1.Harju Maakohtu 10.10.2014 otsus tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise võlgnevuse suuruse ja igakuise elatise suuruse osas, samuti 01.09.2013 kuni 31.12.2013 võlgnevuselt viivise alates hagi esitamisest väljamõistmata jätmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täiendavalt rahuldamata 01.09.2013 kuni 31.12.2013 võlgnevuse osas 129.72 euro ulatuses, 01.01.2014 kuni 31.08.2014 võlgnevuse osas 229 euro ulatuses ja 01.09.2014 kuni 30.10.2014 võlgnevuse osas 19.18 euro ulatuses. Lisaks mõista kostjalt välja peale maakohtu otsust tekkinud võlgnevus 01.11.2014 kuni 31.12.2014 eest ning
igakuine elatis alates 01.01.2015. Samuti rahuldada hagi 01.09.2013 kuni 31.12.2013 tekkinud võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks alates 01.01.2014.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Lõpetada menetlus TT hagis K-ET vastu elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest 348.25 eurot ületavas osas ja alates 01.09.2014 igakuiselt 370.35 eurot ületavas osas; 2) Ülejäänud osas rahuldada hagi osaliselt; 3) Välja mõista K-ET-lt TT kasuks ajavahemiku 01.09.2013 kuni 31.12.2013 eest elatise võlgnevus 693.28 eurot, milline tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest 12 võrdse osamaksega iga kalendrikuu 1. kuupäevaks; 4) Välja mõista K-ET-lt TT kasuks elatise võlgnevuselt 693.28 eurolt alates 01.01.2014 kuni ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 65.11 eurot ning alates 27.02.2015 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni; 5) Välja mõista K-ET-lt TT kasuks ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.12.2014 eest elatise võlgnevus 1891.64 eurot, milline tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest 12 võrdse osamaksega iga kalendrikuu 1. kuupäevaks; 6) Välja mõista K-ET-lt TT kasuks alates otsuse jõustumisest viivis elatise võlgnevuselt 1891.64 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 2 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni; 7) Välja mõista K-ET-lt TT kasuks alates 01.01.2015 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 293.25 eurot kuus. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga lugeda elatis tasutuks K-ET poolt jaanuari ja veebruari 2015 eest tegelikult tasutud summade ulatuses. Elatis tuleb tasuda MT-i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kalendrikuu, mille eest elatist makstakse, 1. kuupäevaks; 8) Tunnistada igakuise elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära osas; 9) Jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista elatis muutuva suurusena; 10) Jätta nii maakohtu kui apellatsioonikohtu menetluskulud poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Hageja vastuapellatsioonkaebusele lisatud 2014. aasta veebruari, märtsi ja aprilli toidukulude arvete tõenditena vastuvõtmisest keelduda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.12.2013 esitas TT (hageja) hagi K-ET (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2013-31.12.2013 eest summas 2125.42 eurot, viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2014 kuni põhivõla tasumiseni ja igakuise elatise väljamõistmiseks summas 350 eurot alates 01.01.2014 kuni 31.08.2014 ning summas 375 eurot alates 01.09.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 30.06.2014 avaldusega hageja täpsustas nõuet ja vähendas igakuist väljamõistetavat nõuet ajavahemiku 01.01.2014-31.08.2014 eest 348.25 euroni kuus ning alates 01.09.2014 370.35 euroni kuus.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab alates oktoobrist 2012 koos hageja seadusliku esindajaga ja õpib XXXXXXXX XX XXXXX XXXXXXXXXXXX. Hageja igakuised vajadused koosnevad järgmisest: - eluasemekulud 200 eurot. Hageja elab püsivalt koos emaga väga heas seisukorras 62m2 suuruses korteris, mis on remonditud 2007. aastal. Hagejal on oma tuba. Kulud koosnevad 1⁄2 igakuistest maksetest korteriühistule, elektrienergia kulust, interneti ja TV tasust ning korteri kindlustusest. Lisaks on kulu hulka 100 euro ulatuses arvestatud lapse kasutuseelis korteri kasutamisest, mis moodustub 1/3 samas piirkonnas asuva sarnase korteri üürihinnast. Korter on hageja seadusliku esindaja omandis ja finantseeritud laenuga. Igakuine laenumakse ja korteri remondilaenu tagasimakse on ligikaudu 300 eurot; - toidukulu 160 eurot. Kodus tarbitav toit, lisatoit koolis; - sidekulu 10 eurot; - tervishoiukulu 15 eurot; - hügieenitarvete kulu 10 eurot; - lapse koolikohustuse täitmise kulu 38.50 eurot. Koolitarbed, kunstitarbed, klassiraha, ekskursioonid, teater jms, koolikott hinnaga 100 eurot ligikaudu kolme aasta jooksul, s.o 3 eurot kuus; - riiete-jalatsite kulu 100 eurot. Vähemalt üks talvekomplekt (jope 100 eurot, soojad õuepüksid 45 eurot, mantel 50 eurot, müts 15 eurot, kaks paari kindaid 20 eurot, kaks paari saapaid 150 eurot), üks kevad-sügiskomplekt (jope 60 eurot, mantel 50 eurot, õhem müts 15 eurot, neli paari õhemaid kindaid 20 eurot, õuekingad 50 eurot, kummikud 30 eurot), koolis vahetusjalatsid (sandaalid 60 eurot, pidulikud kingad 30 eurot), kehalise kasvatuse riided-jalatsid (lühike dress 30 eurot, pikk dress 40 eurot, sisejalatsid 50 eurot, välisjalatsid 50 eurot), koolivest (kohustuslik 22 eurot), lisaks 10 tavapluusi 70 eurot, 3-4 seelikut kokku 50 eurot, kaks paari teksapükse 30 eurot, pesu, 10 paari sukapükse 70 eurot, sokid, pidulikud riided 40 eurot. Kogu aastane kulu ligikaud 1200 eurot, s.o 100 eurot kuus; - huviringide kulu kuni 31.08.2014 42 eurot. Kunstiring 28 eurot, kokandusring alates detsembrist 2013 21 eurot kuus; - huviringide kulu alates 01.09.2014 86 eurot. Kunstiring 28 eurot, kokandusring 21 eurot kuus, pilliõpe 50 eurot kuus; - pikapäevarühma kulu 53.50 eurot. Kohatasu 48 eurot kuus, toiduraha 22 eurot kuus; - muu kulu 67.50 euro. Meelelahutus 6 eurot kuus, mänguasjad, raamatud, ajakirjad 10 eurot, sünnipäevakingid klassikaaslastele ja sõpradele 15 eurot, taskuraha 8 eurot, lapse sünnipäevapidu kord aastas 200 eurot, st ligikaudu 16 eurot kuus. Hageja igakuised vajadused on ligikaudu 750 eurot kuus. Kostja on hagejat ülal pidanud ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 kokku 1451.89 euro ulatuses, mistõttu on tekkinud
elatise võlg 2125.42 eurot. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on 2069.84 eurot, lisaks on talle 2013. aastal makstud dividende 4000 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on ülalpidamisel ainult hageja. Kostja igakuine sissetulek on 2100 eurot. Kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last, kellest kaks on hagejast nooremad. Hagejal ei ole kostjaga kokkulepet. Puudub alus vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks.
3.Hageja palus määrata, et tasumisele kuuluv võlgnevus ja elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud nõuetekohaselt, elatise võlgnevus puudub. Kostja tasus hageja elatist 01.01.2013-31.08.2013 määras, mille hageja seaduslik esindaja talle e-kirja teel teatas, so kokku 939.18 euro ulatuses. Alates 01.09.2013 on kostja tasunud elatist miinimummääras, kuna hageja seaduslik esindaja ei põhistanud nõutavat summat. Alates 01.09.2013 on kostja kandnud elatisest 50 eurot LH kontole. Samuti on tagasiulatuvalt elatise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja kinkis hageja seaduslikule esindajale talle kuulunud 1⁄2 mõttelist osa hageja elukohast. Kostja on valmis tasuma alates 01.01.2014 elatist kokku täiendavalt 86.16 eurot, kuna hageja vajadused on 2014. aastal olnud suuremad, kui makstud elatis katab. Kui kohus peaks kostjalt välja mõistma elatise võlgnevuse, siis palus kostja tagasiulatuva elatise ajatada 12 kuu peale.
5.Hageja igakuised vajadused on ebamõistlikult suured ega vasta tegelikkusele. Kostja nõustus järgmisega: eluasemekulud 100 eurot; toidukulu 84 eurot, pikapäevarühmas käimise ajal 100 eurot; sidekulu 10 eurot; tervishoiukulu 15 eurot; hügieenitarvete kulu 10 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulu alates 01.09.2014 22.50 eurot, riiete-jalatsite kulu 70 eurot, huviringide kulu ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 19.95 eurot, ajavahemikul 01.01.2014-31.08.2014 29.62 eurot ning alates 01.09.2014 50 eurot, pikapärvarühma kulu 42,75 eurot, muu kulu ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 19 eurot, alates 01.01.2014 23.60 eurot. Seega 410 euro ulatuses (alates 01.09.2014 420 euro ulatuses), millest kostja on nõus kandma 1⁄2, so 205 eurot (alates 01.09.2014 210 eurot). Kostja on nõus kandma 155 eurot hageja seadusliku esindaja arveldusarvele ja 50 eurot laenu tagasimaksena LH kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Alates aprillist 2017 on kostja nõus tasuma kogu elatise hageja seadusliku esindaja arveldusarvele.
6.Lisaks palus kostja kõrvale kalduda vanemate võrdsusest ning jätta 70% hageja vajadustest hageja seadusliku esindaja kanda ning 30% kostja kanda, kuna kostjal on kolm alaealist ülalpeetavat ning hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem. Kostja igakuiseks netosissetulekuks on 1800 eurot. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohtu 10.10.2014 otsusega (parandatud 13.11.2014) lõpetati menetlus igakuise elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2014-31.08.2014 eest 348.25 eurot ületavas summas ning alates 01.09.2014 370.35 eurot ületavas osas. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 2705.50 eurot ajavahemiku 01.09.2013-31.10.2014 eest igakuise 12 võrdse osamaksena iga kuu 1. kuupäevaks alates otsuse jõustumisest ning igakuise elatise 315.75 eurot alates 01.11.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja elatise võlgnevuselt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus otsustas, et kostjal tuleb elatis tasuda MT-i arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette vastava kuu 1. päevaks. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena ja tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks igakuiselt 1⁄2 VV kehtestatud kuupalga alammääras. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.Hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi õigusi ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 ja § 429 lõike 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise.
9.VV 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320 eurot kuus, millest 1⁄2 on 160 eurot. VV 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177.50 eurot. Lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ning võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse igakuised vajadused koosnevad järgmisest: - eluasemekulust (maksed korteriühistule, elektrienergia kulu, interneti ja TV tasu, korteri kindlustus) 100 eurot; - toidukulust 84 eurot, pikapäevarühmas käimise ajal 100 eurot, so ajavahemikul 01.09.201331.05.2014 ja 01.09.2014-31.05.2015; - sidekulust 10 eurot; - tervishoiukulust 15 eurot; - hügieenitarvete kulust 10 eurot; - lapse koolikohustuse täitmise kulust alates 01.09.2014 22.50 eurot; - riiete-jalatsite kulust 70 eurot; - huviringide kulust ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 19.95 eurot, ajavahemikul 01.01.2014-31.08.2014 29.62 eurot ning alates 01.09.2014 50 eurot; - pikapäevarühma kulust 42.75 eurot; - muudest kuludest ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 19 eurot, alates 01.01.2014 23.60 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 2013/2014 õppeaastal 386.70 eurot, 2014. aasta suvevaheajal vähemalt 384.97 eurot ning alates 2014/2015 õppeaastast vähemalt 443.85 eurot.
11.Lapse igakuiste vajaduste kindlakstegemisel on vaja arvestada lapse vajadusega kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Eluasemevajaduse ulatus ja rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lõike 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab viidatud sätet kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, so eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Hageja on tõendanud eluruumi kasutuseelise väärtust võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (I kd t lk 19-20, II kd lk 136, 141). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid arvutuskäigule esitanud. Isegi juhul, kui vanemad leppisid kokku, et üks hageja seaduslik esindaja katab vastutasuna kostjalt saadud hüve eest suuremas mahus hageja ülalpidamise kulud, jääb see kokkulepe
vanemate vahel kehtima ka pärast hageja kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab kostja nõuda makstu hageja seaduslikult esindajalt tagasi. Hageja tavapäraste vajaduste hulka tuleb lugeda hageja eluruumi kasutuseelis igakuiselt 100 euro ulatuses.
12.Ainuüksi asjaolu, et vanem on ühes kalendrikuus kulutanud hageja toidule 160 eurot, ei tõenda nimetatud määras igakuiste vajaduste olemasolu. Hageja mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus on 105 eurot, so 3.50 eurot päevas, sh lõuna pikapäevarühmas või mujal. Nimetatule lisandub toidukulu, mida kannab kostja ajal, mil hageja tema järelevalve all viibib.
13.Hageja vajaduste hulgast ei tule välja arvata koolikotti sel põhjusel, et kostja on selle eest tasunud. Vajadus koti järele jääb alles. Laagrikulu ei ole tõendatud, vaid on üks võimalik teoreetiline kulu. Hageja ei ole siiani laagris käinud ning ei ole teada, kas ta hakkab seal osalema. Hageja põhivajaduste suuruseks seoses koolikohustuse täitmisega tuleb lugeda 23.50 eurot (38.50-laager + koolikott 3 eurot kuus).
14.Riiete-jalatsite vajaduseks 100 eurot kuus on tõendamata ja ülepaisutatud. 80 eurot on olnud tegelik kulu ja selle on kostja 2013. aastal heaks kiitnud ning see katab hageja vajadused.
15.Kostja on nõustunud hageja kunsti- ja kokandusringis osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 42 eurot. Huviringide kulu ei ole suurem üldteadaolevast kulust huvialadele. Nimetatud ringides osalemine vastab hageja huvidele-võimetele (vt nt I kd lk 26, 39, 45, 51, 105). Kuna vanemate vahelisel kokkuleppel õpib hageja muusikaklassis, siis on vanemad sellega heaks kiitnud ka tema muusikaõpingud (vt nt II kd tl 182). Samas ei tule huviala kulude hulka lugeda igasugused võimalikud tulevikus tekkida võivad kulud, nt seoses pilli transpordiga. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks hageja huvidele ja võimetele vastava huviringide kulu suuruseks 80 eurot kuus.
16.Pikapäevarühma toidukulu on arvestatud üldise toidukulu hulka. Praegu ei ole teada hageja üldiste vajaduste vähenemine järgmisel õppeaastal seoses pikapäevarühma lõppemisega.
17.Sünnipäevakingid hageja klassikaaslastele ja sõpradele on ülepaisutatud. Igakuiseks mõistlikuks suuruseks on 10 eurot. Kuna vaidlus puudub selles, et mõlemad vanemad annavad hagejale taskuraha, siis tuleb muude kulude hulgast taskuraha välja arvata. Hageja mõistlikeks muude kulude suuruseks tuleb lugeda 54.50 eurot = 67.50-5-8.
18.Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 631.50 eurot.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses (I kd lk 10, II kd lk 4-9, III kd lk 10, 17-18, 32-37, 38-44) ning hageja seaduslikule esindajale kuulub kinnisvara enam kui elukoht (I kd lk 196, II kd lk 70-81) ja osalus advokaadibüroos (II kd lk 109). Samuti, et kostjale kuulub kinnisvarana tema elukoht, millest kostja üürib välja tuba (I kd lk 96, III kd lk 99) ning et tema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (I kd lk 198-199; tütar AJ (sünd XXXX) ja poeg KJ (sünd XXXX)). Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hageja osas, siis on vanemad ise kujundanud lapse elulaadi, sisustanud lapse vaba aja huviringidega, mh otsustanud lapse haridustee siduda muusikaõpingutega. Selliselt käitudes on pidanud vanemad endale teadvustama, et võtavad kohustuse tagada lapse sellistele vajadustele rahaline kate. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatist tasuda 1⁄2
hageja vajaduste ulatuses. Sellises mahus elatise tasumine hagejale ei jäta kostja ülejäänud ülalpeetavaid halvemasse olukorda. Seega puudub alus kõrvale kalduda vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada ning kummagi vanema osa suuruseks tuleb lugeda 315.75 eurot, so 1⁄2 631.50 eurost.
20.Kuna kohus mõistab elatise välja kindla igakuiselt makstava summana, siis ei ole õiguspärane siduda selle edasine muutus hageja suurenevate vajaduste ja raha ostujõu vähenemisega. Kui hageja vajadused muutuvad, võib teda kasvatav vanem esitada nõude elatise suurendamiseks.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et ajavahemikul 01.01.2013-31.08.2013 tasus kostja hagejale elatist vastavalt vanemate vahelisele kirjavahetusele (I kd lk 172-179). Sellega on kostja täitnud nimetatud ajavahemikul hageja ülalpidamise kohustuse ning puudub alus kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist tagasiulatuvalt välja mõista. Samas puudub vanemate vaheline kokkulepe elatise tasumise osas alates 01.09.2013. Kuna kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu elatise tasumiseks kolmandale isikule PKS § 100 lõike 3 mõttes, siis ei saa lugeda LH-le ülekantud raha hagejale elatise tasumiseks. Seega on kostjal elatise võlgnevus ajavahemiku eest 01.09.2013-31.12.2013 summas (315.75- 110) x 4 kuud = 823 eurot.
22.Hea usu põhimõttega vastuolus oleks viivise väljamõistmine enne otsuse jõustumist, kuna kostja on tasunud kuni 31.08.2013 elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele ning alates 01.09.2013 seaduses ettenähtud miinimummääras. Seega võlgnetavalt elatiselt tuleb välja mõista viivis alates otsuse jõustumisest.
23.Juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punktist 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
24.10.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja osaliselt tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise kuni 210 eurot ja elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2013-31.10.2014 eest 1225 eurot.
25.Maakohtu seisukoht, et lapse põhjendatud kulude suurus on 632.50 eurot kuus, ei tugine tõenditel. Kostja on heaks kiitnud üksnes kahes huviringis käimise ning huviringide kulu osas on lapse emal õigus saada tulumaksu tagastust. Huviringide põhjendatud kuluks tuleb pidada 50 eurot kuus. Hageja on tõendanud 2013. aastal riiete ja jalanõude kulude kandmist üksnes 43 euro osas kuus. Riiete ja jalanõude põhjendatud kuluks saab pidada kuni 70 eurot kuus. Maakohus on jätnud arvestamata kostja seisukohad hageja muude kulude suuruse kohta. Lapse põhjendatud muuks kuluks saab pidada kokku 23.60 eurot kuus (kingitused 3 eurot, meelelahutus 6 eurot, sünnipäeva tähistamine 3 eurot, mänguasjad 5 eurot, suvelaagrid 6.60 eurot). Kokku saab pidada lapse põhjendatud ja tõendatud kuluks kuni 560.60 eurot kuus. Maakohus ei arvestanud, et osa kuludest on kaetud peretoetusega 19.18 eurot kuus, mis laekub lapse emale.
26.Maakohus on ekslikult jätnud PKS § 105 lõikes 3 sätestatud põhimõtte kohaldamata. Vanemate varaline seisund ei ole võrdne ja seda tuleb elatise määramisel arvestada. Maakohus on lähtunud üksnes vanemate sissetulekute suurustest. Maakohus oleks pidanud
ülalpidamiskohustuse jagama selliselt, et kostja kanda jääb 33%, so 210 eurot, ja hageja ema kanda 67% lapse kuludest.
27.Maakohus ei ole 01.09.2013-31.10.2014 eest elatise väljamõistmisel arvestanud lapse tegelikke kulusid ja on lähtunud kuludest, mis on lapsel alates 01.09.2014. 01.09.201331.12.2013 käis laps peamiselt ühes huviringis ja selle tegelikuks kuluks oli 83 eurot. Samuti on maakohus jätnud arvestamata peretoetuse ja ranitsa toetuse. 01.01.201331.10.2014 käis laps kahes huviringis, mille tegelikuks kuluks oli 33 eurot kuus. Samuti on maakohus selle perioodi eest peretoetuse ja ranitsa toetuse arvestamata jätmisega mõistnud välja elatise 407.90 euro võrra põhjendatust rohkem.
28.Elatis 01.09.2013-31.10.2014 eest on võimalik välja mõista summas kuni 1225 eurot. Vastuapellatsioonkaebus
29.09.12.2014 esitatud vastuapellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega mõista välja 4030.32 eurot ajavahemiku 01.01.2013-31.10.2014 eest igakuise 12 võrdse osamaksega iga kuu 1. kuupäevaks alates otsuse jõustumisest, mõista välja igakuise elatise 353.35 eurot alates 01.11.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning otsustada, et igakuine elatis suureneb iga kalendriaasta alguses 20 euro võrra alates 01.01.2015, mõista välja võlgnetavalt elatiselt 2125.42 eurolt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2014 ja ülejäänud võlgnevalt elatiselt alates otsuse jõustumisest, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks igakuiselt 210 euro osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.
30.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja toidukulu. Maakohus on rikkunud TsMS § 232, § 351 lõiget 1 ja § 230 lõiget 2. Maakohus ei selgitanud, et peab ühe kuu toidukulu kohta esitatud tšekke ebapiisavaks. Maakohtu otsus selles osas on üllatuslik. Kaebusele lisatud täiendavatest tõenditest nähtub, et lapse toidukulu keskmiselt on 139 eurot kuus.
31.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud koolikohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja esitas tõendid koolilaagri maksumuse kohta (kd II lk 61). Toodust tulenevalt on põhjendatud lugeda hageja igakuiseks kooliga seotud kuluks 38.50 eurot.
32.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud riiete ja jalanõudega seotud kulud. Maakohtu otsusest ei nähtu, millised hageja nimekirjas toodud asjadest oleksid ebavajalikud. Igakuine kulu 100 eurot on põhjendatud, sest kasvava lapse vajadused suurenevad.
33.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud huviringidega seotud kulud. Tuleb arvestada ka pillidega seotud kulu, st huviringidega seotud kuluks on 86.20 eurot kuus.
34.Maakohus on jätnud tagasiulatuva elatise nõude 01.01.2013-31.08.2013 eest rahuldamata ebaõigesti. Maakohus on PKS § 108 ebaõigesti kohaldanud. Vanemad ei sõlminud kokkulepet, et kostja ei pea kandma lapse toidu, eluaseme, hügieeni ja tervise kulusid. Kostja ei esitanud sellise kokkuleppe kohta tõendeid. Lapse elukorralduse muutumisel lõppes varasem vanemate vaheline kokkulepe. Isegi kui selline kokkulepe oleks eksisteerinud, ei saaks sellest lähtuda, kuna selle alusel ei olnud tagatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja elatist ei antud ka muul viisil (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13). Elatise miinimummäära arvestades tuli välja mõista vähemalt 319.36 eurot. Makstud elatis ei katnud lapse vajadusi. 01.01.2013-31.12.2013 eest tuleks elatis välja mõista summas 2125.42 eurot, 01.01.2014-31.10.2014 eest 1904.90 eurot, kokku 4030.32 eurot.
35.Maakohus jättis ebaõigesti elatise välja mõistmata muutuva suurusena ja kohaldas ebaõigesti PKS § 101 lõiget 2. Tarbijahinnaindeks muutub, lapse vajadused kasvavad. Uuesti kohtusse pöördumine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia ja õigusrahu saavutamise põhimõttega.
36.Viivis võlgnevuselt perioodi 01.01.2013-31.12.2013 eest tuleb välja mõista alates 01.01.2014. Kohtuotsus tuleb viivitamata täidetavaks tunnistada osas, milles poolte vahel puudub vaidlus. Arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse ulatust, puudub vaidlus, et kostja peab maksma elatist vähemalt 210 eurot kuus. Poolte seisukohad
37.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
38.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ajavahemiku 01.09.2013 kuni 31.12.2013 eest arvestatud võlgnevuselt viivise alates 01.01.2014 väljamõistmata jätmise osas, samuti võlgnevuste summade ja igakuise elatise suuruse osas. Maakohus kohaldas vastavas osas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse, millega muudab kostja kohustuse arvestamise aluseks oleva vajalike kulude suurust ja sellest tulenevalt tasumisele kuulunud ja kuuluva igakuise elatise suurust, samuti ajavahemikul 01.09.2013 kuni 31.12.2013 tekkinud võlgnevuselt viivise väljamõistmise perioodi. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
39.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 10.10.2014 otsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2013 kuni 31.10.2014 eest suuruses 1225 eurot (sh 01.09.2013 kuni 31.12.2013 eest 629.14 eurot ja 01.01.2014 kuni 31.10.2014 eest 1474.60 eurot) ning alates 01.11.2014 igakuise elatise suuruses 210 eurot. Seega selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel jõustunud.
40.Mõlemas kaebuses on osaliselt vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud hageja igakuise põhjendatud ülalpidamiskulu suurust 631.50 eurot. Kostja leiab, et maakohus võttis ebaõigesti arvestuse aluseks huviringide kuluna 80 eurot (hageja nõudis 86.20 eurot; kostja nõustub 50 euroga), riiete/jalatsite kuluna 80 eurot (hageja nõudis 100 eurot; kostja nõustub 70 euroga) ja nn muude kuludena 54.50 eurot (hageja nõudis 67.50 eurot; kostja nõustub 23.60 euroga). Hageja on seisukohal, et maakohus võttis ebaõigesti arvestuse aluseks toidukuluna 105 eurot (hageja nõudis 160 eurot, kaebuses nõustub 139 euroga; kostja nõustus 84 euroga) ning koolikohustuse täitmise kuluna 23.50 eurot (hageja nõudis 38.50 eurot, kostja nõustus 22.50 euroga). Samuti jääb hageja maakohtus esitatud seisukohtade juurde riietele/jalatsitele ja huviringidele kuluva rahasumma 100+86.20 eurot osas.
41.Kolleegium ei nõustu poolte väidetega hageja riietele/jalatsitele tehtava põhjendatud ja mõistliku kulu osas. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele, millede alusel ta leidis, et hageja tõendas aastal 2013 riiete/jalatsite ostmist keskmiselt 80 euro eest kuus. Hageja ei ole väitnud, et selles ulatuses igakuised kulutused ei kataks ära tema praegusi kulusid. Hageja väiteks on, et 100 eurot on vajalik, kuna ta kasvab ja iga-aastaselt on vajalik tema garderoob välja vahetada. Kolleegium märgib, et asjaolu, et laps kasvab, on üldiselt
teadaolev, kuid see iseenesest ei tähenda, et kogu lapse garderoob tuleb iga-aastaselt täielikult välja vahetada. Kui vanem on võimeline sellise kulu tegema, siis on see tema õigus, kuid tegemist ei ole sellise mõistliku ja põhjendatud kuluga, mida peaks arvestama kohtu korras teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel. Asjaolude muutumisel, mh lapse vajalike ja põhjendatud kulude muutumise korral, on õigustatud isikul õigus pöörduda TsMS § 459 alusel uue vaidlusega kohtusse. Kostja väide kaebuses, et tegelikult on tõendatud 2013. aastal vastav kulu ainult 520 euro suuruses, on paljasõnaline. Kostja ei ole toonud esile, milliseid maakohtu viidatud tõenditest nähtuvaid riideid/jalatseid ei pea ta mõistlikuks ega vajalikuks. Kolleegium kontrollis tõenditest nähtuvad kulud üle ja nõustub maakohtu aritmeetilise arvestusega. Iseenesest nõustub kolleegium kostjaga selles, et kui ta kiitis vastava kulu 2013. aasta esimeses pooles heaks, ei tähenda see sama suures ulatuses heakskiitu ka tulevikuks, kuid käesoleva asja lahendamisel nimetatud asjaolu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna.
42.Samuti ei nõustu kolleegium kostja etteheidetega nn muude kulude (meelelahutusele, mänguasjadele, kirjandusele, sünnipäevakinkidele, hageja enda sünnipäevapeole) vajaliku ja põhjendatud suuruse määramise osas. Hagetavast 67.50 eurost nõustus maakohus 54.50 euroga, võttes seejuures aluseks ühes kuus hageja enda sünnipäevakuluna 16 eurot (aastas ca 200 eurot, kingituste kuluna sõpradele 10 eurot, meelelahutusele 6 eurot, mänguasjadele, raamatutele, ajakirjadele 10 eurot ja linnalaagrile 12.50 eurot (150 eurot aastas). Sellest on kostja õigeks võtnud meelelahutusele kuluva 6 eurot (t III kd lk 119).
43.Kolleegium nõustub osaliselt apellandiga, et maakohtu otsuse põhjendused selle kululiigi vajaliku ja põhjendatud suuruse tuvastamisel on puudulikud TsMS § 442 lõikes 8 mõttes. Nimelt ei nähtu lahendist, millistel kaalutlustel nõustus maakohus hagetud mänguasjadele jmt ning suvistele linnalaagritele kuluvate summadega, samuti millistel kaalutlustel luges põhjendatud kuluks sõprade sünnipäevakinkidele 10 eurot kuus. Ringkonnakohus saab selles osas vaidlustatud otsust täiendada.
44.Maakohtu materjalidest nähtub, et hageja on põhjendanud ja tõendanud jaanuaris 2014 sõpradele kingituste tegemist kokku summas 36.35 eurot (t II kd lk 64-66) ning selgitanud, et on käinud 2014. aastal 11 sõbra sünnipäeval (27.08.2014 menetlusdokument; t III kd lk 67). Kostja sellisele väitele vastuväiteid ei esitanud. Kostja seisukoht selles osas on vastuoluline – ühelt poolt ei ole ta vaielnud vastu selliste kulutuste tegelikule tegemisele ega lapse sotsiaalsusele ja laiale suhtlusringile (hageja väited t II kd lk 8), teisalt aga jagab ühes kuus tehtud kulud aasta peale, st, nagu käikski laps aastas ainult kolmel sünnipäeval (kuigi 15.08.2014 menetlusdokumendis (t III kd lk 22) tõi ise täiendavalt esile märtsikuus 2014 toiminud R sünnipäeva). Kolleegium on seisukohal, et lähtudes asjaolust, et sõpradega suhtlemine on vajalik lapse sotsiaalseks arenguks ja on olnud hageja elukorralduse loomulikuks osaks senini, on hagetav 10 eurot kuus mõistlikuks summaks, mis võimaldab hagejal jätkata oma senist elukorraldust sõprade/klassikaaslastega vabal ajal suhtlemisel. Kostja väited ei anna alust nõustuda tema poolt pakutud 3 euroga kuus. Kohtu poolt igakuise elatise suuruse määramise järgselt ei ole kostjal kohustust teha kulutusi hageja ülalpidamisele määratud rahasummat ületavas ulatuses. Seega puudub kostjal edaspidi kohustus osta lapse sõpradele/klassikaaslastele ise kingitusi.
45.Mänguasjade jm kulu osas nõustus kostja maakohtus 5 euro suuruse kuluga kuus, selgitades, et hagetav 10 eurot on tõendamata ning et 60 eurot aastas peaks olema vastavate kulude katmiseks piisav (t III kd lk 23). Hageja esitas tõendeid 2014. aastal kokku 199.87 euro eest mänguasjade, raamatute jmt ostmise kohta (t III kd lk 73-82). Seega ei saa nõustuda kostjaga, nagu oleks see osa kuludest tõendamata ja kostja subjektiivne väide poole
väiksema summa eeldusliku piisavuse kohta ei ole veenev. Kolleegium kordab eelpool esiletoodud põhimõtet, et kohtu poolt igakuise elatise suuruse määramise järgselt ei ole kostjal kohustust teha kulutusi hageja ülalpidamisele määratud rahasummat ületavas ulatuses. Seega puudub kostjal edaspidi kohustus osta lapsele mänguasju, raamatuid jmt.
46.Hageja põhjendas suvelaagritele igasuviselt kuluvat summat 150 eurot sellega, et lapsel ei ole maakohta, kus suve veeta ning et ka vanemad ei saa kasutada tervet suve puhkamiseks, mistõttu on lapsel vaja olla vähemalt igal suvekuul ühe nädala linnalaagris, et mitte olla üksi kodus (t II kd 130). Kulu tõendamiseks esitas hageja esindaja maksedokumendid (kokku 100+50 eurot) 2014. aasta suvel kahes laagris viibimise kohta (kolmandal kuul viibis laps koos emaga välisreisil; t III kd lk 1-3, 84). Kostja nõustus vajadusega planeerida lapsele suveks tegevusi, kuid leidis, et võimalik on leida odavamaid laagreid (t III kd lk 23). Kolleegium on seisukohal, et isegi kui on võimalik leida odavamaid linnalaagreid (1 nädala maksumus 50 eurot), siis kolme suvekuu jooksul kulub ikkagi hagetav 150 eurot. Kostja ei esitanud väiteid hageja võimaluste kohta veeta suvi nt temaga või vanavanematega, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud hageja ema tahe tagada lapsele võimalus viibida mitte üksinda kodus, vaid aktiivses tegevuses omaealiste seltsis ja täiskasvanute järelevalve all ning maakohus põhjendatult rahuldas selle kululiigi osas hageja nõude.
47.Mõlemad menetlusosalised vaidlustavad osaliselt maakohtu poolt tuvastatud vajaliku huviringide maksumuse suuruse. Maakohus tuvastas selleks 80 eurot kuus, leides, et kostja on nõustunud hageja osalemisega kunsti- ja kokandusringis, millele kulub kokku 42 (21+21) eurot kuus. Samuti, et vanemad on heaks kiitnud õppimise muusikakoolis, mille kuutasuks on 37.50 eurot. Pooltel puudub vaidlus iga huviringi maksumuse üle. Hageja leiab, et vastavaks põhjendatud kuluks on 86.20 eurot, kostja 58.50 eurot (seega muusikakool + 1 muu ring). Lisaks leiab kostja, et perioodil 01.09.2013 kuni 01.09.2014 olid hageja kulud huviringidele faktiliselt väiksemad kui alates 01.09.2014 (siis lisandus muusikakool), kuid maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta.
48.Kolleegium nõustub kostja kaebusega osaliselt osas, mis puudutab huviringide kulu suurust 01.09.2013 kuni 01.09.2014. Hageja kaebuse rahuldamiseks kolleegium alust ei näe. Hagiavaldusest ja selle täpsustusest nähtub, et hageja ise avaldas, et septembris 2013 tal huviringide kulu puudus, oktoobris oli selleks 56 eurot, novembris 28 eurot ja detsembris 56 eurot (t I kd lk 23-24). Seega on ebatäpne kostja väide kaebuses, nagu oleks teine huviring lisandunud alles detsembris. Samas on õige kostja väide, et enne hagi esitamist vähemtasutud elatise väljamõistmisel ei saa nimetatud perioodi huviringide kulu võtta arvesse suuremas ulatuses, kui seda tegelikult kanti. Seega tuleb 01.09.2013 kuni 31.12.2013 arvestada huviringide kuluna lapse igakuiste kulude hulka (56+28+56):4=35 eurot kuus, mitte 80 eurot nagu arvestas maakohus. Samuti tuleb 01.01.2014 kuni 30.08.2014 kulude hulka arvestada igakuiselt 42 eurot (kokandus- ja kunstiringid kulu), mitte 80 nagu arvestas maakohus.
49.Asjaolust, et kostja nõustub kandma muusikakooliga seotud kulu, järeldub, et ta tõepoolest kiitis sellise alates septembrist 2014 toimuva huvitegevuse heaks, nagu leidis maakohus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma nõustumise pannud sõltuvusse eelnevalt ühest huviringist loobumisest. Käesolevas menetluses ei saa kohus võtta seisukohta, kas laps tuleb nii paljude erinevate huvidega toime ja kas tal jääb piisavalt aega tegeleda ka õppetööga. Ühise hooldusõiguse korral tuleb need küsimused vanematel koos lahendada. Kuna käesolevas menetluses leiab tõendamist, et vanemate varaline olukord iseenesest võimaldab tasuda kolme huviringi eest, siis puudub kohtul alus huviringide kulusid rohkem vähendada, kui seda tegi maakohus. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et alates
septembrist 2015 seoses klaveriõpingutega väidetavalt tekkivaid täiendavaid kulusid ei ole alust käesolevas tsiviilasjas väljamõistetava elatise arvestamisel lapse vajalike kuludena arvesse võtta. Need võivad anda aluse hageda tulevikus elatise suurendamist TsMS § 459 alusel, kuid puudub seaduslik alus arvestada selliseid eeldavaid kulusid lapse vajaduste hulka oluliselt enne nende tekkimist.
50.Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, nagu tuleks elatise suuruse määramisel aluseks olevate lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse tuvastamisel võtta arvesse maksja (hageja ema) poolt eelduslikult saadavat tulumaksutagastust. Maakohus on vastuolus TsMS § 442 lõikega 8 jätnud vastavale kostja väitele vastamata, kuid kolleegium saab selle puuduse kõrvaldada. Kaebuses viidatud lahendi nr 3-2-1-37-11 punktis 16 selgitas Riigikohus üheselt mõistetavalt, et erinevalt sellest, et saadava riikliku peretoetusega võib olla kaetud osa lapse vajadustest, mõjutab täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus nimetatud mahaarvamist teha. Seega lapse emale eelduslikult tagastatav tulumaks ei oma tähtsust lapse vajaduste suuruse määramisel.
51.Hageja on vaidlustanud maakohtu määratud igakuise vajaliku kulu suuruse toidule. Maakohus tuvastas selleks suuruseks 105 eurot kuus, leides, et 3.50 eurot päeva kohta, sh ka pikapäeva või mujal, millele lisandub isaga koos olles isa poolt tehtavad kulud toidule, katab lapse vajadused. Hageja oli maakohtus seisukohal, et vajalikuks kuluks on 160 eurot kuus, vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on aasta keskmiseks kuluks 139 eurot kuus. Kolleegium hageja väidetega ei nõustu ja maakohtu põhjenduste muutmiseks alust ei näe, kuid enne otsuse põhjendamist võtab kolleegium seisukoha vastuapellatsioonkaebuses esitatud täiendavate dokumentaalsete tõendite (täiendavad toidu ostutšekid) taotluse kohta.
52.Kolleegium on seisukohal, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja põhjendab taotlust sellega, nagu oleks maakohus vähendanud kulutusi toidule seetõttu, et hageja esitas ainult ühe kuu vastavad ostutšekid ning et maakohus ei selgitanud, et esitama peab ostudokumente pikema perioodi kohta. Sellisele järeldusele maakohtu otsuse alusel asuda ei saa. Maakohtu otsusest nähtub seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et vanem on faktiliselt teinud hagetavas summas kulutusi lapse toidule, ei tõenda selles määras kulutuste tegemise vajalikust. Seega asjaolu, kas hageja esitas ostutšekid ühe või kolme kuu kohta, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu ei rikkunud maakohus selgitamiskohustust ning puuduvad TsMS §-s 652 sätestatud alused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses.
53.Hageja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, mille kohaselt hageja vajadused katab toidukulu 105 eurot kuus. Hageja ei vaidle vastu maakohtule selles, et ajal, mil laps on isaga, katab viimane ka tema söögikulud. Ka on kostja põhjendatult toonud välja võrdlusandmed Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE lõppraportist „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, mille kohaselt on ühe lapsega leibkonnas toidukulu leibkonna liikme kohta statistiliselt 35 eurot kuus. Samuti asjaolu, et TNS Emor uuringu kohaselt oli 2014. aasta juunikuus põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks ühe inimese kohta 69.35 eurot (t III kd lk 47-48). Hageja ei ole toonud esile asjaolusid (nt allergia teatud koostisainete suhtes vmt), mis võiksid põhjendada hagejale vajalikku igakuist neli korda kallimat toidukorvi kui sama vanale lapsele Eestis keskmiselt.
54.Hageja vaidlustab hagetava kulu koolikohustuse täitmisele vähendamist maakohtu poolt. Maakohus luges põhjendatuks 23.50 eurot kuus, hageja taotles vastava kuluna 38.50 euro
arvesse võtmist. Kaebuses on hageja seisukohal, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata igakuiselt 18 euroga, milline alates 2015. aasta suvest kulub koolilaagrile. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist on tulevikus eeldatavalt tekkida võiva kuluga, mille ennetavalt igakuise elatise hulka arvestamine ei ole põhjendatud. Lisaks on tegemist olulises suuruses ühekordse kuluga, mis ei ole seotud koolikohustuse täitmisega, vaid pigem suvise vaba aja veetmisega ja sel eesmärgil arvestas maakohus muude kulude hulgas 150 eurot kolme linnalaagri raha, kus laps peaks viibima vastavalt igal suvevaheaja kuul ühe nädala. Eeltoodust tulenevalt ei ole lisaks veel koolilaagri maksumuse, mis on oluliselt kallim kui linnalaagrid (216 eurot; t II kd lk 61), lapse vajalike kulude hulka arvestamine põhjendatud. Vanematel on võimalik selle kulu kandmine igakordselt kokku leppida.
55.Kostja vaidlustas maakohtu poolt hageja koolikohustuse väljamõistmisega seotud kulu osas, milles maakohus ei arvestanud tema vastuväidet, et hageja ema poolt kohalikult omavalitsuselt saadud nn ranitsatoetuse arvel tuleb lugeda vastav kulu toetuse ulatuses kaetuks (t III kd lk 23-24). Hageja selgitas (t II kd lk 129, III kd lk 92), et selle toetuse arvel osteti talle kirjutuslaud ja tool ning soetatakse aasta jooksul suurem voodi. Kuna maakohus kostja vastuväitele lahendis ei vastanud, siis täiendab kolleegium selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et selliseid kulusid hageja kostjalt tõepoolest ei nõua, samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid koolilapsele nimetatud mööbliesemete tegeliku soetamise või nende vajalikkuse kohta. Sel alusel leiab kolleegium, et hageja on saadud toetusega hagetava summa arvutamisel arvestanud ja teistkordselt sama summa võrra tema vajalike kulude vähendamiseks alust ei ole.
56.Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks kulub alates 01.09.2014 igakuiselt 631.50 eurot, kuid leiab, et perioodil 01.09.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavaks summaks (631.50-80+35) 586.50 eurot ja perioodil 01.01.2014 kuni 30.08.2014 (631.50-80+42) 593.50 eurot.
57.Õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata, et osa lapsele vajalikest kuludest on kaetud riikliku peretoetusega (kuni 31.12.2014 suuruses 19.18 eurot kuus; alates 01.01.2015 suuruses 45 eurot kuus). Selles osas kuulub kaebus rahuldamisele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-11 ja riiklike peretoetuste seaduse § 1 lõike 1 alusel (peretoetuste eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine), tuleb enne ülalpidamiskohustuse suuruse määramist lugeda alaealise lapse vajadused saadud/saadava riikliku toetuse ulatuses kantuks. Menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ja eesmärgiga vältida kostjal vajadust elatise vähendamise nõude koheseks esitamiseks ning tagada määratava elatise õiglane suurus, peab kolleegium võimalikuks arvestada käesoleva otsuse tegemisel peale maakohtu otsust toimunud riikliku peretoetuse suurenemist alates 01.01.2015 45 euroni lapse kohta ja määrata seetõttu alates nimetatud kuupäevast kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suurus. Tegemist ei ole hagi ega apellatsioonkaebuse piiride ületamisega, vaid täidetava lahendi vormistamisega lähtudes asjaolust, et ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemise ajaks on toimunud muudatused materiaalõiguses, mis seadusest tulenevalt mõjutavad väljamõistetava elatise suurust.
58.Arvestades riikliku peretoetuse arvel lapse vajaduste osalist katmist, on kulutuste suuruseks, mille alusel kohus määrab kostja poolt igakuiselt tasumisele kuuluva elatise: 1) 01.09.2013 kuni 31.12.2013 (586.50-19.18) 567.32 eurot; 2) 01.01.2014 kuni 30.08.2014 (593.5019.18) 574.32 eurot; 3) 01.09.2014 kuni 31.12.2014 (631.50-19.18) 612.32 eurot ja 4) alates 01.01.2015 (631.50-45) 586.50 eurot. PKS § 116 lõikest 1 ja VÕS § 69 lõikest 1 tulenevalt on vanematel oma lapse suhtes eelduslikult võrdses ulatuses ülalpidamiskohustus. Seega
eelduslikult oli/on kostja kohustatud tasuma käesolevas asjas elatist vastavalt 01.09.2013 kuni 31.12.2013 283.66 eurot, 01.01.2014 kuni 30.08.2014 287.10 eurot, 01.09.2014 kuni 31.12.2014 306.16 eurot ja alates 01.01.2015 293.25 eurot.
59.Kolleegium ei nõustu kostjaga, nagu oleks maakohus kohaldanud PKS § 105 lõiget 3 ebaõigesti. Nimetatud sätte teise lause kohaselt määratakse iga osavõlgniku kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et hageja vanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses, ning esitatud tõendid ei anna alust tuvastada, et kostja majanduslik olukord takistaks tal tasuda hagejale elatist 1⁄2 vajaduste suuruses. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. Kostja ei ole tõendanud väidet, nagu ei oleks tal võimalik maksta hagejale elatist rohkem kui 210 eurot kuus ilma, et tema teised lapsed satuksid võrreldes hagejaga halvemasse olukorda. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on ülal pidada 3 alaealist last, hageja emal aga ainult 1, ei anna alust vanemate võrdsusest kõrvale kalduda. Ülalpidamist andma kohustatud vanem annab ülalpidamist eelkõige sissetuleku arvel. Olukorras, kus vanematel on võrreldavas suuruses elatise maksmiseks piisav sissetulek, ei pidanud maakohus võrdlema poolte varalist olukorda iseloomustavaid muid asjaolusid. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puudub alus kõrvale kalduda vanemate võrdsusest hageja ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et hageja elab igapäevaselt koos emaga, mis tähendab, et kui isal on nüüdsest teada konkreetne rahasumma, mida ta peab igakuiselt oma vanima lapse ülalpidamisse panustama, siis ema peab olema valmis kandma mistahes erakorralisi kulusid, mille tekkimist elatise määramisel ei ole võimalik arvestada, kuid mis igapäevases elukorraldus paratamatult ette võivad tulla.
60.Eeltoodust tulenevalt oli kostjal 01.09.2013 kuni 31.12.2013 kohustus tasuda elatist (1/2 567.32-st) 283.66 eurot, 01.01.2014 kuni 31.08.2014 (1/2 574.32-st) 287.16 eurot, 01.09.2014 kuni 31.12.2014 (1/2 612.32-st) 306.16 eurot ja alates 01.01.2015 (1/2 586.50) 293.25 eurot. Tasumisele kuulunud ja tegelikult tasutud summade alusel on kostjal tekkinud seisuga 01.01.2015 järgmine võlgnevus: 1) 01.09.2013 kuni 31.12.2013 eest (4x283.32)(4x110)=693.28 eurot; 2) 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest (8x287.16)-(8x127.50)=1277 eurot; 3) 01.09.2014 kuni 31.12.2014 eest (4x306.16)-(2x127.50)-(2x177.50)=614.64 eurot. Seega kuulub kokku võlgnevusena kostjalt välja mõistmisele 01.01.2013 kuni 31.12.2013 eest 693.28 eurot ja 01.01.2014 kuni 31.12.2014 eest 1891.64 eurot.
61.Ajavahemiku 01.09.2013 kuni 31.12.2013 võlgnevuselt 693.28 eurolt tuleb kostjal alates 01.01.2014 tasuda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivist ringkonnakohtu otsuse seisuga järgmise arvestuse alusel: 1) refinantseerimismäär 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli 0,25% aastas, st 2014 esimesel poolaastal kehtis seadusjärgne viivisemäär 0,25+8=8,25% aastas. 8,25% põhinõudest 693.28 eurost, arvestades 365-päevast aastat, on 0.16 senti päevas. Sellest tulenevalt on viivisenõue 181 päeva eest 28.96 eurot; 2) refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 31.12.2014 oli 0,15% aastas, st 2014 teisel poolaastal kehtis seadusjärgne viivisemäär 0,15+8=8,15% aastas. 8,15% põhinõudest 693.28 eurost, arvestades 365-päevast aastat, on 0.15 senti päevas (0,022%). Sellest tulenevalt on viivisenõue 184 päeva eest 27.60 eurot; 3) refinantseerimismäär alates 01.01.2015 0,05% aastas, st 2015 esimesel poolaastal kehtib seadusjärgne viivisemäär 0,05+8=8,05% aastas. 8,05% põhinõudest 693.28 eurost, arvestades 365-päevast aastat, on samuti 0.15 senti päevas (0,022%). Sellest tulenevalt on viivisenõue 57 päeva eest 8.70 eurot. Kokku on käesoleva lahendi avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga muutunud hageja viivisenõue sissenõutavaks summas 28.96+27.60+8.55=65.11 eurot.
62.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks maakohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2013 kuni 30.08.2013 eest. Maakohus on hagi selles osas rahuldamata jätmist jälgitavalt põhjendanud, hinnates õigesti esitatud tõendeid ja poolte poolt esile toodud asjaolusid. Maakohus on lähtunud VÕS § 29 lõikest 1 ja lõike 5 punktidest 2, 3, 4 ja 6 ning hinnanud vanemate kirjavahetust (kd I lk 172-179, II kd lk 16-19). Viidatud sätete kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning seejuures eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale tingimusele varem andnud, lepingu olemust ja eesmärki, lepingupoolte käitumist mh pärast lepingu sõlmimist, samuti nendevahelist praktikat. Viidatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ema andis alates jaanuarist 2013 igakuiselt isale teada, millise summa peab viimane talle üle kandma. Puudub vaidlus, et ema poolt näidatud summad isa tasus. Puuduvad tõendid, et enne augustit 2013 oleks vanemate vahel elatise suuruse osas probleeme olnud. Septembri ja oktoobri kirjavahetusest nähtub, et kuni novembrini 2012 kehtis vanemate vahel kokkulepe ja laps viibis võrdse aja mõlema vanema juures. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitas hageja 10.02.2014 menetlusdokumendis ( t II kd lk 1-2). Vanemate kirjavahetusest ja hageja väidetest viidatud menetlusdokumendis nähtub lisaks, et lapse elukorraldus muutus oktoobris 2012, mis ajast elab ta alaliselt ema juures. Seega sellest ajast tekkis isal kohustus elatist tasuda. Kuna hageja pöördus kohtusse enam kui 1 aasta hiljem ja isa tasus vahepeal neid summasid, mida lapse ema talle igakuiselt teatas, siis saab eeldada vanemate vastavasisulist kokkulepet. Kui vanematel on kokkulepe, et vanem, kelle juures laps alaliselt elab, teatab igakuiselt teisele vanemale, milliste kulutuste eest ja millises summas tuleb talle tasuda, siis ei pea teine vanem tegema makseid suuremas summas ega eeldama, et tal siiski tekib võlgnevus veel mingi summa osas. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, sama sätte lõike 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
63.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui jättis välja mõistmata elatise muutuva suurusena. PKS § 101 lõike 2 alusel võib kohus elatise välja mõista muutuva suurusena. Tegemist ei ole kohtu kohustusega, vaid diskretsiooniga. Kaebuse väide raha ostujõu vähenemise ja hageja vajaduste suurenemise kohta tulevikus ei ole kolleeegiumi arvates sellised asjaolud, mis annaksid aluse käesoleva otsusega suurendada igal järgneval aastal elatist igakuiselt 20 euro võrra. Seaduse mõtte kohaselt annab viidatud säte aluse siduda elatise suurus tulevikus nt tarbijahinnaindeksi või riikliku peretoetuse suuruse või elatise miinimummäära aluseks oleva VV poolt kehtestatava kuupalga alammäära vmt asjaolu muutumisega, kuid vajaduste suurenemise korral näeb kehtiv seadusandlus hagejale ette võimaluse hageda elatise suurendamist. Viidatud võimalikud muutused toimuvad menetlusosalistest sõltumatult ja neid on võimalik vaidluse korral sundtäitmismenetluses arvestada, kuid lapse vajaduste muutumine on asjaolude kogum, mida tuleb õigustatud isikul tõendada ja millele on kohustatud isikul võimalik vastu vaielda.
64.Kolleegium nõustub hageja kaebusega osas, milles ta vaidlustab maakohtu poolt elatise võlgnevuselt viivise alates hagi esitamisest välja mõistmata jätmist. Hageja esitas nõude mõista välja elatise võlgnevus 01.01.2013 kuni 31.12.2013 eest koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 01.01.2014 (hagi esitas 31.12.2013). Maakohus leidis, et viivise väljamõistmine enne otsuse jõustumist oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest kostja tasus kuni 31.08.2013 elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele ja alates 01.09.2013 seaduses ettenähtud miinimummääras. Hageja nõustub maakohtuga vaid alates 01.01.2014 tekkinud võlgnevuselt viivise arvestamisega alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus on teinud selles osas vastuolulise otsuse, leides
esmalt, et alates 01.09.2013 seaduses ettenähtud miinimummäärast 50 euro tasumist LH-le laenu katteks ei saa vastava kokkuleppe puudumise tõttu lugeda elatise tasumiseks (t III kd lk 106 pöördel alt 3.lõik), kuid hiljem siiski tõdenud, nagu oleks kostja alates 01.09.2013 tasunud elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja nagu seetõttu ei oleks põhjendanud viivise väljamõistmine enne otsuse jõustumist (samas alumine lõik). Kuna eelnevalt oli maakohus asjakohaselt tuvastanud, et kostja ei tasunud alates 01.09.2013 elatist seaduses sätestatud miinimummääras, samuti on leidnud kohtutes tuvastamist, et tegelikkuses oli kostja kohustatud tasuma oluliselt suuremat elatist, siis ei saa kolleegium nõustuda maakohtuga, nagu oleks aastal 2013 tekkinud võlgnevuselt alates hagi esitamisest viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktile 6 on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus võlausaldajal nõuda viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuna käesolevas asjas on tõendatud, et kostja rikkus mh 01.09.2013 kuni 31.12.2013 elatise maksmise kohustust, siis on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist alates hagi esitamisest ja puuduvad asjaolud, mille alusel saaks sellise nõude esitamist lugeda VÕS § 6 lõike 2 mõttes hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatuks. Maakohtu menetluse ajal tekkinud võlgnevuselt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest väljamõistmise osas maakohtu otsust ei vaidlustatud.
65.Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes otsuse elatise miinimummäära ületavas osas viivitamata täidetavaks tunnistamata. TsMS § 468 lõike 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu elatise hagejale hädavajalik ulatus ületaks poolt VV kehtestatud kuupalga alammäärast. Ringkonnakohtul puudub vajadus selles osas maakohtu otsust muuta ka põhjusel, et osas, milles maakohtu 10.10.2014 otsust ei vaidlustatud (sh igakuine elatis alates 01.11.2014 suuruses 210 eurot), on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel jõustunud ning kuulub kostja poolt täitmisele. Pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast on väiksem summast, mida kostja on kohustatud tasuma osaliselt jõustunud kohtuotsuse alusel.
66.Kuna ka ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb hagi rahuldatuks siiski osaliselt, ei näe kolleegium alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Samuti jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda, sest nii apellatsioon- kui vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.