Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) A.K. (X, IK XXX), esindaja riigi õigusabi korras adv Birgit Sisask Vastustaja (kostja): J.K. (IK XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2014.a otsus osas, milles kohus määras J.K. kasutusse eluruumina aadressil XXXX , XXXX vald, XXXX küla, Võrumaa, kinnistu registriosa numbriga XXXX , asuva elumaja teise korruse (kohtuotsuse resolutsiooni p 4).
Jätta maakohtus ja ringkonnakohus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Vabastada A.K. riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.K. esitas Tartu Maakohtule 25. aprillil 2014.a hagi, milles palus lahutada tema ja J.K. vahel 25. juunil 1988.a sõlmitud abielu. Hageja põhjendas, et abikaasad elavad juba 10 aastat lahus, omavaheline suhtlemine ja läbisaamine puudub peaaegu täielikult. Lapsed on täiskasvanud. Hageja palus seoses lahutusega taastada tema abielueelne perekonnanimi (X).
2.Kostja J.K. teatas vastuses hagile, et õige on väide, mille kohaselt elatakse 10 aastat lahus. Kostja ei soovinud abielu lahutamist põhjusel, et ta kaotaks selle tulemusena elamispinna. Kostja elab hageja ja kolmanda isiku (s.o hageja õe, M.T. ) kaasomandis olevas elamus (XXXX talu, XXXX küla). Kostja on panustanud elamu ehitusse oma vara ja vahendeid. Kostjal puuduvad nii töö kui ka säästud.
3.Seonduvalt kostja kasutuses oleva hagejale kuuluva elamu osaga selgitas hageja, et kinnistu registriosa numbriga XXXX (XXXX talu) on hageja ja tema õe M.T. kaasomandis pärimisõiguse alusel. Kostja ei ole elumaja teist korrust välja ehitanud, seda tegi hageja vanaisa R.K. . Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada nõuet elamispinna vabastamiseks ja on nõus, et J.K. elab seal seni, kuni leiab muu elamispinna. Maakohtu 1. oktoobri 2014.a istungil avaldas hageja, et kostja võib kinnistul (maal) edasi elada, hageja teda välja ei aja ning tasu ega kompensatsiooni tema käest ei soovi. Kaasomanik M.T. avaldas samuti oma nõusolekut sellega, et kostja jätkab elamu teise korruse tasuta kasutamist seni kuni soovib. Elamu teisele korrusele on eraldi sissepääs.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus lahutas oma 2. oktoobri 2014.a otsusega A.K. ja J.K. abielu ning määras lugeda A.K. perekonnanimeks otsuse jõustumisel X. Kohus määras J.K. kasutusse eluruumina aadressil XXXX , XXXX vald, XXXX küla, Võrumaa, kinnistu registriosa numbriga XXXX , asuva eluruumi teise korruse. Kohus luges tõendatuks, et pooltevaheline abielusuhe on pöördumatult lõppenud ja selle üle puudus pooltel ka sisuline vaidlus. Maakohus leidis, et PkS § 68 lg 2 alusel tuleb kostjale J.K. le määrata kinnistul asuva elumaja 2 korrusel asuva eluruumi kasutuse õigus. Kohus põhjendas, et vastasel korral kaotaks kostja
eluaseme ja see asjaolu tekitakse ebaõigluse. PKS § 68 lg 5 järgi võib kohus määrata mõistliku tasu eluruumi kasutamise eest. Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võib kohus muuta varem eluruumi kasutamise õiguse üleandmise või tasu määramise kohta tehtud määrust. Kinnistu kaasomanikud ei taotlenud kohtuistungil J.K. lt tasu nõudmist ja kohus jätab tasu määramata. Maakohus pidas vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et selgituste kohaselt tasub J.K. juba praegu ise kõik enda kasutuses oleva eluruumiga seotud kulutused, elektri ja kütte eest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.K. esitas apellatsioonkaebuse kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 peale, millega kohus määras J.K. kasutusse apellandi ja kolmanda isiku kaasomandis oleva elamu teise korruse. Apellant leidis, et vajalik oleks määrata ajaline piirang eluruumi kasutamiseks. Samuti oleks põhjendatud mõista vastustajalt välja tasu eluruumi kasutamise eest. Apellatsioonkaebuse 25.11.2014.a täienduste kohaselt palub apellant tühistada Tartu Maakohtu
2.oktoobri 2014.a otsuse resolutsiooni punkt 4. Apellant leiab, et maakohus on nimetatud punktis lahendanud nõude, mida maakohtu menetluses ei esitatud. Hagiavalduses oli esitatud üksnes nõue abielu lahutamiseks. Kostja ei esitanud menetluses omapoolseid nõudeid. Lisaks ei ole täidetud PKS § 68 lg 2 kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Tegemist ei ole perekonna ühise eluasemena kasutatava eluruumiga, samuti ei ole eluruumi määramine J.K. kasutusse põhjendatav ebaõigluse vältimise vajadusega.
5.J.K. palub jätta vaidlusalused eluruumid tema kasutusse. Vastustaja kinnitab, et kui leiab endale töö, siis kavatseb ta kinnistult lahkuda. Käesoleval ajal ei ole tal aga kuhugi minna. Õiged ei ole väited, nagu ei oleks vastustaja kinnistul kunagi ehitustöid teinud ega elamu seisundit parendanud. Samas puuduvad vastustajal oma väidete kinnituseks tõendid, kuna XXXX tallu elama asudes usaldas ta liigselt abikaasa vanaisa, kes pööras kõik enda ja oma sugulaste kasuks. Vastustaja kirjeldas lisaks tütre K.J. (sünd. XXX.a) vaimset arengut ja hariduse omandamisega seotud olukorda. Tütrele on määratud kohtu poolt eestkoste, mida isa J.K. ei pea põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et A.K. apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu 2. oktoobri 2014.a otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus määras J.K. kasutusse eluruumina aadressil XXXX , XXXX vald, XXXX küla, Võrumaa, kinnistu registriosa numbriga XXXX , asuva elumaja teise korruse. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohtul ei olnud alust kohaldada PKS § 68 lg-t 2 ja määrata kostja J.K. kasutusse osa hageja A. K ja kolmanda isiku M.T. kaasomandis olevast elamust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
10.Käesolevas tsiviilasjas pöördus A.K. hagiga kohtu poole, taotledes tema ja J.K. vahel 25. juunil 1988.a sõlmitud abielu lahutamist. Hageja palus abielu lahutamisel taastada tema abielueelne perekonnanimi (X). Hageja kinnitusel puudus pooltel jagamisele kuuluv ühisvara. Kostja J.K. avaldas oma vastuses, et ei soovi abielu lahutamist, kuna tal puuduvad nii töökoht, elamispind kui ka säästud ja abielu lahutamise korral satuks ta raskesse olukorda. Kostja ei esitanud omapoolseid taotlusi, sh taotlust määrata PKS § 68 lg-te 1 ja 2 alusel tema kasutusse hageja ja kolmanda isiku kaasomandis oleva elamu osa.
11.Maakohtu 1. oktoobri 2014.a istungi protokollist (t lk 29) nähtuvalt on kohus menetlusosalistele selgitanud, et tsiviilasja lahendatakse üksnes esitatud hagi piirides ja ainult abielu lahutuse nõudes, teisi nõudeid kohus ei lahenda. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kostja ka kohtuistungi käigus esitanud nõuet või taotlust määrata tema kasutusse eluruum. Istungi käigus on arutatud elamu II korruse kasutamist kostja poolt. Elamu kaasomanikuks olevad A.K. ja M.T. avaldasid, et ei nõua kostja lahkumist elamust ega taotle rahalist kompensatsiooni eluruumi kasutamise eest. Küll aga ei ole ringkonnakohtu arvates kohtuistungil toimunud arutelu PKS § 68 lg 2 kohaldamise aluseks olevate asjaolude üle. Protokollist ei nähtu, et kohus oleks menetlusosalistega arutanud küsimust, kas ja missugusel viisil tuleks elamu kasutamist J.K. poolt reguleerida kohtuotsuses. Keegi menetlusosalistest ei ole sellise regulatsiooni kehtestamist kohtulahendis protokolli kohaselt ka taotlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus sätestada kohtuotsusega pooltele õigusi ja kohustusi, mille kohta ei olnud menetlusosalised asjaomaseid taotlusi esitanud. Oma kirjalikes ega ka kohtuistungil suuliselt avaldatud seisukohtades ei ole menetlusosalised väljendanud oma tahet seoses kostja J.K. poolt elamu kasutamisega selliselt, et nende vahel saaks lugeda sõlmituks kompromissi (TsMS § 430 lg 2). Poolte seisukohtadest ei ole võimalik järeldada tahet olla elamu kasutamist puudutavas osas õiguslikult seotud. Seega ei ole võimalik käsitada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitut ka poolte vahel saavutatud õiguslikku jõudu omava kokkuleppena, mille kohus on kinnitanud kohtuotsuse resolutsiooni osana.
12.Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus ka apellandi seisukohaga, mille kohaselt ei saa pidada täidetuks PKS § 68 lg 2 kohaldamise materiaalõiguslikke eeldusi. PKS § 68 lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutamise korral määrata eluruumi selle omanikuks mitteoleva abikaasa kasutusse eeldustel, et eluruum oli seni kasutusel perekonna ühise eluasemena ja et eluruumi kasutamise võimaluse kaotus oleks omanikuks mitteoleva abikaasa seisukohalt ebaõiglane. Asja materjalidest nähtub ja pooled ei ole vaidlustanud, et abikaasad elasid juba 10 aastat enne lahutuse hagi esitamist eraldi ning neil puudus ühine eluase. Seega ei olnud tegemist perekonna ühise eluasemega PKS § 68 lg 2 tähenduses. Perekonnaseadus ei näe ette võimalust määrata omanikuks mitteoleva lahutatud abikaasa kasutusse muud kinnisvara kui perekonna seni ühiselt kasutatud eluruumi. Kolleegiumi arvates ei ole alust pidada eluruumi kasutamise õiguse kaotust J.K. suhtes ka äärmiselt ebaõiglaseks. PKS § 68 lg 2 mõte on kaitsta selle abikaasa huve, kes on muud väljundid (sissetuleku) kaotanud perekonnale pühendumise tõttu, mitte aga temast endast sõltuvatel asjaoludel. J.K. on tuginenud ainuüksi sellele, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek ja alternatiivne eluase.
13.Seega on maakohus alusetult määranud J.K. kasutusse osa hageja A.K. ja kolmanda isiku M.T. kaasomandis olevast elamust ning kohtuotsus kuulub selles osas tühistamisele. Ringkonnakohus märgib siiski, et seadusest tuleneva elamu kasutusõiguse puudumine ei tähenda automaatselt J.K. kohustust elamu vabastada. Senises menetluses olid elamu kaasomanikud A.K. ja M.T. nõus sellega, et J.K. jääb elamut veel mõneks ajaks edasi
kasutama. Kaasomanikud ei ole esitanud J.K. vastu nõuet elamu vabastamiseks (nt AÕS § 80 alusel). Sisuliselt saab pooltevahelist suhet elamu kasutamist puudutavas osas ringkonnakohtu arvates käsitada tasuta kasutamise suhtena (VÕS § 389) ning seda on võimalik üles öelda VÕS § 393 lg 3 järgi igal ajal.
14.Seonduvalt tütre K.J. olukorraga märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemesse puutuvate asjaoludega. Kohtu infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-22838 menetlenud M.T. avaldust K.J. eestkoste tähtaja pikendamiseks ning maakohtu 22.07.2014.a määrusega on pikendatud eestkostet kuni 22. juulini 2019.a. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks edastada J.K. seisukohti K.J. eestkostet puudutavas osas omal algatusel maakohtule, kuna esitatud seisukohad ei anna alust arvata, et eestkoste määramise aluseks olevad asjaolud oleksid käesolevaks ajaks oluliselt muutunud.
15.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, sh nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud kulud. Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2014.a määrusega anti A.K. le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena pärast tsiviilasja menetluse lõppu 150 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel on põhjendatud vabastada A.K. riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.