1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2014. a otsus elatise suuruse ja väljamõistmise perioodi osas. Teha selles osas uus otsus millega mõista välja 100 eurot kuus perioodil 5.11.2012 – 10.06.2014 kokku summas 720 eurot.
2.Lugeda
kohtulahendi
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada K.O. hagi osaliselt.
Mõista M.O. välja elatis 100 eurot kuus perioodi eest 5.11.2012 – 10.06.2014 kokku summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot K.O. kasuks.
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.O. esitas 18.12.2013. a hagi M.O. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks miinimumsummas (s.o 177,50 eurot). D.O. ja M.O. kooselust on sündinud kaks last – K.O. ja M.O.. Pärnu Maakohtu 30.04.2012 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja ülalpidamiseks elatis 60 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja õpib käesoleval ajal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.
2.Kostja hagile vastu ei vaielnud (tl 14-17), kuid kostja ei tunnistanud elatisnõuet miinimumsummas ja seda tagasiulatuvalt alates 04.11.2013. a. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 50 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Vastuses viitas kostja varasemale kohtulahendile tsiviilasjas
nr 2-11-30684. Kostja arvates ei ole asjas tõendatud, et hageja tavapärased vajadused oleksid alates 01.05.2012. a kasvanud. Hageja saab Pärnumaa Kutsehariduskeskuselt tasuta toitu ja stipendiumi. Lisaks ei ole kostja arvates tõendatud, et hageja oleks esitanud enda ülalpidamiseks nõudeid oma teise vanema vastu. Kostja märkis, et tal on lisaks hagejale ülal pidada veel kolm alaealist last ja lapseootel olev abikaasa. Kostja peab ülal ka abikaasa kolme alaealist last varasemast abielust. Kostja viimase kuue kuu keskmine palk on netosuuruses 667 eurot. Pärast igakuiste kulutuste tegemist on tal iga pereliikme jaoks 48 eurot kuus. Kostjal on tekkinud raskused kommunaalmaksete tasumisega ning perele toidu hankimisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 09.05.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis M.O. K.O. välja kasuks alates 05.11.2013. a elatise 121,44 eurot kuus kuni K.O. õpingute lõpetamiseni Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 04.11.2016. a. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, mille kohaselt osutuks elatise väljamõistmisel hageja taotletud ulatuses kostja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel tema alaealised lapsed M.O., sünd XXX (tl 18-20), C.O., sünd XXX (tl 21), G.O., sünd XXX (tl 22) ja G.O., sünd XXX (tl 60). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu et, kostjale kuulub 1⁄2 korteriomandist Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas XXX külas XXX ning et kostja igakuine keskmine sissetulek on 667 eurot. Lisaks on kostja väitnud, et tema kanda on ka eluasemele võetud pangalaenud, mille igakuised maksed on summades 67 eurot (tl 25-27) ja 81 eurot (tl 28-29). Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama. Seega oli kohus seisukohal, et kostja poolt võetud laenukohustused ei anna alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leidis, et põhjendatud on jagada M.O. igakuine sissetulek summas 667 eurot võrdselt tema ja viie lapse vahel (667:6). M.O. igakuisest sissetulekust jääb 111,2 eurot temale ja igale lapsele kuulub tasumisele elatis summas 111,2 eurot kuus, kokku 556 eurot. Kuna Pärnu Maakohtu 30.04.2012 kohtuotsusega on M.O. kasuks välja mõistetud elatis 60 eurot kuni M.O. täisealiseks saamiseni s.o kuni 20.03.2016, siis arvestades M.O. kuuluvast osast maha kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 60 eurot (111,2-60=51,20), tuleb saadud summa jagada 5-ga (neli last ja kostja), mille tulemusena lisandub igale isikule 10,24 eurot. Seega jääb M.O. igakuisest sissetulekust temale ja neljale lapsele 121,44 eurot ja M.O. Pärnu Maakohtu otsusega väljamõistetud 60 eurot. Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud minimaalmäära ja katab vaid hageja elementaarsed hädapärased vajadused, vastab elatis nimetatud määras kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, säilitades siinjuures kostjale endale minimaalse toimetuleku ning minimaalselt vajaliku elustandardi – kostja käsutusse jääb pärast ülalpidamiskohustuste täitmist 121,44 eurot.
Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 04.11.2013, st täisealiseks saamisest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pärnu Maakohtu 30.04.2012 otsusega on M.O. välja mõistetud elatusraha summas 60 eurot alates 01.05.2012 igakuuliselt alaealise lapse K.O. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja kohustus tasuda elatist lõppes lapse täisealiseks saamisega, s.o 04.11.2013.a. Seega on põhjendatud rahuldada hageja taotlus välja mõista elatis alates 05.11.2013.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M.O. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 50 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei või väljamõistetav elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalne vajalik elustandard ning ülal pidada teisi lapsi samas määras kui nõude esitajat. Apellant esitas 14.01.2014. a kohtule tõendi, et ta tasub töövahendi/auto liisingmakseid 71 eurot kuus, mida kohus ei hinnanud. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et pangalaenu osa eluasemekuludena ei saa elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Riigikohus on mitmel korral asunud seisukohale, et laenu- ja kindlustuskulud eluasemele on eluasemekuludena osa laste ülalpidamisvajaduste katmiseks, neid saab pidada laste eluasemevajaduseks ja apellandi varalist seisundit halvendavaks asjaoluks. On selge, et kui apellant ei suuda rahuldada laste ülalpidamiseks võetud eluasemelaenumakseid ja liisingumakseid, siis mõjutab see oluliselt laste elukvaliteeti, nende ülalpidamist ja toimetulekut; 2) ei hinnanud kohus apellandi ülalpidamisel olevate laste ja abikaasa toimetulekut. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kui apellant tasub ära laenu ja liisingukohustused, jääb kuuele isikule 388 eurot ehk igale, sh vastustajale, 65 eurot, millest tuleb kanda kommunaalkulud, elekter, riided, jalanõud, toit, ravimid ja hügieenitarbed, lasteaiamaksud jms. Kohus ei hinnanud ega kogunud tõendeid teiste ülalpeetavate kindlustatuse kindlakstegemiseks. Apellant on esitanud tõendi, et apellandi perre sündis enne kohtuotsuse tegemist laps G.O. (tl 60, sünd XXX). Apellant on avaldanud, et lapse ema ei töötanud enne lapse saamist. Lapse ema saab emapalka ilma maksudeta alates 14.04.2014. a 336,58 eurot kuus, millest ta peab ülal pidama oma 6 last (kolm last eelmisest abielust, kes vaatamata kohtuotsusele ei ole saanud elatist Rootsis elavalt laste isalt) ja iseennast ehk iga isiku kohta on lapse emal 48,08 eurot. PKS § 111 lg 1 järgi on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Arvestades ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet, on PKS § 111 lg 1 kohaselt lapse emal õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. On vaieldamatu, et lapse ema ei suuda ennast 48,08 euroga ülal pidada; 3) on kohus tuvastanud, et vastustaja ema toetab vastustajat 150-200 euroga kuus. Lisaks on vastustajal kutsekoolis tasuta toit ja elamine ning stipendium, mida tuleb arvestada vastustaja sissetulekuna. Vastustaja on tunduvalt suuremas mahus ülalpidamisvahenditega kindlustatud, kui seda on apellant ja tema teised lapsed.
5.K.O. vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust väljamõistetud elatise suuruse ja tasumise perioodi osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue lahendi, millega mõistab hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus perioodil 5.11.2012 – 10.06.2014 kokku summas 720 eurot.
7.Apellant esitas ringkonnakohtule väite, et hageja katkestas õpingud koolis, kus ta täisealiseks saamise ajal õppis. Ringkonnakohus kontrollis teavet ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus kinnitas asjaolu, et hageja arvati avalduse alusel koolist välja 11.06.2014. PKS § 97 p-i 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p-i 2 alusel hagi esitamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja õppis täisealiseks saamisel, s.o 4.11.2013 a. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, mis kuulub PKS § 97 p-is 2 nimetatud õppeasutuste hulka. Hageja esitas koolile avalduse, paludes end kustutada õpilaste nimekirjast. Hageja kustutati Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjast omal soovil 11.06.2014. Ringkonnakohus asub seisukohale, et alates 11.06.2014. a puudub hagejal õigus nõuda kostjalt elatise maksmist. Asjaolu, et hageja asus kostja väitel samal aastal õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse, mis kuulub PKS § 97 p-is 2 nimetatud õppeasutuste hulka, ei võimalda pidada hagejat isikuks, kelle õigusi reguleerib PKS § 97 p 2. Õpingute katkestamine ja uuesti alustamine teises õppeasutuses ei anna hagejale alust nõuda oma vanemalt PKS § 97 p-i 2 järgi elatist. PKS § 97 p-i 2 järgi on isikul õigus nõuda elatist, kui ta õppis enne täisealiseks saamist ühes PKS § 97 p-is 2 nimetatud õppeasutustes ja jätkas oma õpinguid samas õppeasutuses ka täisealiseks saamisel. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud elatist saama perioodil 5.11.2012 – 10.06.2014.a.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellandi kohustus oma seadusest tuleva ülalpidamiskohustuse täitmiseks tagada viie ülalpeetava ühetaoline toetamine, samuti peavad olema tagatud apellandile eluks hädavajalikud vahendid, seetõttu tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka apellandi ja tema ülalpeetava abikaasa ja alaealiste laste eluaseme igakuiseid laenumakseid summas 67 eurot. Arvestades apellandi töötasu suurust (667 eurot), ülalpeetavate arvu (5) ja hageja põhjendatud vajadusi tuleb apellandilt välja mõista 100 eurot kuus. Kuna elatise maksmise periood on ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks möödunud, siis tuleb elatis mõista välja ühekordse summana.
9.Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.