Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
16.02.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-50954
Tsiviilasi
EM, IM ja EM hagi AM vastu elatise väljamõistmiseks
Hagi hind
EM hagi hind on 1597,50 eurot IM hagi hind on 1597,50 eurot ja EM hagi hind on 1597,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 25.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Hageja EM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-X, Tallinn) Hageja IM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX, Tallinn) Hageja EM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-X, Tallinn) Hagejate seaduslik esindaja ER ja lepinguline esindaja adv Siiri Schneider Kostja AM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX, Tallinn)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda AM poolt Harju Maakohtu 25.11.2014 otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-14-50954 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud EM, IM ja EM esitasid 08.04.2014 Harju Maakohtule hagi AM vastu igakuulise elatise 177,50 euro väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vastuväited AM vaidles hagile vastu. Tal puudub pikema perioodi jooksul regulaarne sissetulek ja seega puudub reaalne võimalus laste toetamiseks. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt igakuise elatusraha 177,50 eurot igale lapsele alates hagi esitamisest 08.04.2014 EM, IM ja EM ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kuigi elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, on primaarse tähtsusega eelkõige lapse objektiivselt põhjendatud vajadused, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Üksnes lapsevanema ebapiisav töötasu ei vabasta teda kui iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt lapse vajadustele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu kohaselt ei ole kostja väited tema sissetuleku puudumine arvesse võetav, kuna Riigikohus on lahendis 3-2-1-6507 märkinud, et sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat alaealisele lapsele elatise maksmisest. Kuna hagejad taotlevad elatist miinimummääras, siis antud ulatuses ei ole vaja laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ( Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Kostja on kinnitanud oma kirjalikus vastuses, et laste ülalpidamiskohustust ta täitnud ei ole. Riigikohus lahendis 3-2-1-108-07 on kinnitanud, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Edasine menetlus AM ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kostja alusetult ilma riigi õigusabist, jätnud talle selgitamata, milliseid tõendeid ta peaks esitama, et kohus saaks määrata elatise summa, mis oleks kosjale jõukohane, ning rikkus menetlusõigusnorme ka sellega, et vaatas asja läbi ilma tema kohalolekuta, kuigi ta puudus istungilt haiguse tõttu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. 2(3)
Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kolm eraldi hagejat, kellel oli üks esindaja, esitasid maakohtusse eraldi hagid. Tegemist oli raha maksmisele suunatud hagidega: EM nõue kostjalt elatise saamiseks, IM nõue kostjalt elatise saamiseks ja EM nõue kostjalt elatise saamiseks. Kuna ühegi hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja hagid põhjendatult rahuldanud. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Kostja on saanud eelnevalt, nii vastusena hagile kui ka isiklikult kohtuistungil oma seisukohti väljendada. Ta on õigeks võtnud, et ei ole andnud lastele elatist ja põhjendanud seda perioodilise töö puudumisega, seega neid asjaolusid enam tõendada ei ole vaja. Nagu maakohus viitega Riigikohtu otsusele osundas, ei vabasta sissetuleku puudumine töövõimelist vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Riigi õigusabi taotluse jättis maakohus juba eelnevalt, 15.08.2014 määrusega rahuldamata, ja ringkonnakohus jättis sellele esitatud kostja määruskaebuse rahuldamata. Kostja oli juba varem taotlenud kohtuistungite edasilükkamist viitega oma haigestumistele. Tõendit sellise haigestumise kohta, mis takistaks tal kohtuistungile ilmumist, kostja esitanud ei ole. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.