2-13-22935/59 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Tsiviilasi nr: 2-13-22935 osas ning määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskord 08.09.2014 menetlusdokumendis märgitud tingimustel. Avalduse kohaselt on vanemate vahel erimeelsused lapse hooldusõiguse küsimustes. Vanemate kooselu lõppemisel jäi laps XXXXXXX isa juurde, sest seal oli lapsel lasteaiakoht ja lapse järele valvasid sugulased ajal, kui vanemad olid eemal töö või kooli pärast. Kooselu lõppemisel ei võtnud avaldaja last enda juurde majanduslikel põhjustel. Hiljem ei lubanud isa avaldajal last kaasa võtta. Avaldaja sai lapsega kohtuda isa elukohas. Kohtumenetluse ajal on avaldaja saanud lapsega suhelda ka eraldi ning kindlatel aegadel. Lapse elukoha määramise õigus peaks jääma avaldajale, kuna avaldaja armastab last ja hoolib temast väga. Ka perelepitaja soovitus oli, et laps peab saama kogeda suhet emaga püsiva ja kindlana. Püsiv ja kindel suhe emaga saab tulla lapsele siis, kui lapse püsiv elukoht on ema juures. Ka laps soovib emaga olla ja igatseb ema järele. Otsustusõigus lapse elukoha määramisel ei tohiks jääda isale, kuna viimane on seni üksinda otsustanud lapse elukoha üle. Õigus otsustada lapse haridusega seonduvaid küsimusi peaks olema avaldajal, kuna tema on ema ja pidevalt hoidnud end kursis lapse tegemistega. Lapse ettevalmistus kooliks oli nõrk. Ema soovib last õppimises toetada, tegeleda lapsega rohkem tema silmaringi laiendamiseks, õpetada viisakat käitumist. Pärast kooli ei pea laps olema üksi. Isa pani lapse ilma avaldajaga läbi rääkimata XXXXXX kooli. Samal ajal oli emal kokkulepe XXXXXXXX kooliga, et laps võetakse seal esimesse klassi. Emal on majanduslik valmisolek last kasvatada: ema juures on lapsele loodud kõik vajalikud tingimused elamiseks. Ema on käesoleva ajani toetanud last materiaalselt riiete, jalanõude ja kooliasjade ostmisega. Elatist lapse ülalpidamiseks avaldaja maksnud ei ole, kuna isa on korduvalt öelnud, et ta seda raha ei vaja. Ema töötab 2 päeva nädalas juuksurina ning tema keskmine palk on olnud ca 300 eurot kuus. Ajal, mil ema on tööl, on kodus lapsehoidja ning ka avaldaja elukaaslane. Lapse läbisaamine avaldaja elukaaslasega on hea. Laps on avaldajale öelnud, et tahab temaga elada. Samas ema arvates ei julge laps seda isale avaldada, kartes isa reaktsiooni. Isa on lapsele mitmeid kordi teada andnud, et kui laps läheb ema juurde, siis tema läheb Eestist ära. Sellise käitumisega on isa tekitanud lapses kahjutunde ning pannud lapse isa pärast muretsema. Avaldaja arvates ei tohiks kumbki vanem sel viisil last mõjutada. Kõike eelmärgitut arvestades on avaldaja seisukohal, et lapse isa ei arvesta avaldajat lapse võrdväärse vanemana, mis on viinud konfliktideni ja kahjustanud last. Seetõttu pole ühise hooldusõiguse teostamine lapse suhtes võimalik.

8.Pärnu Maakohus 30.12.2014.a määrusega lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha üle otsustamise osas, määras, et ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha üle otsustamise osas antakse isale, ning määras kindlaks lapse ja ema suhtlemise korra järgmiselt: - Lapse kooli ajal ehk ajavahemikus 1. september kuni 31. mai viibib laps ema juures üle ühe nädalavahetuse, reedest kuni pühapäevani. - Ema korraldab lapse toomise isa juurest Järvamaalt reedeti hiljemalt kell 19.00. Isa korraldab lapsele järeletulemise ema elukohta pühapäeviti hiljemalt kell 16.00. - Sügisesel koolivaheajal viibib laps ema juures 4 kalendripäeva järjest. - Kevadisel koolivaheajal viibib laps ema juures 7 kalendripäeva järjest. - Suvistel koolivaheaegadel perioodil 1. juuni kuni 31. august viibib laps terve koolivaheaja jooksul mõlema vanema juures vahelduva 2-nädalase graafiku alusel, s.t ema juures 14 kalendripäeva järjest ja siis isa juures 14 kalendripäeva järjest. Suvise graafiku lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks e-posti teel. - Jaanipäevad veedab laps paarisaastatel isaga, paaritutel aastatel emaga. - Jõulud 24. kuni 26. detsember veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. - Aastavahetuse 31. detsember kuni 1. jaanuar veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. - Kõikidel lapsega kokkusaamistel korraldab ema lapsele järelemineku isa elukohta ning isa korraldab lapsele järelemineku ema elukohta. Lapse eakohast arengut arvestades võivad ema ja isa korraldada lapse transpordi kas ema elukohta või isa elukohta ühistranspordiga, olles sellest eelnevalt teist vanemat teavitanud. - Lapse haigestumise korral asendatakse ärajäänud suhtlemine esimesel võimalusel pärast lapse tervenemist. Lapse haigestumise korral teavitab lapse haigestumisest teada saanud vanem teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post, sms). - Emal on õigus suhelda lapsega igapäevaselt telefoni või Skype teel. - Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega välisreisile ajal, kui laps viibib käesoleva suhtluskorra alusel tema juures. Lapsega välisreisile minev vanem on reisile minekust ja reisi detailidest kohustatud teist vanemat teavitama vähemalt 7 päeva enne reisi algust e-posti teel. - Lapse dokumentide hoidjaks on isa. Kui laps läheb reisile emaga, väljastab isa lapse passi või ID-kaardi emale. - Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad teineteist viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post, sms). - Vanemad võivad vajadusel kokku leppida ka muudes last puudutavates küsimustes. - Suhtluskord kehtib kuni Lapse 14-aastaseks saamiseni. Kui vanemad lapse 14-aastaseks saamisel uut suhtluskorda kokku ei lepi, pikeneb käesolev suhtluskord kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel sellest, et asjas puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad eraldi – ema elab Viimsi vallas Harjumaal, isa elab Väätsa vallas Järvamaal. Laps elab koos isaga XXXXXXX. Vanemad omavad ühist hooldusõigust lapse suhtes ning nad elavad lahus.

Tsiviilasi nr: 2-13-22935 Mõlemad vanemad soovivad, et õigus üksinda otsustada lapse viibimikoha ja hariduse üle tuleb anda just temale. Asja materjalid kinnitavad, et vanemate omavahelised suhted on probleemsed ja seda juba mõnda aega. Vanematevaheline vastasseis on mõjutanud nii nende ühise hooldusõiguse teostamist lapse suhtes kui ka lapse seisundit. Mõlemad vanemad on rikkunud ühist hooldusõigust. Vanemate erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamisel teatud küsimustes on sedavõrd tõsised ja korduvad, et lapse huvides ei pruugi olla vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine täies mahus. Eestkosteasutus ning menetlusse kaastatud vanemate elukohajärgsed kohalikud omavalitused pidasid põhjendatuks ja lapse huvidega kooskõlas olevaks, et vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse osas tuleb lõpetada ning ainuhooldusõigus selles osas anda üle ühele vanemale. Lapse esindaja pidas põhjendatuks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist vaid lapse viibimiskoha osas. Haridust puudutavas osas pidas esindaja põhjendatuks vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist. Mõlemad vanemad on kohtule avaldanud valmisolekut last kasvatada. Nii eestkosteasutus, vanemate elukohajärgsed vallavalitsused kui lapse esindaja on samuti arvamusel, et mõlemad vanemad on suutelised lapse suhtes hooldusõigust teostama. Seega on mõlemal vanemal valmisolek last kasvatada. Avaldaja sõnul töötab ta alates veebruarist 2014 juuksurina ning osalise tööajaga. Saadava palga kohta on avaldaja andnud menetluses erinevaid ütlusi, esialgu ütles ta, et ka osalise tööajaga teenib ta miinimumpalga (alates 01.01.2014.a töötasu alammäär 290 eurot), seejärel rääkis ta, et tema sissetulek alates veebruarist on olnud 240 eurot ja lõpuks väitis, et tema sissetulek on 300-350 eurot kuus (kd II tl 77). Selline sissetulek ei võimalda iseenesest laste ülalpidamist isegi mitte seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses. Avaldaja seletustest nähtubki, et majandusliku toimetuleku on avaldaja tahtnud korraldada elukaaslase abiga. Nii üürikulud kui maksud on ka seni kandnud avaldaja elukaaslane (kd II tl 77). Puudutatud isik II töötab XXXXX XXXXXXXXXXXX ning tema palk on 650-700 eurot kuus. Seega uuritud tõendite alusel on parem majanduslik valmisolek last kasvatada isal. Lapse ema isiklik majanduslik suutlikkus oma lapsi ülal pidada on tagasihoidlikum. Samas ei ole ema väike sissetulek see asjaolu, mille esinemine iseenesest mõjutab hooldusõiguse andmist ühele või teisele vanemale. Uuritud tõendite alusel suhtleb laps mõlema vanemaga, mõlema lapsevanema suhtlus lapsega on pingevaba, laps tahab mõlema vanemaga koos olla ning tal pole hirmu kummagi vanema ees (kd I tl 8, 9, 72-74). Lastekaitsetöötajad on kohtunud mõlema vanema ja lapsega. Paide Sotsiaaltöökeskuse lastekaitsespetsialisti ja Paide Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on isa ja poja vahel tugev side. Laps on endale lähimaks hinnanud õde ning kohe seejärel võrdsetele kaugustele sõbra, isa ja tädi. Kaugemale ema, XXXXXX vanaema ja kõige kaugemale XXXXX vanaisa (kd I tl 72-74, 75-77, 79). Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt on lapse suhe emaga hingeliselt lähedane ja toetav (kd I tl 91-94). Perelepitaja on last koos vanematega jälgides näinud, et lapsel on emotsionaalne side mõlema vanemaga, mõlemad vanemad reageerisid lapse pöördumistele, laps tundis ennast vabalt lähenedes mõlemale vanemale ning oli temaga füüsilises kontaktis – patsutused, kallistused, sülle ja kaenlasse pugemine (kd II tl 26-27). Uuritud tõendite alusel ei ole kahtlust, et mõlemal vanemal on hingeline side lapsega ja lapsel mõlema vanemaga. Isa ja lapse elukoht on 3-toaline mugavustega üürikorter XXXXXXX. Üürileping on sõlmitud tähtajaga 5 aastat, s.t kuni 29.04.2018. Isa ja poeg elavad korteris kahekesi. Nende kodu

Tsiviilasi nr: 2-13-22935 külastanud lastekaitsespetsalistid tuvastasid, et kodu on puhas ja hubane ning lapsel on oma tuba koos vajaliku sisustuse ja isiklike asjadega. Avaldaja koos elukaaslase ja nende ühise lapsega elavad alates 2014. aasta maist 3-toalises üürikorteris XXXXXX. Üürileping on tähtajaline, tähtaeg saabub 26.04.2015. Ajal, mil laps viibib ema juures, on tema kasutada eakohaselt möbleeritud tuba. Lapse väike õde magab vanematega samas toas. Seega on lapse elutingimused mõlema vanema juures asja lahendamise ajal võrreldavad. Majanduslik valmisolek last kasvatada on parem isal. Milline on olnud kummagi vanema panus ja pühendumine lapse eest hoolitsemisse enne kohtuvaidluse algust, on oluline. Selline lähenemine on kooskõlas ka PKS § 137 lg 3 mõttega, mille kohaselt tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamise korral muu hulgas arvestada ka vanema senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Ka Riigikohus on toonitanud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milliste õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (vt lahend 3-2-1-45-11 p 21). Uuritud tõendid kinnitavad et 2009. aastal, kui laps oli ca 3,5 aastane, läks ema Tallinnasse õppima. Laps jäi elama XXXXXXXX isa juurde ning isa kasvatada/hooldada. Avaldaja seletusest nähtub, et esialgu käis ta nädalavahetustel XXXXXXX, kuid sügisest enam mitte. 2010. aasta suvel avaldaja ja puudutatud isiku II kooselu lõppes ning avaldaja lahkus pere juurest XXXXXXXX lõplikult. Ka vanemate kooselu lõppemisel jäi laps elama isa juurde. Avaldaja ei asunud poega reaalselt kasvatama ega poja eest hoolitsema ka pärast õpingute lõpetamist ja tööle asumist. Laps elas jätkuvalt isa juures XXXXXXX ning isa jätkas lapse kasvatamist ja tema eest hoolitsemist. Selline elukorraldus on kestnud käesoleva ajani. Avaldaja seletuste kohaselt jättis ta kooselu lõppemisel lapse isa juurde, kuna XXXXXXX oli lapsele kõik harjumuspärane ning seal oli lasteaed. Kokkulepet lapse isaga selles, kuhu laps jääb, ei olnud. Koolis käis ta 1,5 aastat ja kooli lõpus läks tööle. Laps elas ikka XXXXXXX. Enda juurde elama ta last ei võtnud, kuna lasteaiakohta ei olnud (kd II tl 77). Uuritud tõendid kinnitavad, et alates kooselu lõppemisest on last igapäevaselt ja isiklikult kasvatanud isa. Lapse ema ei ole hiljemalt alates lahkumisest 2010. aastal isiklikult ja igapäevaselt osalenud lapse kasvatamises, hooldamises ega ole andnud ka lapsele ülalpidamist. Avaldaja väide, et ta ei maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, kuna puudutatud isik II ütles, et ei vaja seda raha, on nii tõendamata kui ka asjakohatu. Õigus saada vanemalt ülalpidamist on lapsel. Sellele lapse õigusele vastab vanema kohustus last ülal pidada. Seega olenemata sellest, kas üldse või mida puudutatud isik II ütles, ei vabastanud see avaldajat vanema kohustusest anda lapsele ülalpidamist. Muu vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel pidi avaldaja täitma lapse ülalpidamiskohustust igakuise elatusraha maksmisega. Uuritud tõendid ei kinnita, et vanemad oleksid kokku leppinud selles, et avaldaja täidab omapoolse lapse ülalpidamiskohustuse lapsele riiete, jalanõude jm sellise soetamisega. Uuritud tõendid kinnitavad ka seda, et isa panustamine poja kasvatamisse ja pühendumine poja eest hoolitsemisse on olnud märkimisväärne – lastekaitsetöötajad on välja selgitanud, et isa on loonud lapsele kõik võimalused eluks ja eakohaseks arenguks, on toetanud lapse osalemist huviringide töös nii lasteaia ajal kui koolis, samuti suhtlemist sõpradega, on panustanud lapsega tegelemisse – laps rääkis lastekaitsetöötajatele, et talle meeldib XXXXXXX, et nad käivad koos isaga kalal, teevad aiatööd, mängivad, müravad, õpivad ja käivad sõpradel külas. Isa kanda on igapäevaselt olnud lapse õppetööga seotud küsimuste lahendamine ja lapse abistamine järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumisel. Ka ema on kursis lapse õppimisega, suhtleb õpetajatega ning on osalenud lapse arenguvestlusel. Ema juures XXXXXX lapsel veel sõpru ei

Tsiviilasi nr: 2-13-22935 - Lapse isal on õigus lapsega suhelda igapäevaselt telefoni või skype teel. - Mõlemad vanemad võivad lapsega minna välisreisidele ajal, kui laps viibib nende juures käesoleva suhtluskorra kokkuleppe alusel. Välisreisile minekust, sh reisi detailidest on reisile minev vanem kohustatud teist vanemat teavitama vähemalt 7 päeva enne reisi e-maili teel. - Lapse dokumentide hoidja on ema. Isaga reisile minnes väljastab ema isale lapse passi või IDkaardi. - Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist (e-mail, sms). - Lapsevanemad võivad teatud situatsioonides kokku leppida ka muudes last puudutavates küsimustes. Käesolev suhtluskord kehtib kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Kui vanemad lapse 14aastaseks saamisel uut suhtluskorda omavahel kokku ei lepi, pikeneb antud suhtluskord kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kõrvale jätnud asjaolu, et lapse esimesel 3 eluaastal kasvatas ema last igapäevaselt, mitte lapse isa üksi. Lapse isa viibis lapse esimesel 3 eluaastal oma töö tõttu pikaajaliselt, s.t 1-3 kuud, eemal välismaal ning ei osalenud lapse kasvatamises püsivalt. Ka siis, kui lapse ema asus Tallinnasse kooli õppima 2009. aasta sügisel, osales ema lapse kasvatamises, sest veetis koolivälise aja lapsega koos XXXXXXX nii kaua, kuni perekonna kooselu jätkus. 2010. aastal lõpetas lapse ema kooselu lapse isaga, kuid ema ei jätnud oma last maha. Lapse ema on korduvalt rõhutanud, et ainukesed põhjused, miks ta ei saanud last kaasa võtta, olid need, et tol hetkel puudus lapsele lasteaiakoht Tallinnnas ning isa keelas last XXXXXXXX ära viia. Seda kinnitas ka psühhoterapeut KS oma vastuses järelepäringule 19.08.2013.a: „See, et ta (TT) lõpetas vägivaldse suhte V-ga, oli väga positiivne muutus, samas laps jäi isaga.... Lapsega kohtumiseks tehti talle takistusi, samuti oli ta mures lapse kasvukeskkonna pärast.“ Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et isa vajab lapse eest igapäevasel hoolitsemisel oma vanemate ja õe abi. Kohus on jätnud arvestamata ka asjaolu, et isapoolne perekond ei toeta lapse suhet emaga. Viimsi vallavalitsus on oma lõplikus seisukohas 08.09.2014 kinnitanud, et „teadaolevalt ei toeta lapse isapoolne perekond AE suhet emaga, mis on vastuolus lapse huvidega.“ Maakohus on jätnud arvestamata ka asjaolu, et isa vahetas lapse elukohta ilma, et oleks lapse ema sellest teavitanud. Kuigi korteri vahetus toimus sama asula piires, ei teavitanud isa sellest lapse ema. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et lapse isa on alates 2010. aastast korduvalt teinud emale takistusi lapsega suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel. Lapse ja ema suhtlemise korra tagamiseks on pidanud sekkuma nii Paide Linnavalitsus kui ka Viimsi vallavalitsus ning kohus tsiviilasjas nr 2-12-23320. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ema ei ole üldse lapsele ülalpidamist andnud. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et ema on siiski last toetanud, kuid mitte igakuiste rahaliste maksetega, vaid eelkõige lapsele riiete ja kooliasjade ostmisega. Ema on kinnitanud ka 02.07.2014.a istungil, et ta ostab lapsele vajalikke asju ning seda ei vaidlustanud ka lapse isa. Ema on öelnud ka, et isa ei pane lapsele selga ema ostetud riideid ning samas on näha, et laps käib ühe ja sama riideesemega. Lisaks on 2013. ja 2014. aastal suvel elanud laps ajaliselt võrdselt nii ema kui isa juures ning neil suvekuudel on ema isaga võrdselt panustanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisesse rahaliselt.

Maakohus ei ole vanemate majanduslikku olukorda arvestades kohelnud pooli võrdselt. Viimsi valla esindaja ei osutanud sellele, et avaldaja pere ei ole majanduslikult mitte toimetulev, või et perel oleks millestki puudus. Vastupidi, kõik vajalik on olemas. Maakohus on jätnud hindamata vanemate vaimse valmisoleku last kasvatada. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et isa on oma käitumisega kahjustanud last emotsionaalselt, manipuleerides lapsega. Kohus on isa iseloomustamisel tuginenud vaid isa elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamusele ning eiranud Viimsi vallavalitsuse hinnangut isa kohta. Samas just Viimsi vald tegeles palju perekonnaga ning suunas nad ka perelepitaja juurde (02.07.2014.a istungi protokoll). Viimsi valla lastekaitsetöötajad on isiklikult menetluse raames suhelnud mõlema lapsevanemaga ja lapsega. Samas Väätsa Vallavalitsuse lastekaitse töötaja ei ole lapse emaga kordagi suhelnud last puudutavates küsimustes. Kohus on eiranud Viimsi lastekaitse hinnangut, kes on selgelt 02.07.2014.a toimunud istungil väljendanud, et isa on manipuleerinud lapsega ja mõjutanud last oma ütlustega. Isa tekitab lapses süütunnet ja ei lase lapse iseseisvusel tekkida. Isa süüdistab oma vastustes pidevalt ema. Kohus on eiranud Viimsi vallavalitsuse seisukohta, et otsuse tegemisel võetaks arvesse seda, kumb vanem suudab paremini tagada võimaluse hoida suhteid eemaloleva vanemaga ning kumb vanem seab enda õigustest kõrgemale lapse vajadused. Viimis vallavalitsuse arvates ei ole alust arvata, et tulevikuks jätaks avaldaja oma lapse vajadused tähelepanuta või takistaks lapse suhtlemist isaga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks rahuldada avaldaja 13.05.2013.a taotlust lapse ülekuulamiseks. Laps saab juba 16.01.2015.a 9-aastaseks ning saab piisavalt hästi aru toimuvast ning oskab adekvaatselt oma arvamust avaldada, kui usaldab täiskasvanut. Lapse ülekuulamine mitteametlikult maakohtu poolt ei ole õiglase kohtumenetluse printsiipidega kooskõlas. 08.08.2014.a viis Väätsa valla sotsiaalnõunik läbi individuaalse vestluse lapsega. Suhtekaardile märkis laps ennast keskele ja kõige lähedasemaks pidas laps oma õde, kelle ta märkis enda kõrvale. Järgmisele tasandile asetas laps ema ja isa, mis näitab, et nad on mõlemad tema jaoks võrdsed. Seega ei ole lapse jaoks ema temale kauge isik, vaid isaga võrdselt lähedane. Seega on kohus tuginenud valikuliselt esimesele lapse individuaalsele vestlusele ajal, kui laps oli 7-aastane ja eiranud lapse individuaalset vestlust, kui laps oli 8-aastane. Maakohus on eiranud asjaolu, et lapsel on veel noorem õde, kellega tal on väga lähedane suhe ning kellega tal on õigus säilitada perekondlikud sidemed. Laps on mõlema individuaalvestluse ajal (28.05.2013.a ja 08.08.2014.a) hinnanud oma nooremat õde A endale kõige lähedasemaks. Õde A on see, kellega laps saab koos olla vaid ema juures, kuna A on avaldaja teine laps. Lapse lähedast suhet oma õega kinnitas ka Viimsi vallavalitsus, kelle poolt avaldatu kohaselt suhtles laps 13.03.2013.a toimunud kodukülastuse käigus aktiivselt oma väikese poolõega. Perelepitaja arvates on hetkel kehtiv suhtluskord, kus laps näeb ema iga 2 nädala tagant, ebapiisav, et kogeda suhet emaga püsiva ja kindlana. Lapsel on vaja enam aega emaga koosolemiseks. Lapse hirm emast ilma jääda on põhjustatud igakordsest jätkuvast emast lahkumisest iga kahe nädala järelt, mitte ema kunagisest lahkumisest. Maakohus on jätnud selgitamata, kuidas on iga 2 nädala tagant ema nägemine püsiv ja kindel võimalus emaga koos olla. Kohus on jätnud ka selgitamata, kuidas saab sama ajalise regulaarsusega edasi toimiv suhtluskord aidata kaasa lapse hirmu vähenemisele, kui laps ei saa emaga ikkagi enam aega koos olla.