ülalpidamiskulud olid vähemalt 477 eurot kuus. Selliselt on kohtuotsus tagasiulatuva elatise osas vastuoluline ja ebaõige. Lisaks on kohus ebaõigesti tagasiulatuva elatise summast maha arvanud 03.03.2014 tasutud 130 eurot, kuna vastav summa tasuti aprill 2014 elatisena, kuid tagasiulatuva elatise periood on vastavalt 01.01.-04.03.2014. Seega on kohus ebaõigesti tagasiulatuva elatise summast maha arvestanud 130 eurot ning tagasiulatuvast elatise võlast saab maha arvestada üksnes 30.12.2013 tasutud 100 eurot ning proportsionaalselt 03.02.2014 tasutud 130-st eurost elatise nelja päeva eest. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Kui kohus otsustab maakohtu otsuse tühistada mingis osas ja teeb uue otsuse, siis jagada protsentuaalselt maakohtule esitatud hagi summa ja selle rahuldatud osaga menetluskulud maakohtus poolte vahel. Kõik apellatsioonimenetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
5(9)
6.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsuse läbi üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas. I
7.Apellant on õigustatult juhtinud tähelepanu maakohtu arvutusveale. Maakohus on otsuse põhjendavas osas lugenud hageja igakuuliseks põhjendatud kuluks riietele 50 eurot, toidule 150 eurot, tasulisele koolitoidule 16,90 eurot, eluasemekulu 120,10 eurot, kulu meelelahutusele 30 eurot, kulu telefonile ja internetile 25 eurot, kulu hügieenile ja ravimitele 20 eurot, treeningukulu 35 eurot, arvutikulu 20 eurot ja transpordikulu 10 eurot. Kokku on maakohus märkinud põhjendatud ja vajalikuks kuluks 437 eurot, kuigi eeltoodud kulude kogusumma on arvutuslikult 477 eurot. Kuna maakohus on teinud ilmse arvutusvea, mille tulemusena on välja mõistnud otsuse resolutsiooniga igakuulise elatise väiksemas ulatuses kui otsuse põhjenduses vajalikuks pidanud, korrigeerib ringkonnakohus vastavalt maakohtu otsust.
8.Apellatsioonkaebuse transpordikulu käsitlevad väited on osaliselt põhjendatud, arvestades asjaolu, et hageja elab Harjumaal, kuid käib koolis XXXXXXXX. Kuigi õpilasele on ühistranspordi kasutamisel ette nähtud soodustusi, tingib koolis käimine 100 km kodust eemal paratamatult mõnevõrra suurema transpordikulu võrreldes tavapärase olukorraga, kus õpilase elukoht ja kool asuvad ühes asustatud piirkonnas. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhjendatud transpordikulu 30 eurot kuus. II
9.Hageja on heitnud ette haginõude piiride ületamisest. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus käsitleda hageja taotlust elatise maksmise tähtpäeva ja arveldusarve osas kohtuotsuse korra ja viisi kindlaksmääramisena (TsMS § 445 lõike 1 alusel). Arvelduskonto numbri märkimist kohtuotsuse resolutiivosas ei ole alust käsitada haginõude piiride ületamisena, kuna kohtuotsusega väljamõistetud elatise ülekandmine pangakontole on korralduslik täitmise küsimus. Kuna hageja ei soovi arvelduskonto numbri märkimist kohtuotsuse resolutiivossa, siis tuleb selles osas maakohtu otsust muuta ja jätta kohtuotsuse resolutiivosast arvelduskonto number välja.
10.Apellandi väide elatise maksmise tähtpäeva märkimise vajaduse kohta kohtuotsuses on põhjendatud, sest see väldib edaspidiseid võimalikke vaidlusi elatise maksmise kohustuse kohase täitmise üle. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb selles osas täiendada, märkides, et igakuine elatis tuleb maksta iga kuu ette 28. kuupäevaks.
11.Hageja väide, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata igakuise elatise muutuva suurusena koefitsiendina miinimumpalga suurusest, ei ole põhjendatud. Maakohus on igakuise elatise välja mõistnud kindla summana, võtmata seejuures seisukohta hageja taotluse osas välja mõista elatis muutuva suurusena. PKS § 101 lg 1 järgi on igakuise elatise miinimummäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis tähendab seda, et kuupalga alamäära muutmisel muutub ka vastavalt elatise miinimumsuurus. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul väljamõistetav elatis on suurem miinimumelatise määrast, ei ole elatise väljamõistmine muutuva suurusena koefitsiendina kuupalga alammäärast põhjendatud. Kuupalga alammäära tõstmine on sotsiaalpoliitiline otsustus ja see ei ole üks-üheses sõltuvuses sellest, kas elamiskulud reaalselt suurenevad või vähenevad. Muutuva suurusena on elatise väljamõistmine koefitsiendina kuupalga alammäärast põhjendatud juhul, kui elatis mõistetakse välja miinimumsuuruses, s.o pool kuupalga alammäärast. Samuti võib elatise muutuva suurusena välja mõista vastavalt poolte kokkuleppele või näiteks tarbijahinna indeksi perioodilisi muutusi arvestades. Käesoleval juhul sellist kokkulepet ega ka vastavat taotlust esitatud ei ole.
6(9)
II
12.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja kooli lõpetamisega seotud erakorralised kulud lõpuriietele tuleb arvestada riietele tehtavate kulutuste hulka, milleks maakohus pidas mõistlikuks 50 eurot kuus. Nagu nähtub hageja koostatud tabelist kulus lõpetamisriietusele 208.74 eurot, milles kostja osa on 104.37 eurot. Kui arvestada, et kostjalt väljamõistetav aasta elatis on riiete osas 600 eurot, puudub täiendav vajadus selles osas erakorraliste kulude väljamõistmiseks kostjalt. Lõpuraamat ja lõpupidu kokku 190.88 eurot ja reisile kaasa antud taskuraha 50 eurot on paigutatav meelelahutuskulutuste alla. Arvestades, et kostjalt on välja mõistetud elatis meelelahutuskulude osas aastas 360 eurot, kostja osa eelnimetatud erakorralistes kulutustes on 120.84 eurot, ei ole täiendav elatise väljamõistmine selliste kulutuste eest põhjendatud.
13.Põhjendatud ei ole apellandi väited, et treeningu- ja arvutikulud peaksid olema arvestatud suuremas ulatuses. Maakohus ei saanud hakata hageja elatise nõuet arvutikulu osas esitatud tõendite pinnalt sisustama. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja arvutile tehtavate kulukomponentide suurust ega viidanud konkreetsetele tõenditele, mis neid kulutusi tõendava.
14.Esmakordselt apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud, millised kulutused ja millisel perioodil ta seoses arvutiga on kandnud (arvuti remont, mälukaart, arvutitarvikute ost). Menetluses esitasid pooled seisukohti üksnes arvutihiirele tehtud kulutuste põhjendatuse kohta, sedagi pigem sellest aspektist, kuidas kostja on õpetanud poega rahaga võimalusi arvestades mõistlikult ümber käima.
15.Kostja on vaielnud vastu golfitrenni kuludele ja märkinud muu hulgas, et koolis on sportimisvõimalused ja huviringid tasuta. Ringkonnakohus leiab, et igakuine trennikulu 35 eurot on mõistlik. Lapse treeningud tuleks valida eelkõige olemasolevaid materiaalseid võimalusi arvestades. Keskmisest kallimad tasulised sporditreeningud ei ole ülalpeetava lapse tavapärane vajadus, eriti olukorras, kus on olemas võimalused kas tasuta või väiksema tasu eest treeningtegevusteks koolis või mujal. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väited seoses golfitreeningutega (golfitreeningu kõrgem kuutasu augustis, riietuse etikett, soe pesu) ja tõendid (väljavõte Interneti kodulehelt 2014 aasta novembrikuu treeningute kohta ja augusti 2014 golfitreeningute arve) jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab (TsMS § 652 lg 4 alusel).
16.Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul hageja põhjendatud igakuised elamiskulud kokku 497 eurot (maakohtu poolt otsuse põhjendavas osas põhjendatuks hinnatud 477 eurot + täiendavalt transpordikulu 20 eurot), millest pool on 248,5 eurot, ümardatult 249 eurot. Vastavalt tuleb arvutada ka tagasiulatuva elatise suurus perioodi 01.01.2014 - 04.03.2014 eest järgmiselt: 2014 jaanuari eest 249 eurot, veebruari eest 249 eurot ja märtsi 4 päeva eest 33,20 eurot (249:30x4), kokku 531,20 eurot, millest tuleb maha arvata sellel perioodil kostja poolt juba makstud elatis kokku 360 eurot (30.12.2013 100 eurot, 03.02.2014 130 eurot ja 03.03.2014 130 eurot). Seega kuulub väljamõistmisele tagasiulatuv elatis 171,20 eurot (531,20 - 360). III
17.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et tagasiulatuva elatise suurus tuleb määrata lähtudes elatisemiinimumist, kuna tõendatud ei ole elatis suuremas ulatuses. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ülalpidamiseks vajalikud elamiskulud olid enne 05.03.2014 väiksemad kui pärast seda.
18.Ringkonnakohus selgitab, et kostja poolt 03.04.2014, 07.05.2014, 03.06.2014 ja võimalikud märkimata jäänud, kuid juba makstud elatise summad saab arvestada täitmise käigus alates 05.03.2014 kohtuotsusega väljamõistetud ja maksmisele kuuluva elatise katteks. Esitatud tõenditest pole võimalik
7(9)
järeldada, et kostja maksis 03.03.2014 elatist aprilli kuu eest. Kostja poolt toodud arvestuse kohaselt (I kd, tl 132) tegi kostja makse 31.01.2013 ja veebruaris 2014 elatist ei maksnud. Maakohus võis seega 03.03.2014 makstud summa arvestada tagasiulatuvast elatisest maha.
19.Hageja ülalpidamiseks vajalik elamiskulu suuruses 497 eurot kuus, mis ületas 2014. aastal kuupalga alammäära (355 eurot) 142 euro võrra ja ületab alates 01.01.2015 kehtivat kuupalga alammäära (390 eurot) 107 euro võrra, oli ja on käesoleval ajal piisav katmaks kõik hageja ülalpidamiseks vajalikud ja mõistlikud elamiskulud.
20.Nimetatud summa (497 eurot) on kooskõlas ja suurem kui Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse RAKE poolt 2013. aasta novembris avaldatud lõppraportis „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ toodud lapse vajalik ülalpidamiskulu suurus, mille järgi aastatel 2010-2013 oli lapse ülalpidamiskulu vanuses 14-17 aastat 314 eurot kuus ja vanuses 1819 aastat 448 eurot kuus. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid, mis annaks alust tuvastada hageja tavapärasest elulaadist lähtuvalt ülalpidamiseks vajalikku suuremat igakuist elamiskulu ja vajadust suurema elatise järele. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud RAKE uuringu tulemused arvestatavad ka käesoleval ajal, kuna alates 2013 aastast ei ole tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmeil Eestis mitte suurenenud, vaid vähenenud.
21.Ringkonnakohus märgib, et lisaks saab hageja gümnaasiumis õppijana riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 2 alusel lapsetoetust 45 eurot kuus kuni 19-aastaseks saamiseni, mis on mõeldud samuti saaja ülalpidamiskulude katmiseks ja mida tuleb samuti arvestada väljamõistetava elatise suuruse määramisel. IV
22.Hageja palus välja mõista elatise tingimuslikult kuni tema 21-aastaseks saamiseni, kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes selle nõude otsuses käsitlemata. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada. Hageja on saanud käesolevaks ajaks 17aastaseks ja õpib hagi asjaoludest tulenevalt XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX 10. klassis. Elatise nõude esitamiseks täisealisele lapsele ei ole eeldused veel saabunud. Kostja saaks täisealisele isikule elatise väljamõistmisel tugineda teistele vastuväidetele nõudele vastuvaidlemisel, erinev on näiteks ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestus (PKS § 98 lg 1). Samas on kostja põhimõtteliselt nõustunud poja toetamisega ka õpingute jätkamisel pärast tema 18-aastaseks saamist (vastustaja vastus apellatsioonkaebusele I osa). Menetlusökonoomikast tulenevalt peab ringkonnakohus seetõttu mõistlikuks rahuldada hageja nõue ja mõista elatis välja hagejale juhul, kui ta jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni. V
23.Maakohus jättis hoolimata hagi osalisest rahuldamisest menetluskulud kostja kanda ja kostja selles osas otsust ei vaidlustanud. Seega puudub ringkonnakohtul õigus muuta maakohtu menetluskulude jaotust ka juhul, kui ringkonnakohus mõistab elatise kostjalt välja maakohtu poolt määratust suuremas ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab apellandi kaebuse orienteeruvalt 50 % ulatuses. Apellatsiooniastmes jäävad poolte menetluskulud 50 % ulatuses KGS kanda ja 50 % ulatuses US kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude
8(9)
nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleks menetluskulude kindlaksmääramise taotlus hagejale tagastada. Ringkonnakohus ei tagasta hagejale 08.01.2015 taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuna see on esitatud ühes menetlusdokumendis koos vastusega vastustaja vastusele, kuid tagastab selle lisana esitatud õigusabi osutamise tegevusaruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.