JE avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks HE avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02. oktoobri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JE määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
isik JE (isikukood nende Avaldaja/puudutatud XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX, XXXXX
XXXX,
XXXXXXXX
XXXX,
XXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Avaldaja/puudutatud isik HE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik: JE (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Eestkosteasutus Märjamaa vald Vallavalitsuse kaudu Eestkosteasutus Pärnu linn Linnavalitsuse kaudu Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 02. oktoobri 2014. a määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta JE kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohtumääruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. JE avaldus ning seisukohad
1.23.05.2013. a esitas JE Pärnu Maakohtule avalduse lapse JE suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, paludes lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas anda ainuotsustusõiguse avaldajale. Ühtlasi palus avaldaja kindlaks määrata lapsega suhtlemiskorra, esitades avalduses omapoolse ettepaneku suhtluskorra osas.
2.Avalduse ja selle täienduste kohaselt sündis JE ja EE abielust XX.XX.XXXX. a tütar JE. Alates 2012. a jaanuarist elavad vanemad lahus, kuna lapse ema leidis endale uue elukaaslase. Pärast kooselu lõppemist elas laps isa juures ja lapse ema osales lapse kasvatamises umbes 10 päeva kuus. Alates 2012. a septembrist on vanemad kokku leppinud lapse kasvatamise ja suhtlemise korra, mis põhineb graafikul, mille järgi laps on üle nädala teise vanema kasvatada ja hooldada. Tulenevalt lapse vanusest ei ole kahe kodu põhimõttele tuginev lapse kasvatus- ja suhtluskord enam lapse huvides. Laps vajab stabiilset ja ühe kodu põhimõttele tuginevat elukeskkonda. Oluline on ka asjaolu, et laps läheb XXXXXXXX kooli, mistõttu ei ole ühenädalane viibimine vanemate erinevates kodudes mõeldav, kuna vanemad elavad erinevates linnades. Kuna laps on kuni vanemate lahkuminekuni elanud isa juures XXXXXXXXX, millest on lapsel tekkinud harjumuspärane elukeskkond, siis peaks lapse alaline viibimiskoht olema isa juures. Lapse isa elab eramus, millel on suur aed, samuti on XXXXXXXX alev lapse elukeskkonnana soodne. Lapse emale on omane pidev elukaaslaste, elukohtade ja töökohtade vahetamine. XXXXXXXXX on lapsel ainuke stabiilne keskkond. Koos veedetavatel nädalatel on lapsel isaga kindel rutiin käia ujulas, staadionil, lauluringis. Koos käiakse matkamas, kala püüdmas, looduses ja spordivõistlustel. Laps on avaldanud soovi jääda elama XXXXXXXXX.
3.Lapse ema väited lapse isa ebasobivast käitumisest on solvavad ja kohut eksitavad. Tegelikult on olnud hoopis lapse ema käitumine ebasobilik ning lapsele halba eeskuju andev. Lapse ema õhutab last ka isa uue elukaaslase vastu ja õpetab, et tema sõna ei pea kuulama. Väär on ka ema väide, et lapsel on emaga tugev side, kuna pärast vanemate lahkuminekut viibis laps enamuse ajast isaga. Selline periood kestis 10 kuud, mis moodustab neljandiku lapse elueast. Väär on lapse ema väide, et ema töökohast lasteaias tulenevalt saaks laps veeta palju aega koos emaga, kuna sel juhul jääksid ema töökohustused täitmata.
4.02.09.2014. a esitatud lõplikus seisukohas märkis lapse isa, et lapse esindaja on 12.11.2013. a seisukohas jätnud tähelepanuta, et lapse isa juures on lapsel väga head elamistingimused, aga ema juures on jätkuvalt remontivajav korter. Lapse ema poolt korteri soetamine ei pruugi tähendada stabiilsust, kui võtta arvesse lapse ema varasemat elustiili. Lapse esindaja seisukohas on täielikult analüüsimata jäetud lapse ema materiaalsed võimalused last kasvatada. Lapse emal on kaks last ja igakuine sissetulek moodustab üksnes 410 eurot. Lapse ema taotleb lapse hooldusõiguse talle andmist lapse viibimiskoha, tervise- ja haridusküsimuste otsustusõiguse osas. Jääb arusaamatuks, mis põhjendustel tuleks lapse isalt võtta lapse hooldusõigus lapse tervise- ja haridusküsimustes. Kuna lapse ema ei ole esitanud taotluse osas põhjendusi, siis ei ole lapse isal võimalik esitada ka vastuväiteid. Vanemate suhete parandamiseks on vaja osaleda perenõustamisel, et lapsevanemate vahelised lahkhelid lahendada. Lapse emal on aga soov saavutada võimalikult kiiresti kohtuotsus. Kohtumenetluse eesmärk perekonnaasjades on välja selgitada kohtusse pöördumise põhjused
ja püüda leida nendele lahendused vastastikuse kokkuleppe vormis. Kui lapsevanemad ei suuda last puudutavates olulistes küsimustes kokku leppida, siis reguleerida hooldusõigust puudutavad küsimused kohtuotsuses. Antud juhul ei ole aga kohus püüdnudki lahendada ja kõrvaldada vanemate vahelisi lahkhelisid. Selline formaalne kohtupidamine perekonnasjades ei ole kooskõlas perekonnaseaduse põhimõtetega ning ei kanna endas lapse huvide esindamise eesmärki. Paljasõnaline on lapse ema ja lapse esindaja väide, et ülenädalase või kahenädalase perioodiga suhtluskord on lapsele vastunäidustatud. Käesoleval ajal on juba terve aasta kehtinud ülenädalane või kahenädalane suhtluskord ja see tundub lapsele meeldivat. Sellise intervalliga suhtluskord on laialt levinud näiteks Skandinaavia riikides. Vajalik on lapsega suhtlus- ja kasvatuskorra fikseerimine kirjaliku kokkuleppe näol, milles on reguleeritud lapse viibimine mõlema lapsevanema juures ühe või kahenädalaste intervallidega kuni lapse kooli minekuni ehk kaheks aastaks. Otsuse tegemine tuleb lükata edasi, kuni lapsevanemate perenõustamise läbimiseni (eeldatavalt 6 kuud). Kui pärast perenõustamist lapsevanemad ei saavuta jätkuvalt kokkulepet lapse alalise viibimiskoha osas, siis otsustada, kas hooldusõiguse osaline lõpetamine on üldse põhjendatud ja kas on vajalik pikendada või muuta kehtestatud lapsega suhtlemise ja kasvatuskorda. HE avaldus ning seisukohad
5.HE palub lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse JE elu- ja viibimiskoha määramise ning tervise- ja haridusküsimuste otsustamise osas ning anda otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise ning tervise- ja haridusküsimuste osas HE-le.
6.HE avalduse ja selle täienduste kohaselt lõppes vanemate kooselu 2011. detsembris, kui lapse isa viskas lapse ema kodust välja, väljendudes seejuures inetute sõnadega ka lapse kuuldes. Peale venemate kooselu lõppemist oli väga lühike periood, mil lapse ema osales lapse kasvatamises umbes 10 päeva kuus, võttes seejuures siiski osa kõikidest lapsele olulistest üritustest. Alates 2012. a septembrist on laps viibinud üle nädala mõlema vanema juures. Lapse peamine elukoht peaks olema ühe vanema juures, millest tulenevalt tuleb vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha üle otsustamise osas lõpetada. Vanemate vahel puudub kokkulepe, et laps läheb XXXXXXXXX kooli, laps on korduvalt avaldanud, et ta ei soovi XXXXXXXXX elada ega seal kooli minna. Kuivõrd laps on elanud vaheldumisi mõlema vanema juures, on mõlema vanema kodud lapsele harjumuspärased. Lapse ema juures elab ka lapse vanem poolõde. Eelkooliealistel lastel on tugev emotsionaalne side emaga. J-l on väga lähedane ja usaldav suhe nii oma emaga kui ka vanema õega. Lapse ema töötab lastehoius, kus J-l on võimalus suhelda teiste lastega ning veeta palju aega koos emaga. Lapse isa käib tööl ning tema elukaaslane hoolitseb hiljuti perre sündinud lapse eest, mistõttu tuleb J-l isa juures viibides veeta palju aega üksinda. Ka annab isa lapsele oma käitumisega halba eeskuju, visates prügi maha ning kasutades ebasobivaid väljendeid. Ka laps ise on avaldanud soovi elada koos ema ja vanema õega. Lähtudes lapse arengust, tervisest, rahulolust ja stabiilsusest ostis lapse ema kohtumenetluse ajal Pärnusse rahulikku ja lapsesõbralikku piirkonda perele püsiva eluaseme. Lapsel on ema juures oma tuba, mis on värskelt remonditud. Toas on kõik uus, ilus ja lapsele meelepärane. Maja ümbrus on rahulik ja hooldatud, hoovis saab mängida ja niisama istuda ja aega veeta. Kodumaja lähedal on mänguväljakud, kus ema käib tihti koos lastega aega veetmas. Lapse ema asus tööle riiklikku lasteaeda ning saab kokkuleppel juhatajaga ka oma lapse lasteaeda kaasa
võtta. Samas lasteaias töötab ka lapse vanaema. Lapse vanavanematel on Pärnu linna lähedal looduskaunis kohas suur talumaja. Olukorras, kus laps alustab paari aasta pärast kooliteed, ei ole mõistlik elukorraldus lapse jaoks see, et tal on kaks nädalat üks kodu ja kaks nädalat teine kodu. Lapse ema esitas omapoolsed ettepanekud suhtluskorra osas. Lapse esindaja seisukoht
7.Lapse määratud korras esindaja lõpliku seisukoha kohaselt tuleb vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas lõpetada ning anda otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas lapse emale. Ülejäänud isiku- ja varahooldusõiguse küsimustes on võimalik ühishooldusõiguse jätkamine. Suhtlemiskord lapsega tuleb kinnitada vanemate poolt kokkulepitud kujul.
8.Mõlemad lapsevanemad on nii materiaalselt kui moraalselt suutelised last kasvatama ning mõlemad on hingeliselt lapsega seotud. Mõlema vanema juures on laps hästi hooldatud. Mõlemad vanemad töötavad ja töötasudest on võimalik last ja perekonda ülal pidada. Lapse isa elab temale kuuluvas eramus XXXX XXXXX XXXXXXXX XXXXXX Raplamaal. Perekonda kuuluvad isa elukaaslane ja nende ühine laps. Elatakse oma majas, kus on kõik mugavused ja suur aed. J-l on isa juures omaette tuba ning ta käib XXXXXX lasteaias XXXXXXXX. Kodukülastusel oli tunda, et kodus valitseb soe ja sõbralik õhkkond. Laps tundis end turvaliselt, perekonnas valitsesid inimlikult soojad ja sõbralikud suhted kõikide pereliikmete vahel. Eriti meeldis J-le tegeleda väikese õega. Lapsel on XXXXXXXXX turvaline kodu, laps käib paljudes huvialaringides ja üritustel, olles arvestatav pereliige. Lapse ema on Pärnu linna muretsenud korteriomandi asukohaga XXXX XX-X. Korteris elab ka ema tütar eelmisest kooselust. Korter on 3-toaline, kus J jaoks on olemas omaette tuba. Lapsel on võimalus mängida ka õues, kuna maja juures, milles korteriomand asub, on suur ja avar kuurieelne õueala. J käib Pärnus ema juures viibimise ajal XXXXXXXXXX lasteaias. Lapse ema on pärit Pärnu linnast ja Pärnus elab tal palju sugulasi. Kodukülastusel ilmnes, et elamistingimused saavad pärast poolelioleva remondi lõpule viimist olema igati normaalsed. On tagatud kõik hügieeninõuded. Oli näha, et kodu oli puhas ja korras. J tundis end koos ema ja õega uues kodus normaalselt ja vabalt. Olekust ja käitumisest oli välja lugeda tugev emotsionaalne side emaga. J avaldas soovi tulevikus elada koos emaga Pärnu linnas ja käia XXXXXXXXXXX lasteaias. Lapse ema avaldas, et soovib jääda alaliselt elama Pärnu linna. Varasemad kolimised Tallinna linnas olid väidetavalt tingitud raskustest üürikorteritega.
9.Lapsevanemate senine suhtlemine lapsega on olnud lapse huvisid kahjustav. On esinenud olukordi, kus konflikte ja erimeelsusi on lahendatud alaealise lapse juuresolekul. Vanemate perenõustaja juurde minek oleks hädavajalik, kuid see ei ole takistuseks lapse viibimiskoha üle otsustamisel. Lapse ema on pöördunud lapsega psühholoogi vastuvõtule. Psühholoogi väitel on laps igati normaalselt arenenud, kuid väga närviline ja haavatav. Ilmselt on senine vanemate suhtluskord lapsega olnud lapse huvisid sügavalt kahjustav. Viibides kaks nädalat ühe vanema juures, kohaneb laps sealse koduse olukorraga. Seejärel viiakse ta harjumuspärasest keskkonnast kaheks nädalaks teise vanema juurde teise keskkonda. Sellised regulaarsed ja järsud elukohavahetused, kindla kodu puudumine, mõjub lapsele kahjustavalt. Lapse huvidest lähtuvalt tuleb lapse viibimiskoht koheselt kohtuotsusega kindlaks määrata Spetsialisti abi oleks hädavajalik kõikides ülejäänud küsimustes tulenevalt lapse ja lapsevanemate
omavahelisest suhtlemisest. Lapse ema on nõustunud perenõustaja juurde minekuga, kuid ta on soovinud, et lapse viibimiskoht määratakse kohtu poolt koheselt kindlaks. Lapse isa avaldas 21.03.2014. a kohtuistungil, et perenõustaja juurde võib minna, aga see ei lahenda olukorda, et kelle juures laps elama hakkab; nõustaja teeb tööd sellega, et me suhtleks, perenõustaja ei saa otsustada, kuhu laps jääb.
10.Algselt lapse esindaja poolt kohtule antud seisukoht lahkneb hilisemast tingituna olukorrast, et lapse ema oli elanud Tallinnas mitmetes üürikorterites, millest tingituna puudus lapsel kindel ja turvaline kodu, samuti oli lapsele harjumuspärane elukeskkond XXXXXXXXX. Lapse emal on käesoleval ajal Pärnu linnas kindel ja turvaline kodu. Alates sellest ajast on J eluga ema juures Pärnus kohanenud. J on ka lasteaias hästi kohanenud, tunneb end turvaliselt ja vabalt. Korteriomandi ümbrus on heakorrastatud, palju rohelust. Emaga koos tegeldakse kirjutamise, joonistamise ja käsitööga. J-l on võimalik käia tantsuringis ja tegeleda vanaema, kes on muusikaõpetaja, juhendamisel laulmisega. Arvestades eelkõige lapse tugevamat hingelist seotust emaga, lapse soovi ja ema elukorraldust viimasel perioodil, oleks õigem lapse elamine ema juures. Laps on kahel korral, s.o kodukülastustel nii isa kui ema juures, avaldanud, et soovib elada koos emaga. Vesteldes 2014. a märtsis J-ga, kujunes lapse esindajal nii lapse jutu kui ka käitumise järgi otsustades sügav veendumus, et laps soovib elada ema juures Pärnus. Laps väljendas oma kiindumust emasse nii sõnaliselt kui käitumise ja olekuga. Asja lahendamise käigus on ilmnenud, et lapsel on emaga tugevam emotsionaalne side kui isaga. Lapsel oleks soovitav elada ema juures ka seoses tervisliku seisundiga. Lapsel on perearst Pärnus, kelle juures on pidevalt käidud. Perearsti soovitusel on ema lapsega käinud ka eriarstide vastuvõtul. 2014. a septembris on lapsele määratud Pärnus adenoidide ja mandlite operatsioon. Märjamaa Vallavalitsuse seisukoht
11.On mõistlik, et lapse kasvatamine toimub nn ühe kodu põhimõttel ning lahus elava vanemaga on kindlaks määratud kohtumiste ja suhtlemise kord. Ühele vanemale hooldusõiguse osalise üleandmisega tagatakse olukord, kus laps käib regulaarselt koolieelses lasteasutuses, omandades vajalikud teadmised kooli minemiseks. Püsiv elukorraldus ja kindel elurütm tagab lapsele kindla ja eakohase arengu ning õigeaegse kooliküpsuse. JE on toimetulev, kindlat elu- ja töökohta omav lapsevanem, kes kasvatab kahe täiskasvanuga perekonnas lisaks J-le veel ühte alaealist last. J on käesoleva ajani kasvanud isa perekonnas ning perekond on tema kasvatamise ja hooldamisega toime tulnud. Ei ole põhjust kahelda, et JE ei saaks hakkama lapse igapäevase hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamisega, kui ta siiani on sellega toime tulnud. Samuti ei ole põhjust kahelda, et hooldusõiguse osaline üleandmine lapse isale võiks kahjustada mingilgi moel alaealise huve ja õigusi. Kodukülastuse ajal näitas J ennast rõõmsameelse ja aktiivse lapsena. On ilmne, et laps tunneb ennast isa juures hästi. Lapsel on isaga soe ja lähedane suhe. Samaväärne suhe on J-l isa elukaaslasega. J hoolib silmnähtavalt väga väikesest poolõest, kellega suhtleb õrnalt ja hoolivalt. Samuti mängib J meelsasti õuealal. Isa pere traditsioonilisi sündmusi ja tegevusi teab J hästi ning võtab nendest meelsasti osa. Reede õhtuti külastab perekond isa vanemaid, kellega on J-l hea suhe. Samuti suhtleb perekond tihedalt isa elukaaslase sugulastega. Pärnu Linnavalitsus
12.Lapse ema elab koos oma vanema tütre ja Jga 3-toalises korteris, kus toimub remondi lõpetamine. Lastel on omaette toad. Korter asub kaunis ja rohelises piirkonnas. Uusi suhteid
meeskodanikega ema väitel ta ei planeeri, esmatähtis on tagada lastele turvaline ja rahulik kasvukeskkond. J ja ema suhted on väga head, usaldavad ja lähedased. Ema on lapsega suhtlemisel rahulik ja tähelepanelik. Ema väitel on lapsel tekkinud lasteaias sõbrad ning ema soovib panna lapse ametlikult lasteaeda. Põhjendatud on määrata J elukohaks ema elukoht ning isaga seada sisse lapse huvisid arvestav suhtluskord. Esimese astme kohtu määrus
13.02.10.2014. a määrusega maakohus lõpetas HE ja JE ühise hooldusõiguse JE viibimiskoha määramise suhtes ning andis JE viibimiskoha määramise suhtes otsustusõiguse üle HE-le. HE avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks JE tervise- ja haridusküsimuste määramise suhtes ning JE avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks JE viibimiskoha määramise suhtes ning JE viibimiskoha määramise suhtes otsustusõiguse üle andmiseks JE-le jättis kohus rahuldamata. Kohus määras kindlaks JE suhtlemiskorra JE-ga järgnevalt:
1.Igapäevase elukorraldusega seotud küsimusi otsustavad lapsevanemad ühiselt ja kooskõlastatult.
2.Kooli valikul ja lapse elu edasisel korraldamisel lähtutakse lapse huvidest.
3.JE-l on õigus kohtuda lapsega igal teisel nädalavahetusel alates reede õhtust kella 17.00 kuni pühapäeva õhtuni, mil isa on kohustatud lapse hiljemalt kell 20.00 tema elukohta tagasi tooma, teavitades sellest HE-t ette 3 päeva.
4.JE-l on õigus lapsega kohtuda nädala sees, teatades sellest ette 24 tundi.
5.Kui JE ja lapse kohtumine jääb ära lapse haiguse või muu takistuse tõttu, mida pooled mõjutada ei saa, siis on JE-l õigus veeta lapsega sellest järgnev nädalavahetus reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mil isa on kohustatud lapse hiljemalt kell 20.00 tema elukohta tagasi tooma. Lapse viib JE juurde reedel HE ja JE toob pühapäeval lapse tagasi HE juurde.
6.Suveperioodil, s.o 1. juunist kuni 31. augustini, veedab J 2 nädalat ühe vanema juures ja 2 nädalat teise vanema juures vaheldumisi. Lapsevanemad teavitavad vastastikku oma suve- ja talvepuhkuse ajast esimesel võimalusel.
7.J-l võimaldatakse saada osa kummagi vanema ja ka tema lähikondsete sünnipäevadest, perekondlikest jmt üritustest.
8.Paaritutel aastatel veedab laps jõulupühad HE-ga ja aastavahetuse JE-ga. Talvevaheaja veedab laps vanema juures, kelle juures veedab aastavahetuse. Emadepäeval on laps HE juures ja isadepäeval on JE juures.
9.Lapsevanematel on õigus suhelda lapsega tema viibimiskohas, teatades sellest teisele poolele vähemalt 24 tundi ette, arvestades osapoolte päevakava ja huve.
10.HE garanteerib JE-l lapsega telefoni teel suhtlemise võimaluse igal tööpäeval 17.00-20.00.
11.Lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmist teise vanema või tema lähikondsete suhtes, lubamatu on igasugune kriitika lapse kuuldes teise vanema käitumise või kasvatatuse aadressil. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel. Samuti on vanem kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks teist vanemat või tema lähikondset.
12.Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks toimima ning lapsega suhtlemisel arvestatakse poolte põhjendatud huve ja võimalusi. Lapsega seotud sündmustest, haigestumisest või asjaolust, mis takistab lapse üleandmist teisele vanemale, on kohustatud vanem koheselt teist vanemat teavitama. Lapse kasvatamisel kohustuvad vanemad lähtuma eelkõige lapse huvidest.
13.Vanemad kohustuvad teavitama elukoha ja sidevahendite muutumisest teist vanemat esimesel võimalusel, et oleks tagatud kokkuleppe täitmine. Kohus jättis JE ja HE menetluskulud nende endi kanda ning JE õigusabikulud riigi kanda.
14.Perekonnaseaduse § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alates 2012. a jaanuarist abikaasad faktiliselt koos ei ela, kuid mõlemad osalevad lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Pärast kooselu lõppemist elas laps isa juures, käies edasi XXXXXX lasteaias XXXXXXXX, ja lapse ema osales lapse kasvatamisel ja hooldamisel umbes 10 päeva kuus. HE asus pärast lahkuminekut elama ja töötama Tallinna, kus elas mitmes erinevas üürikorteris. Täpset lapsega suhtlemise korda kindlaks ei määratud. J oli osa aega emaga Tallinnas ja osa aega isaga XXXXXXXXX. Alates 2012. a septembrist on lapsevanemad suuliselt kokku leppinud lapse kasvatamise ja suhtluskorras, mis põhines graafikul, kus laps on üle nädala teise lapsevanema kasvatada ja hooldada. Alates 2013. a lõpust lepiti kokku graafikus, mille kohaselt laps on üle kahe nädala teise lapsevanema juures. Kõik menetlusosalised on väitnud, et mõlemad vanemad on suutelised last korralikult ja hästi kasvatama. Mõlema vanema juures on J hästi hooldatud. Mõlemad vanemad armastavad last väga ja soovivad, et laps elaks tema juures. JE leiab, et enne vanemate perenõustamise läbimist on vanema hooldusõiguse osalise piiramise küsimuse otsustamine ennatlik ja põhjendamatu, sest vanemate omavaheline läbisaamine on hädavajalik, kuna vastasel juhul ei kõrvaldata algseid vaidluse põhjusi ning vanemad ei pruugi tulevikus ilma lapsele mõju avaldamata võtta vastu ratsionaalseid ja üksnes lapse huvidest lähtuvaid otsuseid. Perekonnaseaduse § 137 lg 2 sätestab, et avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Põhjendatud on koheselt, mitte 6 kuu pärast, otsustada ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise osas. HE väidete kohaselt on J väga närviline laps. J on käitunud selliselt, et temaga on pöördutud psühholoogi vastuvõtule. Psühholoogi väitel on laps igati normaalselt arenenud, kuid väga närviline ja haavatav. Psühholoogi arvamuse kohaselt on sellele ilmselt kaasa aidanud erimeelsused vanemate vahel. Seega on põhjendatud lapse esindaja seisukoht, et senine vanemate suhtluskord lapsega on olnud lapse huve sügavalt kahjustav. Viibides kaks nädalat ühe vanema juures, kohaneb laps sealse koduse olukorraga. Seejärel viiakse ta harjumuspärasest keskkonnast kaheks nädalaks teise vanema juurde teise keskkonda. Sellised regulaarsed ja järsud elukohavahetused, kindla kodu puudumine, mõjuvad lapsele kahjustavalt. JE süüdistab HE-t venitamises. Tegelikult on venitamistaktika valinud hoopis JE. Kui kohus 13.11.2013. a toimunud kohtuistungil määras asja arutamise edasi lükata, andes HE-le võimaluse võtta endale samuti esindaja, siis JE esindaja oli tormiliselt selle määruse vastu, soovides, et kohus lahendaks asja kohe. Perenõustaja juurde minek antud asjas ei lahenda probleemi, mis seisneb lapse viibimiskoha määramises. Seega määruse tegemisega praegu ei toimu asja lahendamine formaalselt. Asja lahendamist nõuavad J huvid, kuna sellest sõltub juba tema tervislik seisund. Kohtumääruse olemasolu ei ole takistuseks lapsevanematele edaspidi spetsialisti külastamisel, et saada nõu omavaheliseks suhtlemiseks.
15.Perekonnaseaduse § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades
muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. JE perekonda kuuluvad tema elukaaslane RI, nende ühine laps ja JE. JE elab temale kuuluvas eramus XXXXX XXXXX XXXXXXXX vallas. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et talle kuuluvad kinnistud nr XXXXXXXX, s.o maatulundusmaa pindalaga 6037 m2, ja nr XXXXXXXX pindalaga 881 m2, nr 1707437, s.o korteriomand XXXXXXX. Perekonnal on väga head elamistingimused. Eramu juures on suur aed. J-l on oma tuba. JE on OÜ K osanik ja juhatuse liige, B OÜ juhatuse liige, MTÜ XXXXXXXX XXXX juhatuse liige. Maksu- ja Tolliameti teatise alusel on tuvastatav, et JE-le on perioodil 01.01.2013. a kuni 31.10.2013. a tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid summas 7097,69 eurot. Seega on igakuine sissetulek 709,80 eurot. Kohtuistungil väitis JE, et tema palk on 900 eurot, mis ei leidnud kinnitust. JE väitel on tal pangalaen 400 eurot. Autoregistrikeskuse andmetel omab JE järgmisi sõidukeid: Audi reg nr XXXXXX, 1999, VAZ 2107 reg nr XXXXXX, 1986, Mercedes-Benz reg nr XXXXXX, 1988, Volkwagen Golf reg nr XXXXXX, 1990. Märjamaa Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et J käib XXXXXX lasteaias XXXXXXXX. Ta osaleb huvitegevuses, käib ujumas, lauluringis, sporditreeningul. Last lasteaeda viib tavaliselt JE. J on rõõmsameelne ja aktiivne laps. Laps tunneb ennast isa juures hästi. Lapsel on isaga soe ja lähedane suhe. Samaväärne suhe on J-l RI-ga. J hoolib silmnähtavalt väga väikesest poolõest, kellega suhtleb õrnalt ja hoolivalt. Laps räägib oma emast hästi. J-l on hea suhe vanavanematega ja isa elukaaslase sugulastega. Märjamaa Vallavalitsus toetab JE avaldust. XXXXXX lasteaed XXXXXXXX iseloomustab J-i, kui hoolitsetud ja puhast last, alati on kaasas kõik vajalikud vahendid. Isa tunneb huvi lapse käekäigu ja rühma tegevuse vastu. J tahab ja julgeb kõigiga suhelda. Väljendab huvi ja tähelepanelikkust teiste suhtes. Aktiivse tüdrukuna algatab mänge ja tegevusi. Tuttavates olukordades on enesekindel, uued ja ootamatud olukorrad tekitavad temas hirmutunde. HE perekonna moodustavad tema lapsed J ja H-H. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et HE-le kuulub kinnistu nr XXXXXXX, s.o korteriomand Pärnus, suurusega 61,5 m2, hüpoteek on 15 600 eurot. Korter on 3-toaline, kus J-l on oma tuba. Korterit remonditakse, olemas ehitusmaterjalid. HE on M OÜ juhatuse liige, maksuvõlg puudub, ning B OÜ juhatuse liige, maksuvõlg puudub. HE töötab Pärnu linna lasteaias XXXXXXXXXXX õpetajana. Maksu- ja Tolliameti teatise alusel on tuvastatav, et perioodil 01.01.2013. a kuni 30.11.2013. a on tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid summas 2756,67 eurot, s.o 250 eurot kuus. Käesoleval ajal saab HE palka netos 410 eurot. HE tasub pangalaenu 70 eurot kuus. Vanema lapse isa maksab elatist 200 eurot kuus. Lastetoetused on 38 eurot kuus. Pärnu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on J ja ema omavahelised suhted väga head, usaldavad, lähedased, nende vahel valitseb sundimatu ja pingevaba suhtlemine. Ema on lapsega suhtlemisel rahulik ja tähelepanelik. Linnavalitsus toetab HE taotlust anda otsustusõigus J viibimiskoha suhtes lapse emale. Kodukülastusaktist nähtub, et HE elukoht asub piirkonnas, kus on lähedal haljasalad, s.o emal ja lapsel on võimalused viibida looduses, jalutada. Piirkond on väikese müraga. Korter vajab remonti, kuid kodu on puhas, korras, soe ja hubane. Lapse eakohane toit on olemas. Lapse riietus on korralik. J-ga käikase psühholoogi juures. Laps viibib emaga 100% koos. Pärnu Lasteaed XXXXXXXXXXX õpetajad iseloomustavad HE-t kui lastega väga sõbralikku ja kannatlikku õpetajat. Ta oskab mänguliselt lastele läheneda ja neid
läbi mängu juhendada. Omab joonistamise ja laulmise oskust, mis tuleb kasuks ka tema enda laste juhendamisel ja suunamisel. H peale saab alati loota ja teda võib usaldada, oma igapäevase tööga tuleb ta suurepäraselt toime. Ka koristamise töödega on ta väga puhas ja põhjalik. H on J-ga väga rahulik ja kannatlik ning oskab teda hästi ohjata ja juhendada. J on väga elava loomuga laps, kes vajab pidevat tähelepanu ja ema lähedust. Õppealajuhataja iseloomustab HEt kui head suhtlejat, kes leidis kiiresti ühise keele nii rühmatöötajatega kui ka lastega. Lapsed võtsid ta kiiresti omaks ja tegutsevad meelsasti koos temaga. Tööülesanded omandas HE kiiresti, on hoolas ja kohusetundlik, tegutseb ja käitub eetiliselt. Ta on väga sõbralik ja abivalmis. Talle meeldib käsitöö. Lastega tekkinud probleeme lahendab rahulikult. Lastele meeldib tema rõõmsameelsus. Tunnistaja KM tõendas, et HE ei manipuleeri lastega. Ta on väga hooliv ema. Tunnistaja kuulis, kuidas HE seletas J-le, et ta peab kokkulepitud ajal minema issi juurde. Ema nõuab seatud reeglitest kinnipidamist. J on hooliv isa. Isa tegeleb lapse lasteaeda toomise ja viimisega. Peale lahkuminekut hoolitses J 2 kuud lapse eest, H oli seotud kolimisega ja tal ei olnud võimalik kohe last kaasa võtta. Kui HE elas XXXXXXXXX, tegeles J-ga peamiselt tema. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et mõlemad vanemad on majanduslikult valmis last kasvatama. Isa juures on elamistingimused väga head ning ema juures head. Isa töötasu on suurem ema töötasust. Kuid kui lapse viibimiskoha otsustamise õigus määratakse emale, peaks isa toetama lapse ülalpidamist rahaliselt. Sellisel juhul ema majanduslik seis võimaldab suurepäraselt last kasvatada. Isa kodu külastamisel kohus täheldas, et J käitus kogu kohtuniku sealviibimise ajal hüperaktiivselt. RI suhtus J-i sõbralikult. J aitas sööta pisiõde. Aga kui J küsis endale ka võileiba, siis seda talle ei antud ning talle ei selgitatud ka toidu mitteandmise põhjuseid. Samuti täheldas kohus seda, et kui kohtunik hakkas lahkuma, siis J palus RI-l end sülle võtta, kuid RI keeldus sellest esmalt, hiljem siiski võttis lapse sülle, tehes lapsele kui suure teene. Ema kodu külastamisel kohus täheldas, et J käitus kogu kohtuniku sealviibimise ajal väga rahulikult. J ütles, et tahab Pärnus elada, kuna seal on tema emme ja küsis kohtunikult, kas viimane lubab seda. Kui kohtunik hakkas lahkuma, siis J palus emal end sülle võtta ja ema võttis lapse vastuvaidlematult sülle. HE väitis kohtuistungil, et paar korda nädalas tarvitas JE alkoholi, juues end pildituks. Samuti on alkoholilõhnadega läinud lapsele lasteaeda järgi. Tunnistaja JV tõendas, et JE on olnud 20 aastat tema sõber ja on ka naaber ning et tal ei ole alkoholiga probleeme. Tunnistaja ise joob igal nädalavahetusel viina, aga see ei tähenda, et tal esineks alkoholiprobleem. Probleem tekib siis, kui alkohol hakkab tööd segama. Tunnistaja nägi JE-t rohkem lapsega, kui HE-t, kui nad koos elasid. J käitumine mõlemas kodus näitas, et tegelikult tahab ta elada koos emaga. J oli ema juures rahulik, seega tundis ta ennast turvaliselt. Ema ja lapse omavahelised suhted olid soojad ja väga lähedased. Isa juures oli juhus, kui laps otsis lähedust ja armastust isa elukaaslaselt, siis oli viimane esmalt tõrjuv. Isa juures ei olnud J rahulik. Kohtuistungil JE väitis, et kui J tema juurde tuleb, võib ta 5 tundi joosta, kuna tal on suured energia ülejäägid. Kohus leiab, et lapse hüperaktiivsus tuleneb sisemisest rahutusest ja turvatunde puudumisest, mis tekib tema tihedast vedamisest Pärnu turvalisest kodust isa juurde. HE on lasteaias õpetaja, teda iseloomustatakse väga positiivselt. Seega on HE paremini valmis vaimselt last kasvatama, kui JE. Ka hingeliselt on J seotud rohkem emaga, mitte isaga. Isa juurde laps igakord lihtsalt pidi minema, tema arvamust ei küsitud. Tulemuseks oli rahutu käitumine isa juures. Mõlemad vanemad on pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja tulevased elamistingimused on isa juures paremad. Kuid J on koolieelses eas olev tüdruk, kes sooviks saada ennekõike ema tähelepanu ja hellust. Isa juures on olemas küll kõik materiaalsed võimalused ja palju ruumi nii majas kui ka õuealal,
kuid siiski tuleb arvestada asjaoluga, et perre sündis laps, kes võtab endale jäägitu tähelepanu JE elukaaslase poolt ning J tunneb ennast seeläbi isa juures kõrvalejäetuna ning seda enam nõuab emalt tähelepanu ja hellust. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et HE-l on olemas vajalikud elamistingimused lapse kasvatamiseks. Lapsel on tugev emotsionaalne side emaga. HE-l on pühendumus lapse eest hoolitsemisel, vastutus- ja kohusetunne ning majanduslik valmisolek last kasvatada. Seega J-le on tagatud ema juures lapse arenguks vajalikud turvalised kasvu- ja elamistingimused.
16.Kohtuistungil ei leidnud kinnitamist HE seisukoht, et lapse tervise- ja haridusküsimuste otsustusõigus peaks samuti lapse emale üle minema.
17.PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Isa suhtlemiskord lapsega tuleb kindlaks määrata vastavalt kohtuistungil lapsevanematega kokkulepitud tingimustele.
18.Jätta avaldajate menetluskulud nende endi kanda TsMS § 172 lg 2 alusel. JE õigusabikulud jätta riigi kanda. Määruskaebus
19.JE palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule.
20.Maakohus on ei ole püüdnud lahendada ja kõrvaldada vanemate vahelisi lahkhelisid, vaid on formaalselt püüdnud vaidluse kohtuotsusega lahendada. Selline formaalne kohtupidamine perekonnasjades ei ole kooskõlas perekonnaseaduse põhimõtetega ning ei kanna endas lapse huvide esindamise eesmärki. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta lapse ema tõrjuva suhtumise perenõustamisse. Lapse emal õnnestus poole aasta vältel venitada kohtuprotsessi, et mitte minna perenõustamisse, kuigi kohtuistungil sai see kokku lepitud. Lapsevanemate omavahelise suhtluse hädavajalikkusele viitab seisukohtades ka lapse esindaja, kuid arusaamatult asub esindaja seisukohale, et lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes saab ja võib eelnevalt otsuse ära teha ja nõustada vanemaid hiljem. Kohtumenetluse eesmärk perekonnaasjades on välja selgitada kohtusse pöördumise põhjused ja püüda leida nendele lahendused vastastikuse kokkuleppe vormis. Kui lapsevanemad ei suuda last puudutavates olulistes küsimustes kokku leppida, siis reguleerida hooldusõigust puudutavad küsimused kohtuotsuses. Antud juhul puudub vajadus ja põhjendus kiireks kohtulahendiks, kuna alaealine on viie aastane ja lapse kooliminekuni on veel kaks aastat. Enne vanemate perenõustamise läbimist on lapsevanema hooldusõiguse osalise piiramise küsimuse otsustamine ennatlik ja põhjendamatu. Nii ei kõrvaldata algseid vaidluse põhjusi ning lapsevanemad ei pruugi tulevikus ilma lapsele mõju avaldamata võtta vastu ratsionaalseid ja üksnes lapse huvidest lähtuvaid otsuseid, sh lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes.
21.Kohtumenetluse käigus otsustas maakohus vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorda muuta ning kehtestas lapsega suhtluskorra selliselt, et laps viibib üle kahe nädala kummagi vanema juures, mitte üle nädala. Vaidlustatud määruses jõudis kohus aga järelduseni, et kahenädalane suhtlusgraafik ei ole lapse huvides ja asus seisukohale, et sellised regulaarsed ja järsud elukohavahetused ja kindla kodu puudumine mõjuvad lapsele kahjustavalt. Milles ja kuidas see väljendub lapse käitumises, jääb selgusetuks ja kohus ei ole seda ka põhistanud. Paljasõnaline on lapse ema ja lapse esindaja väide, et ülenädalase või kahenädalase perioodiga
suhtluskord on lapsele vastunäidustatud. Käesoleval ajal on juba terve aasta kehtinud ülenädalane või kahenädalane suhtluskord ja see tundub lapsele meeldivat, vähemasti nii kinnitab laps. Sellise intervalliga suhtluskord on laialt levinud näiteks Skandinaavia riikides.
22.Maakohus on välja toonud võrdluse vanemate sissetulekute ja elamistingimuste osas. Mõlema võrdluse osas on ühemõtteliselt selge, et lapse isal on elamistingimused ja ka sissetulek ning väljavaated suuremaks sissetulekuks paremad. Arusaamatult on kohus asunud spekuleerima, et kui viibimiskoha otsustusõigus anda emale, siis lapse isa tasub elatist ja lapse ema majanduslik olukord paraneb. Selline kohtupoolne ühekülgne asjaolude käsitlus näitab, et kohus ei ole objektiivne ja põhjendamatult püüab leida põhjendusi kuidas õigustada tehtud otsust. Ainuotsustusõiguse põhjendamisel viitas maakohus algselt lapse närvilisusele, kuid määruse hilisemas osas viidatakse aga lapse isa sissetulekule, mille isa peaks lapse emale kandma ja mille järel peaks lapse ema majanduslik olukord suurepäraselt paranema. Sellest saab teha järelduse, et kohtu arvates on lapse närvilisus tingitud lapse ema rahaliste võimaluste piiratusest, mitte millestki muust.
23.Arusaamatu on maakohtu arutlus, et isa juures oli laps hüperaktiivne aga ema juures rahulik. Kummastav on maakohtu järeldus, et lapse hüperaktiivsus tuleneb sisemisest rahutusest ja turvatunde puudumisest, mis tekib tema tihedast vedamisest Pärnu turvalisest kodust isa juurde. Lapse esindaja on korduvalt kinnitanud, et laps tunneb ennast isa juures turvaliselt. Jääb arusaamatuks, millise järelduse peaks sellest tegema lapse viibimiskoha otsustusõiguse kontekstis. Samuti jääb arusaamatuks, millise järelduse peaks tegema kohtu tähelepanekust, et kui laps küsis võileiba, siis lapse isa elukaaslane ei selgitanud toidu mitteandmise põhjuseid. Kui maakohus järeldas sellest, et lapsele ei anta lapse isa juures piisavalt süüa, siis jääb arusaamatuks lapse väide, et tal meeldib olla nii isa kui ema juures. Maakohus on teinud viiteid lapse isa elukaaslase käitumisele, kuid on unustanud, et PKS § 137 lg-s 3 räägitakse lapsevanema pühendumisest lapse eest hoolitsemisele, mitte lapsevanema elukaaslase pühendumisest. Ühekülgne on ka maakohtu viide asjaolule, et lapse ema juures ütles laps, et tahab Pärnus elada, kuna seal on tema emme. Samas ei nähtu määrusest, kas kohtunik küsis lapse käest samal teemal, kui laps oli isa kodus. Ühekülgsed ja mitteobjektiivsed on maakohtu viited lapse isa alkoholilembusele, mida olevat väitnud lapse ema. Samas ei ole maakohus märkinud, et lapse isa viitas sellele, et lapse ema lisaks korduvatele elukoha vahetustele on vahetanud ka hulgaliselt elukaaslasi, mis ilmselgelt räägib lapsevanema elustiilist ja võib avaldada väga halba mõju lapse kasvatamisele. Kõik tunnistajad on lapse isa üksnes positiivselt iseloomustanud. Üksnes last puudutavate fotode (väidetavalt kehavigastused) kohtule esitamine näitab ilmekalt laps ema püüdu kohut eksitada ja luua lapse isast väärkujutlust. Samuti on arusaamatud maakohtu järeldused, et lapse ema iseloomustatakse Pärnu lasteaias töötajana positiivselt, mistõttu on lapse ema paremini valmis vaimselt last kasvatama. Kohus unustas aga nimetamata, et ka lapse isa iseloomustatakse üksnes positiivselt ja seda ka lapse ema tunnistaja poolt ning lapse esindaja poolt. Arusaamatu on ka maakohtu järeldus, et kuna lapse isal on uuest suhtest laps, siis tunneb J ennast seeläbi kõrvaletõrjutuna. Millistele tõenditele või asjaoludele kohus tugineb jääb arusaamatuks. Kohtule on saanud kriteeriumiks emalik hellus, kuid see ei saa olla viibimiskoha otsustusõiguse ainukeseks kriteeriumiks, sest meesterahvas ei saa kunagi pakkuda lapsele emalikku hellust ja vastupidi. Lapse isa hingeline seotus lapsega on väljaspool kahtlust ja maakohtu kodukülastusest ei selgu need objektiivsed asjaolud, mis lubaksid kuidagi eristada kahe vanema hingelist seotust lapsega.
24.Menetluse jooksul on lapse esindaja oma seisukohta põhjendamatult muutnud. 02.11.2013. a seisukohas leidis lapse esindaja, et kuivõrd lapse seniseks elukohaks on olnud isa elukoht XXXXXXXXX, ei oleks lapse huvides teda senisest elukeskkonnast lahutada, lapsel on kindel
ja turvaline kodu. 29.08.2014. a seisukohas aga lapse esindaja täielikult muutis oma algset seisukohta. Lapse esindaja on viimase seisukoha põhjendamisel lähtunud sisuliselt samadest asjaoludest kui esialgse seisukoha puhul, kuid mõlemal korral jõudnud täiesti erinevate järelmiteni. Sealjuures on lapse esindaja jätnud tähelepanuta, et lapse isa juures on lapsel väga head elamistingimused, aga lapse ema juures on jätkuvalt remontivajav korter, mida jõudumööda remonditakse. Millised saavad pärast remonti olema lapse elamistingimused, on veel teadmata. Põhjendatud ei ole lapse esindaja seisukoht, et kuna lapse ema on soetanud endale korteriomandi, siis nüüdseks on lapse ema taganud lapsele stabiilsuse. Lapse emale kuulus ka varasemalt korteriomand, kuid sellele vaatamata vahetas ta korduvalt elukohti. Üllatav on lapse esindaja tähelepanek, et laps on kahel korral maininud esindajale, et soovib elada koos emaga. Lapse esindaja on lapse isale kinnitanud, et laps on kinnitanud lapse esindajale, et soovib elada isa juures. Samuti kinnitas lapse esindaja 12.11.2013. a seisukohas, et lapse käitumisest on tunda, et talle sobib elu isa juures. Mis puudutab hingelist seotust ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, siis selles osas ei ole lapsevanemate vahel võimalik erisusi välja tuua, sest ka lapse esindaja on märkinud, et mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema, mõlemad vanemad armastavad oma last väga. Menetluse edasine käik
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ei korda kolleegium maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele vastab kolleegium järgmist.
27.Kolleegium märgib esmalt, et vanemate lahuselu korral on üldjuhul paratamatu, et lapse elukohaks saab olla ainult ühe vanema elukoht, mille peaksid vanemad omavahel kokku leppima. Kohus otsustab vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise lapse viibimiskoha määramise õiguse osas üksnes juhul, kui vanemate vahel on selles küsimuses vaidlus ja nad ei suuda üksmeelt saavutada (PKS § 119 ja § 137 lg 1). Käesolevas asjas on mõlemad vanemad pöördunud kohtusse taotlusega lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning vastava taotluse juurde on mõlemad vanemad jäänud ligi 1,5 aastat kestnud menetluse jooksul. Seega ei ole kahtlust, et vanemad on lapse elukoha küsimuses vastandlikel seisukohtadel, mistõttu tuleb küsimus lahendada kohtul. Määruskaebuse esitaja väide, et kohus on perekonnaasjades kohustatud suunama menetlusosalisi kokkuleppele, on küll õige, kuid see ei tähenda, et asjaolusid arvestades ei võiks kohus teha lahendit ilma, et vanemad oleks kokkuleppe saavutamiseks käinud ka perenõustaja juures nõustamisel. TsMS § 561 lg 1 järgi peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama, kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Nimetatud sättest ei tulene, et hooldusõiguse küsimuse otsustamisele peaks eelnema perenõustaja juures käimine. Kohus peab vaid juhtima asjaosaliste tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi. Viidatud säte ei anna ka kohtule alust sundida asjaosalisi perenõustamisele minema. Käesolevas asjas on maakohus juhtinud
tähelepanu perenõustaja abi kasutamise võimalusele ja seda ka arutati kohtuistungil, mistõttu on TsMS § 561 lg 1 järgitud. Kolleegium märgib lisaks, et nõustaja abi kasutamine ja asja kokkuleppel lahendamine on enam asjakohane selliste küsimuste puhul, kus on võimalik leida mõlemale poolele sobiv lahendus, näiteks lapsega suhtlemise korras kokkuleppimine. Olukorras, kus mõlemad vanemad leiavad, et lapse viibimiskoha (elukoha) määramise õigus peab olema just temal ehk ühel neist, ei ole nõustaja juures käimine ja selle tulemusena kokkuleppe saavutamine eelduslikult eriti tõenäoline. Määruskaebuse esitaja on ka ise 21.03.2014. a kohtuistungil avaldanud, et perenõustaja juurde võib minna, aga see ei lahenda olukorda, kelle juures laps elama hakkab; nõustaja teeb tööd sellega, et me suhtleks ja perenõustaja ei saa otsustada, kuhu laps jääb. Seega on määruskaebuse esitaja väide vastuolus tema enda poolt maakohtu menetluses avaldatud väidetega. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kumbki vanematest sisuliselt huvitatud lapse elukoha küsimuses kokkuleppele jõudmisest, mida tõendab käesoleval juhul see, et maakohus, lükates 21.03.2014 asja arutamise edasi, andis vanematele aega ja võimaluse nõustaja juures käimiseks, kuid tulutult.
28.Määruskaebuse esitaja väide, et suhtluskord lapsega peaks olema selline, et laps elab vaheldumisi kahe nädala kaupa mõlema vanema juures, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et taoline suhtluskord ei ole antud asjaoludel lapse huvides. Arvestades, et üks vanematest elab Pärnus ja teine XXXXXXXXX, takistab reisimine kahe kodu vahel lapses tema arengu jaoks olulise elukorraldusliku rutiini ja stabiilsuse väljakujunemist sh järjepidevat lasteaias käimist. Eriti ei ole selline suhtlemise kord enam lapse huvidele vastav arvestades lapse peatset kooliminekut, millele eelneb reeglipäraselt eelkoolis käimine või vastava õppe läbimine lasteaias. Samuti on määruskaebuse esitaja ka ise olnud maakohtu menetluses vastupidisel seisukohal, kuna kohtule esitatud avalduses on avaldaja põhjendanud lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse taotlust just sellega, et tulenevalt lapse vanusest ei ole kahe kodu põhimõttele tuginev lapse kasvatus- ja suhtluskord enam lapse huvides, laps vajab stabiilset ja ühe kodu põhimõttele tuginevat elukeskkonda. Samuti nähtub kohtuistungi protokollidest, et maakohus on määranud lapsega suhtlemise korra just mõlema vanema seisukohti arvestades.
29.Määruskaebuse esitaja väide, et lapsele määratud esindaja oli algselt seisukohal, et lapse elukoht võiks olla isa juures, kuid hiljem muutis oma seisukohta, ei anna samuti alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks, kuivõrd lapse esindaja peabki lähtuma eelkõige lapse huvidest ja menetlemise käigus uute asjaolude ilmnemisel lapse heaolust lähtuvalt vajadusel korrigeerima oma seisukohti, mitte jääma vääramatult oma esialgse, lapse esindaja enda arvates ebaõige, seisukoha juurde.
30.Kolleegium leiab, et maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult kaalunud ja võttes arvesse ka lapse enda soovi oma elukoha osas jõudnud lapse huvidele vastavale ning põhjendatud järeldusele nii hooldusõiguse (lapse elukoha määramine) kui ka lapsega suhtlemiskorra osas. Arvestades, et tegemist on veel eelkooliealise lapsega, on kolleegiumi hinnangul maakohtu poolt põhjendatud muude kriteeriumite võrdsuse tingimustes emaliku hoolitsusega kodu eelistamine paremate materiaalsete võimalustega kodule.
31.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Alates 01.01.2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatut. Kohaldades analoogiat TsMSRS §-ga 3 leiab ringkonnakohus, et asjades, milles maakohus on teinud lõpplahendi enne 01.01.2015. a, tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldada enne 01.01.2015. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni. Analoogia rakendamist õigustab asjaolu, et kuigi erinevates kohtuastmetes, kuid samas asjas, kantud menetluskulud määrataks kindlaks sama korra järgi. Eeltoodule tuginedes selgitab kohus, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.