Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-51163
Tsiviilasi
U.U. ja K.U. hagi R.U. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 395 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. septembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.U. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03. veebruar 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): R.U. (isikukood: XXX); esindaja Sergei Desjatnikov; Vastustajad (hagejad):
1.U.U. (isikukood: XXX);
2.K.U. (isikukood: XXX); Vastustajate seaduslik esindaja Ü.U. ; lepinguline esindaja advokaat Kristi Haas
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 24. septembri 2014 otsus muutmata.
MENETLUSKULUD
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellandi R.U. kanda. Välja mõista apellandilt (kostjalt) R.U. lt menetluskuluna 216 (kakssada kuusteist) eurot riigituludesse. Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast käesoleva otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.U.U. ja K.U. (hagejad) esitasid 16. aprillil 2014 hagi R.U. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks ja palusid mõista kostjalt välja elatise perioodil 01. juuli 2013 kuni 31. märts 2014 kokku 1 419,62 eurot ning alates 01. aprillist 2014 kummalegi hagejale miinimumsummas, s.o hagi esitamise seisuga 177,50 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt lahutasid hagejate vanemad abielu 18. märtsil 2014, kuid kostja ei ela hagejatega koos alates juulist 2013. Perioodil 01. juuli 2013 kuni 31. märts 2014 andis kostja hagejatele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatust väiksemas ulatuses, tasudes hagejate eest osaliselt kommunaalmaksed, elektri- ja internetiarved ning U. U lasteaiatasu. Alates 01. aprillist 2014 kostja lapsi rahaliselt ei toeta. Kostja töötab Soomes ja tema neto sissetulek on 1 200 – 1 500 eurot kuus, hagejate ema sissetulek on keskmiselt 337 eurot kuus. Soomes töötades viibis kostja 3 nädalat Soomes ja ühe nädala Eestis. Kostja on KÜ XXX juhatuse liige ja saab selle eest igakuist tasu. Kostja on ostnud Tartusse korteri, tasudes selle eest pangalaenuga.
2.Kostja tunnistas hagejate nõudeid osaliselt. Kostja on osalenud regulaarselt laste kasvatamises ja ülalpidamisel. Pooled elasid koos ning puudub alus elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt alates 01. juulist 2013. Hagi tuleb rahuldada alates avalduse esitamisest kohtule. Kostja töötasu Soomes oli 700 eurot kuus. Enam kostja Soomes ei tööta ning kostja töötasu on 350 eurot kuus. Kostjal sünnib oktoobris kolmas laps, kes hagi rahuldamisel osutub vähem kindlustatuks kui hagejad. Arvestades kostja töötasu ja kolmanda lapse huvisid ei ole igakuine elatis kummalegi lapsele 177,50 eurot kuus põhjendatud. Kostja on kompromissi korras nõus maksma kuumalegi hagejale elatist 100 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi ning mõistis R.U. välja R.U. kasuks elatusraha perioodi 01.01.2014 kuni 01. aprillini 2014 eest kokku 1 189,81 eurot ning alates 01. aprillist 2014 igakuiselt 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis on välja mõistetud kuni R.U. täisealiseks saamiseni 24. septembril 2022. Tartu Maakohus mõistis R.U. välja U. U kasuks elatusraha perioodi 01.01.2014 kuni 01. aprillini 2014 eest kokku 229,81 eurot ning alates 01. aprillist 2014 igakuiselt 177,50, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis on välja mõistetud kuni U. U täisealiseks saamiseni 29. juunil 2025. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist (PKS §-d 96 ja 97). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. jaanuarist 2014 on 177,50 eurot. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata nende ülalpidamise saamise vajadust ega kulusid. Maakohus leidis kostja sissetuleku kohta esitatud tõenditele tuginedes, et kostja viimase 11 kuu keskmine sissetulek on umbes 1 754 eurot kuus. Kostja töötasu on piisav, et mõista lastele välja elatis seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses. Maakohus selgitas, et kostja töötasu vähesus ei oleks aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses ette nähtud miinimumi ka pärast kostja töötuks jäämist. Kostja on tema seniseid sissetulekuid arvestades, võimeline teenima piisavalt, et tasuda lastele elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Maakohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel kostja viitega tema sündivale kolmandale lapsele. Kohus saab arvestada ainult olemasolevate lastega ning vajadusel elatise suurust tulevikus muuta. Hagejad palusid mõista välja elatise ka tagasiulatuvalt alates 01. juulist 2013. Maakohus rahuldas nõude PKS § 108 alusel. Swedbank AS kontoväljavõttega ei ole tõendatud, et kostja oleks lapsi üleval pidanud, kostja Tartus tehtud kulutused ei ole tehtud valdavalt toidupoes. Toidu ostmisele kulutatud summad ei ole piisavad kahe lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Maakohus pidas tõepäraseks hageja väidet, et lapsi on üleval pidanud ema ning kostja on tasunud kommunaalkulud, elektri- ja internetiteenuste eest ning U. U lasteaiatasu. Kostja oleks pidanud nõutud perioodil 01. juuli 2013 kuni 31. märts 2014 eest tasuma kummalegi lapsele elatist 1 492,50 eurot, kuid on teinud kulutusi R.U. le 302,69 eurot ning U. U 1 262,69 eurot (s.h lasteaiatasu). Seega tuleb R.U. mõista välja elatise 01.01.2014 kuni 01.04.2014 eest kahele lapsele kokku 1 419,62 eurot ja alates 01. aprillist 2014 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R.U. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 24. septembri 2014 otsus ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista R.U. lt välja K.U. kasuks elatusraha 100 eurot kuus alates
01.aprillist 2014 ning U.U. kasuks elatusraha 100 eurot kuus alates 01. aprillist 2014. Apellant palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib kohus PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus jättis arvestamata, et apellandi netosissetulek on 399,55 eurot kuus ning alates novembrist 2014 peab ta ülal pidama 3 last;
2) saaks TMS § 132 lg 11 kohaselt apellandi töötasust arestida 1/2 tema sissetulekust, s.o 199,77 eurot. Vabatahtlikult maksab apellant lastele rohkem, kui seaduse kohaselt temalt nõutakse. Ei ole põhjendatud mõista apellandilt välja summa, mida ta ei saa täita. Apellant palub 20. novembri 2014 menetlusdokumendis võtta tsiviilasja materjalide juurde tõend apellandil kolmanda lapse sünni kohta 10. novembril 2014.
5.Vastustajad vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse tühistamata. Vastuse kohaselt: 1) on apellandi sündival lapsel ka teine vanem, kes peab andma oma panuse sündiva lapse kasvatamisel; 2) oli apellandi sissetulek keskmiselt 1 500 eurot kuus. Vaidlusalusel perioodil soetas apellant korteri ja sisustas selle mööbli ja tehnikaga. Kostja sissetuleku tegelik suurus on tõendatud kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonidega ja SEB Pank AS-ile esitatud palgatõendiga. Apellandi enda poolt maakohtule esitatud OÜ Mendoma palgatõend ei ole vormikohane. Apellant on korduvalt maininud, et saab töötasu raamatupidamise väliselt ega hakka vastustajatele elatist maksma; 3) on maakohus selgitanud apellandile, et töötasu vähesus ei ole elatise vähendamise alus. Vanemal on kohustus teenida elatist lapse ülalpidamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.
7.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohtu istungil loobus apellant kaebusest osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt elatise tagasiulatavalt enne hagi esitamist. Apellant vaidlustab elatise suurust, mis on välja mõistetud alates 01.04.2014. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja elatis lapse K.U. ja lapse U.U. ülalpidamiseks kummalegi lapsele 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid oma otsuses.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 teise lausest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla kõnealuse seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Sama paragrahvi lg 2 kolmanda lause kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Apellatsioonkaebuses tuginebki apellant asjaolule, et tema sissetulek on niivõrd väike, et ta ei ole võimeline maksma kõigile lastele elatist miinimummääras. Kolmas laps on sündinud käesoleva menetluse ajal (t.l. 172). Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et tema töötab OÜ-s Alusehitus valvurina ning saab miinimumpalka, apellandi tööaeg on neli tundi päevas. TsMS § 230 lg 1 ls 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Maakohus on õigesti märkinud, et kuna hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei pea nad tõendama ülalpidamise saamise vajadust ja kulusid (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-120-14). Apellant on tõendanud, et tal on sündinud kolmas laps, kes elab temaga koos. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda lapse sünd ei ole elatise vähendamise iseseisvaks aluseks. Apellandil tuleb tõendada, et tema sissetulek ei ole piisav, et maksta elatist seaduses ettenähtud ulatuses nii, et temaga koos elava lapse huvid ei oleks kahjustatud. Riigikohus on mitmetes lahendites (nr 3-2-1-136-13; nr 3-2-1-118-12) asunud seisukohale, et kohustatud vanema teiste ülalpeetavate laste olemasolu annab aluse mõista temalt välja miinimummäärast väiksem elatis üksnes siis, kui kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal miinimummääras elatist maksta.
11.Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole tõendanud piisavalt oma sissetulekut puudutavaid asjaolusid, sh asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Kohtumenetluse käigus esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik apellandi tegeliku sissetuleku suurust tuvastada. Maakohus on tuvastanud apellandi keskmiseks sissetulekuks OÜ Mendoma palgatõendi alusel 983 eurot kuus ja arvestades kõiki makseid apellandi pangakontole tema keskmiseks kuu sissetulekuks 1754 eurot kuus. Swedbank AS-i tõendist nähtuvalt saab apellant käesoleval ajal töötasu KÜ-lt XXX summas 49,55 eurot kuus ning töötasu OÜ-lt Alusehitus ca 400 eurot kuus. Apellandi kontole on teinud sissemakseid ka tema elukaaslane Tuuli Sikk. Samas ostis apellant maikuus 2014 Tartus korteri (t.l. 130-131) eluasemelaenuga, mille suuruseks oli 39 600 eurot. Apellant avaldas, et korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud ainult apellant, kuid tema elukaaslane Tuuli Sikk kandis temale üle korteri ostuks rahasummad. Ringkonnakohtu istungil avaldas apellant, et ta tasub korterilaenumakseid 171 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus apellant ei ole esitanud kohtule oma kehtivat töölepingut, ei tõenda üksnes pangakonto väljavõte tema tegelike sissetulekute suurust. Apellant ei ole tõendanud ka töösuhte lõppemist oma eelmise tööandja OÜ-ga Mendoma, samuti seda, et tal puuduvad muud sissetulekud, peale nende, mis ta ise on avaldanud. Oluline on märkida ka seda, et kuigi apellant on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte AS-st Swedbank, ei ole apellant pidanud vajalikuks esitada pangakonto väljavõtet AS-st SEB pank, kes on samas apellandi laenuandja. Esitatud dokumentide põhjal leiab ringkonnakohus, et apellandi sissetulekut tõendavad dokumendid on vastuolulised ega tõenda sissetuleku tegelikku suurust. Esitatud dokumendid ei välista nt sissetuleku saamist sularahas. Ringkonnakohtu arvates, ei ole eluliselt usutav, et apellant suudab väidetava sissetuleku arvel katta eluasemelaenu makseid ja muid igakuiseid püsikulusid. Seega on tõenäoline, et apellandi sissetulek on suurem. Maakohus on hinnanud õigesti kostja varalist seisundit iseloomustavaid tõendeid ning apellandi vastupidised väited ei ole põhjendatud.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et apellandi väike sissetulek ei oleks antud juhul elatise vähendamise aluseks. Kohtule esitatud dokumendid näitavad, et apellandi senised sissetulekud on olnud piisavalt suured ning ta on oma vanuse, väljaõppe ning töökogemuse poolest võimeline rohkem teenima. Kui apellant töötab tõesti ainult neli tundi päevas, nagu ta väitis ringkonnakohtu istungil, on tal piisavalt aega, et otsida täiendavaid tuluallikaid ning rahuldada laste vajadusi. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-118-12, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. See tähendab, et vanem ei saa vabaneda ülalpidamiskohustuse täitmisest ainult väikese sissetuleku tõttu. Vanem peab tegema kõike selleks, et kõik tema lapsed saaksid ülalpidamist vähemalt seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kõik menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
14.Ringkonnakohtu 25.11.2014 määrusega oli hagejatele antud riigi õigusabi hagejate kohtuistungil esindamiseks.
TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 alusel menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus on eraldi määrusega määranud hagejate esindaja advokaat Kristi Haas poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 216 eurot (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud apellandi kanda, siis tuleb riigi õigusabi kulud 216 eurot, mille tasumisest hagejad on vabastatud, välja mõista apellandilt riigituludesse.
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.