Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-61410
Tsiviilasi
E.K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks Hagi tagamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): A.K. (ik: XXXX), esindaja Külli Aas Vastustaja (hageja): E.K. (ik: XXXX), seaduslik esindaja M.K., lepinguline esindaja Killu Kool
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta E.K. taotlus hagi tagamise abinõu rakendamiseks ja menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.E.K. (sünd 22.09.2007) esitas 25.11.2014 maakohtule oma seadusliku esindaja, ema M.K. kaudu A.K. vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis. Esialgselt oli taotletud elatiseks 600 eurot kuus alates 25.11.2014, täpsustatud hagiavalduses 250 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.11.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab ja töötab kostja Saksamaal. Hageja vanemad on kokku leppinud, et kostja maksab iga kuu ülalpidamiskulude katteks 800 eurot, sellest 250 eurot hageja ülalpidamiseks, 300 eurot hageja seaduslikule esindajale perekonna ühise eluasemega seotud kuludeks ja 250 eurot kostja vanema lapse ülalpidamiskuludeks. Alates novembrist 2014 kostja kokkulepet ei täida. Hageja vajalikud kulud moodustavad 556,50 eurot kuus. Seoses lapseootele jäämisega pidi hageja seaduslik esindaja jätma õpingud pooleli ning õpib praegu Rakvere Ametikoolis. Arvestades hageja vajadustega, vanemate kokkuleppega ja asjaoluga, et seoses õpingutega ei saa hageja seaduslik esindaja tööle asuda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus. Hageja esitas ka hagi tagamise avalduse, paludes kohtul reguleerida menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine riigipoolse elatisabi taotlemiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2014 määrusega E.K. taotluse elatise maksmise õigussuhte esialgseks reguleerimiseks hagi tagamise korras ja kohustas A.K. t tasuma kuni tsiviilasja nr 2-14-61410 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni igakuist elatist E.K. ülalpidamiseks summas 250 eurot. Elatis tuleb kanda M.K arveldusarvele nr XXXX AS-s SEB Pank. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus märkis, et hagejal (hageja seaduslikul esindajal M.K.) on õigus 30 päeva jooksul esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks. Määruse kohaselt on vanem perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud ülalpidamist andma. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2014. a 177,50 eurot. Hageja esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist summas 250 eurot ja tõendanud ka lapse kulusid, mille alusel on põhjendatud elatise väljamõistmine suuremas ulatuses kui miinimummäär. Hagiavaldusest nähtuvalt kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja taotlus elatise saamiseks menetluse ajal põhjendatud. Hageja elab ema juures ning viimane kannab igapäevaselt kulutusi, mis seonduvad lapse ülalpidamisega. Elatise maksmise kohustuse panemine kostjale esialgse õigussuhte reguleerimise korras peab tagama, et lapsele on tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajal. Arvestades eeltoodut ning juhindus TsMS § 377 lg-test 1, 2 ja § 378 lg 3 p-st 4, tuleb hagi tagamise korras kohustada kostjat tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.A.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 määruse tühistamist. Samuti palub kostja peatada maakohtu määrusega määratud kohustus viivitamatult tasuda elatist 250 eurot kuus kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, miks on hagi tagatud oluliselt suuremas ulatuses, kui seda näeb ette PKS § 100 lg 1. Kohus märgib, et elatise maksmise kohustuse panemine kostjale esialgse õigussuhte reguleerimise korras peab tagama, et lapsele oleks tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajal, kuid edasi leiab selgitusteta, et hagi tagamise korras tuleb kohustada kostjat tasuma elatist 250 eurot kuus; 2) puudub hagi tagamiseks alus. Kohus on jätnud asjaolud ja tõendid kontrollimata. Hageja esitas 25.11.2014 elatisenõude, kus leidis, et hageja igakuised kulud on 1200 eurot ja 600 eurot sellest on kostja kohustus. Hagiavalduse täienduses on kulud kahanenud 556 eurole ja oluliselt on muutunud ka kulude jaotus. Hageja selline käitumine oleks pidanud olema kohtule märk sellest, et asjaolud on ebaselged, ning taotluse saanuks rahuldada äärmisel juhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Arvestades hagis toodud asjaolusid pidanuks kaaluma, kas hagi tagamine on üldse põhjendatud, st kas kostja on jätnud lapse ülalpidamiseta. Hageja seaduslik esindaja on varjanud kohtu eest tegelikke andmeid: kostja võimaldatud ülalpidamist vahetult kostja kontolt ning täiendavalt lapse pikapäevarühma söögiraha tasumist 2014. a oktoobri ja novembri eest. Kostja ei teadnud 2014. a novembri lõpuni, et hageja seaduslik esindaja kavatseb suhted lõpetada ning kolib detsembri algul välja abikaasade ühiselt eluasemelt (kostja korterist), kus hageja ja tema seaduslik esindaja tasuta elasid. Eeltoodu on tõendatud üürilepinguga, mille järgi annab üürileandja eluruumi üürnikule kasutada alates 05.12.2014. Sellega on tõendatud, et hagejal puudusid eluasemekulud kuni 04.12.2014. Hageja seadusliku esindaja käsutuses oli kuni detsembrini 2014 kostja konto teine pangakaart, millega hageja seaduslik esindaja on novembris 2014 saanud elamiseks ja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid 812 eurot. Konto väljavõtted kinnitavad ühise majapidamise olemasolu novembris 2014. Detsembriks 2014 maksis kostja hagejale elatist 200 eurot, s.o summa, mis on kostja arvates põhjendatud; 3) tuleb määruskaebuse lahendamiseni peatada elatise sissenõudmine summas 250 eurot kuus, kuna selleks puudub seaduslik alus – elatise maksmata jätmine või ebapiisav maksmine. Kostja teeb hagejale ettepaneku sõlmida kokkulepe elatisele 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.E.K. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pidanud kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hindama hagiavaldust ja tõendeid sisuliselt. Kuna hagejal on seadusest tulenev õigus esitada elatise nõue ka siis, kui vanemad on kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmise viisis ja suuruses, ei ole kohus hagi tagamise määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme; 2) maksis kostja hageja seadusliku esindaja kontole 200 eurot 16.12.2014, st alles siis, kui oli saanud kätte hagiavalduse ja kohtumääruse. Väide, et kostja on hagejale novembris 2014 maksnud 800 eurot ülalpidamist, ei ole õige. Kostja konto näol on tegemist abikaasade ühise kontoga, mille kasutamise õigus oli mõlemal abikaasal. Seega ei ole tõendatud, et kontoväljavõtetel nähtuvate summade näol on tegemist hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne hagi esitamist täitnud hageja ülalpidamiskohustust, oli hagi ja hagi tagamise taotluse esitamine põhjendatud;
3) kui kohus tühistab kohtumääruse või peatab selle täitmise, võib tekkida olukord, et kostja ei täida tsiviilasja menetluse ajal ülalpidamiskohustust ning kohtulahendi jõustumise ajaks on tekkinud elatisevõlgnevus, mille täitmine võib ohustada kostja majanduslikku toimetulekut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 16.12.2014 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab hageja taotluse hagi tagamise abinõu rakendamiseks ja menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks rahuldamata.
6.Maakohus on õigesti viidanud TsMS § 377 lg-le 1, mille esimese lause järgi võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, ning TsMS § 378 lg 3 p-le 4, mille kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, mh kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (nt Riigikohtu 16.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 10). Maakohus leidis, et hagiavaldusest nähtuvalt kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja taotlus elatise saamiseks menetluse ajal põhjendatud, sest see peab tagama selle, et lapsele oleks tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajal. Kostja väidab määruskaebuses, et ei ole hagejat kunagi ülalpidamiseta jätnud, selgitades, et hageja seadusliku esindaja käsutuses oli kuni detsembrini 2014 kostja konto teine pangakaart, millega hageja seaduslik esindaja on novembris 2014 saanud kontolt elamiseks ja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid 812 eurot. Detsembriks 2014 on kostja teinud hagejale elatisemakse 200 eurot, s.o summa, mille kostja leiab olevat põhjendatud. Kostja on määruskaebusele lisanud ka vastavad tõendid: 17.12.2014 maksekorraldus, millega on kantud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 200 eurot selgitusega E.K. elatisraha, 27.10.2014 maksekorraldus summas 25 eurot selgitusega „E.K. 1b pikapäeva söök oktoober + november“ ning kostja ja hageja seadusliku esindaja poolt ühiselt kasutatava konto väljavõtted, millest nähtub sularaha väljavõtmine 03.11.2014, 12.11.2014 ja 13.11.2014 Rakveres ja Kadrinas kokku summas 800 eurot. Hagi tagamise avalduse ja hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei hinda kohus hagi sisulist põhjendatust, küll aga tuleb hinnata, kas esinevad alused hagi tagamiseks. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust ja hagejast, et määruskaebusele lisatud tõendite põhjal tuleb asuda seisukohale, et alus hagi tagamiseks asjas puudub, st ei ole alust arvata, et esineb oht, et hagi tagamata jätmisel jätab kostja kohtumenetluse ajal oma ülalpidamiskohustuse hagejale minimaalselt vajalikus ulatuses täitmata. Hagiavalduse täienduse kohaselt ei osale kostja lapse ülalpidamises alates novembrist 2014. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata varasemal perioodil. Vaidlust ei ole selles, et detsembri 2014 eest on kostja tasunud hagejale elatist 200 eurot. Samuti ei vaidle hageja seaduslik esindaja oma kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu kostja
väitele, et ta on saanud 2014. a novembris pangakontolt 800 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei pea nimetatud summat hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks, vaid märgib, et tegemist on abikaasade ühise kontoga, mille kasutamise õigus oli mõlemal abikaasal. Seega on poolte vahel hetkel vaidluse all küsimus kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmises ühe kuu, s.o novembri 2014 osas. Hageja seadusliku esindaja väide, et ehkki hageja seaduslik esindaja sai kostja ja hageja seadusliku esindaja ühiselt kasutatavalt pangakontolt võtta novembris 2014 sularaha 800 eurot, on kostja hageja seadusliku esindaja arvates siiski jätnud hageja ülalpidamiseta, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Hageja seaduslik esindaja tunnistab (tl 28), et ta ei tööta ja hetkel sissetulekut ei teeni. Seega saab eeldada, et nimetatud kontol olev raha oli sinna laekunud kostja tegevuse tulemusena ning oli kostja poolt tehtud hageja seaduslikule esindajale kättesaadavaks. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks ei olnud novembris 2014 kontolt võetud 800 eurot mõeldud muuhulgas lapse vajaduste rahuldamiseks, lisaks on kostja maksnud hageja 2014. a novembrikuu pikapäevarühma söögiraha, nõustub ringkonnakohus poolte poolt käesolevaks hetkeks kohtule esitatu põhjal kostja seisukohaga, et kostja on hagejat 2014. a novembris vajalikul määral üleval pidanud. PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis oli 2014. a 177,50 eurot ja on 2015. a 195 eurot kuus. Kostja peab oma kirjalikus vastuses hagile põhjendatud elatisesummaks 200 eurot kuus, millele võivad lisanduda täiendavad ootamatud kulutused, ning kostja on nõus sõlmima hagejaga vastava kohtuliku kompromissi. Hageja soovib elatist 250 eurot kuus ja sellises summas elatist on ka maakohus kostjat hagi tagamise korras tasuma kohustanud, märkides, et sellega on lapsele tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine kohtumenetluse ajal. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (näit 3-2-1-120-14, p 14). Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks on antud juhul vajalik hagi tagamise korras tasutavaks elatiseks määrata miinimumelatisest oluliselt suurem summa. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu hageja esitatust sellist mõjuvat põhistust, et hageja õigustatud huvid ei ole piisavalt kaitstud, kui kostja maksab kohtumenetluse ajal elatist 200 eurot kuus (arvestades ka, et riikliku lastetoetuse suurus on alates 2015. a suurenenud esimese lapse puhul 45 euroni kuus). Seega ei ole kostja jätnud ülalpidamiskohustust täitmata ja on nõus tasuma hagejale kohtumenetluse ajal elatist 200 eurot kuus vabatahtlikult. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates hagi tagamisel ületatud diskretsioonipiire ning maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada. Küsimus, kas on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kostja tunnistatust suuremas summas, lahendatakse asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus märgib, et Kohtu infosüsteemi andmetel ei ole hageja siiani vastanud kostja kompromissettepanekule, millele vastamiseks andis maakohus 15-päevase tähtaja (hageja on kinnitanud kohtu nõude kättesaamist 14.01.2015).
7.Asjaolude muutumisel, st juhul kui kostja peaks siiski jätma menetluse ajal elatise maksmata, on hagejal õigus taotleda uuesti hagi tagamist.
8.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu hagi tagamise määruse, ei ole vajalik võtta eraldi seisukohta hagi tagamise määruse täitmise peatamise taotluse osas.
9.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt tsiviilasja materjalidest (tl 79) on kostja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud määruskaebus on
riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivuvaba ja kostjal on õigus esitada Viru Maakohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tagastamise taotlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.