Puudutatud isik (eestkostetav): MA (isikukood XXXXXXXXXXX, registreeritud elukoht XXXXX XX XX XXXXX XXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXXXXX XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutus: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Vabaduse pst 77, Tallinn 11616, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
tehingu
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 08.10.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
10.09.2014 esitas RS (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse eestkostetava MA nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on MA invaliid lapseeast, diagnoosiga püsikujuline paranoidne skisofreenia ning vajab sügava funktsioonihäire tõttu ööpäevaringset kõrvalabi. Eestkostetaval puuduvad alanejad
sugulased ning õed-vennad, mõlemad vanemad on surnud. Seoses eestkostetava isa JL surmaga 26.11.2000 päris eestkostetav testamendijärgselt isale kuulunud kinnistu aadressil XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX. Tallinna Linnakohtu poolt määrati 11.09.2001 eestkostetava seaduslikuks esindajaks RS. Eestkoste jätkamise otsustas Harju Maakohus 01.03.2011. Eestkostja on alates oma eestkostja staatuse saavutamisest teostanud kinnistul korrapäraselt vajalikke hooldustöid, maksnud kinnistule kehtestatud makse ja seisnud hea kinnistu endise kvaliteedi säilimise eest. Nüüd on tekkinud tungiv vajadus leida kinnistu haldamiseks uus omanik. Kinnistul olev maja on ühepereelamu. Kehva seisukorra ja raskelt ligipääsetava asukoha tõttu on kinnistu haldamine eestkostja poolt raskendatud ja nõuab liigseid kulutusi. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole eestkostetav kunagi võimeline kasutama seda kinnistut ja sinna elama asuma. Kinnistu säilitamine eeskostetava omanduses on ebaotstarbekas. Eestkostjal tuleb teha pidevalt kulutusi korrashoiuks, kulutada oma aega ja tööjõudu kinnistu haldamiseks.
2.Eelnevast lähtudes pidas avaldaja otstarbekaks müüa XXXX kinnistu ja paigutada müügist saadav raha Tallinnas korteri ostmiseks. Korteri ülalpidamiskulud ja hoolduskulud saab katta üürile andmisega ning eestkostja vabaneks paljudest kinnistu hoolduskohustustest ja eestkostetav üleliigsetest kuludest. Vaba raha saab kasutada eestkostetava heaks, et mingil määral tema eluolu parandada. Avaldaja palub anda nõusolek eestkostetavale MA-le kuuluva kinnisasja (XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX) müümiseks ja saadud raha eest (lisades vajadusel eestkostetavale eelnevalt kuuluvat raha) Tallinnas korteri ostmiseks.
3.MA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas esitatud avaldust, leides, et taotletud tehingud ei ole eestkostetava huvidega vastuolus ning eestkostetava elukvaliteet ei muutu. Kinnistule on püstitatud elamu ning seal elavad inimesed on väljendanud soovi kinnistu ostmiseks. Eestkostetav viibib hooldekeskuses ning ta ei kavatse kasutada kinnistut elamispinnana. Esindaja leidis, et põhjendatud on anda avaldajale nõusolek kinnistu müümiseks tingimusega, et kinnistu müügihind ei või olla väiksem turuhinnast ning avaldaja on kohustatud kasutama saadud rahalisi vahendeid uue korteri ostmiseks eestkostetava nimele. Samuti on põhjendatud anda avaldajale nõusolek täiendavalt eestkostetava arvelt raha kasutamiseks uue korteri ostmiseks, kui pärast kinnistu müüki selgub, et saadud rahalistest vahenditest ei piisa korteri soetamiseks.
4.Nõmme Linnaosa Valitsus esitas kohtule oma seisukoha, mille kohaselt ei ole otstarbekas kasutada kinnistu müügiks saadavat tulu uue kinnistu ostmiseks, kuna ka sellel on ülalpidamiskulud ning MA ei ole oma seisundist tulenevalt võimeline käesoleval ajal ega tulevikus seda kinnisasja kasutama. Kõne all oleva kinnistu ülalpidamis- ja hoolduskulud on võimalik kanda eelmise kinnistu müügist saadud tuludest. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul ei ole põhjendatud praeguses tsiviilasjas kõne all oleva kinnistu müük, kuna otsest vajadust võõrandamiseks ei ole. Juhul, kui kohus otsustab anda avaldajale loa MA-le kuuluva mittetulundusmaa (aadressil XXXX, XXXXXX XXXX XXXXXX XXXX) müümiseks, peab Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul kinnistu võõrandamisest saadava tulu vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 186 lg 1 alusel paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses eestkostja varast eraldi, tehes märke, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Esimese astme kohtu määrus
5.08.10.2014 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks rahuldamata.
6.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, MA-le määratud esindaja arvamusega ning hinnates kohtule esitatut, asus seisukohale, et eestkostetava huvid ei ole seoses kõnesoleva tehinguga igakülgselt kaitstud. Kohus märkis, et kohtul peab nõusoleku andmisel olema võimalik kontrollida, kas tehtav tehing on eestkostetava huvides vajalik ja põhjendatud.
7.Samuti märkis kohus, et MA üle seati esmakordselt eestkoste Tallinna Linnakohtu 27.04.2001 määrusega nr 2/3/20-2430/01 ja eestkostet pikendati Harju Maakohtu 01.03.2011 määrusega nr 2-11-4559. MA eestkostjaks määrati avaldaja.
8.Nõmme Linnaosa Valitsuse andmetel kuulub MA-le mittetulundusmaa aadressil XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX ja elamumaa 1/7 kaasomandist aadressil XXXXX XX, Tallinn. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka kinnistusraamatust. MA-le kuulunud 1⁄2 mõtteline osa kinnistust aadressil Tallinn, XXXXX XX XX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXX) võõrandati käesoleval aastal Harju Maakohtu 29.04.2014 määrusega nr 2-14-50243 lubatud korras. Avaldaja avaldas Nõmme Linnaosa Valitsusele, et nimetatud tehingust sai MA tulu umbes 70 000 eurot.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS §-st 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
10.Kohus oli seisukohal, et kuna käesoleval ajal elavad MA-le kuuluval kinnistul (asukohaga XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX) inimesed, siis eelduslikult kannavad nad ka kinnistu hooldamise, ohutuse tagamise ja senise olukorra säilitamise eest hoolt (hooldus, muruniitmine, lumerookimine, kütmine, sellega kaasnevad elektrikulud jne). Kui aga vaidlusalusel kinnistul elavad inimesed seda ei tee, on ka avaldajal kui eestkostjal endal võimalik korraldada kinnistu hooldamine eestkostetavale kuuluvatest rahalistest vahenditest (sh ka maamaksu tasumine).
11.Kohus nõustus Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud praeguses tsiviilasjas kõne all oleva kinnistu müük, kuna avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks kinnistu võõrandamise vajadus. Kohus oli seisukohal, et MA ei ole käesoleval ajal ega tulevikus võimeline üksinda elama ega talle kuuluvat kinnisvara kasutama. Korteril on samuti ülalpidamiskulud ning kui korter üüritakse välja, tuleb üürituludelt tasuda tulumaksu.
12.Kuna kohtule esitatud avaldusest, selle lisadest, MA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusest ja Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks vajalik kinnistu asukohaga XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX võõrandamine, jättis kohus avalduse rahuldamata. Kohus leidis, et avaldaja ei ole põhjendanud tehingu tegemise vajadust eestkostetava nimel. Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt esitatud arvamusest nähtuvalt on MA-l piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada temale vajalikku ravi ja hooldust.
13.Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
14.Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.
Määruskaebus
15.23.10.2014 esitatud määruskaebuses palub avaldaja rahuldada 10.09.2014 esitatud avalduse ja anda nõusoleku eestkostetava nimel kinnisvaratehingute tegemiseks.
16.Avaldaja märgib, et MA on lapsest saati invaliid, püsikujulise paranoidse skisofreeniaga, asub alates 09.07.2014 XXXX-XXXXX XXXXXXXXXX Erihooldusosakonnas, vajab ööpäevaringset hooldust ja tema viibimine hooldeasutuses on eluaegne. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ta kunagi võimeline iseseisvalt elama ja seega ei ole kinnistu säilitamine tema omanduses otstarbekas ning selle hoidmine eestkostetava omanduses toob ainult täiendavaid kulutusi arvestades kinnistul oleva elamu remondivajadust. Kinnistu võõrandamine ei kahjusta MA huve ja võimalusi saada ravi ja hooldust. MA-l ei ole alanevaid sugulasi, õdesid-vendi ja vanemad on surnud, mistõttu ei kahjusta müük ka lähiomaste, pärijate, huve.
17.Juhul kui kinnisasja müügiks antakse nõusolek, on MA nimel konto, millele saab paigutada saadud tulu ja mis on eraldi eestkostja varast. Avaldaja on seisukohal, et kinnistu müüakse hindamisaktile vastavalt turuhinnaga. Avaldaja seisukohal on kinnistu müük otstarbekas, kuna kinnistu on 2 ha suur, nõuab hooldust ja korrashoidmist ja endises kvaliteedis säilitamist, milleks tuleb eestkostjal teha aja- ja tööjõu kulutusi. Olles täiskohaga ja pikkadel päevadel tööl, on see eestkostjale suur lisakohustus ka juhul kui kulud oleksid eestkostetava kanda. Kinnistul asuvas hoones elab perekond, kes on huvitatud kinnistu omandamisest ja soovivad elamu renoveerida. Juhul kui kinnistut ei lubata müüa, lahkuvad nad ja otsivad endale uue elukoha. Üürnikena nad seal jätkata ei taha, sest siis ei ole neil mõtekas sellesse investeerida ja eluolu parandada. Seega kujuneb vastu talve olukord, kus eeldatavasti jääb elamu tühjaks ja tagatud ei ole turvalisus ja elamu säilimine endises olukorras. Avaldaja on seisukohal, et elamu ei ole seisukorras, et pakkuda seda üürimiseks, vaid ainuke reaalne variant on leida ostja, kes on huvitatud selle renoveerimisest. Müüdava kinnistu asemel korteri ostmine Tallinnas ei kahjusta kuidagi MA huve tulevikuks ning korterit on avaldajal palju lihtsam hoida ja hooldada ja vajadusel võtta korterisse elanik, kes elamisõiguse eest hoiab selle korras ja turvalise ning kannab kulud. Avaldaja märgib, et kinnisvara hind Tallinnas on tõusutrendis ja seega ei ole selline omand vastuolus MA huvidega, vaid vastupidi teenib tulu veel tulevikus. Tekkiva vajaduse korral on korterit võimalik ka võõrandada.
18.Avaldaja märgib, et pikaajalises perspektiivis on kolm varianti: pidada edasi hooldust ja kulusid nõudvat kinnistut kõrvalises kohas maal, kulutades selleks eestkostetava rahalisi vahendeid ning eestkostja tööd ja aega; pidada korterit Tallinnas, eeldatavasti nii eestkostjale kui ka eestkostetavale kuluvabalt) ja säilitada eestkostetava tarbeks ka rahalisi vahendeid tema arvelduskontol või kui antakse nõusolek kinnistu müügiks, aga mitte luba korteri omandamiseks eestkostetava omandusse, siis hoida raha arvelduskontol, mis ei pruugi pikaajaliselt olla parim variant. Eestkosteasutuse seisukoht
19.Nõmme Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Nõmme Linnaosa Valitsus märkis, et MA-le kuulunud 1⁄2 kaasomandis olnud kinnisasja aadressil XXXXX XX, Tallinn võõrandamisest, milleks anti luba Harju Maakohtu 20.04.2014 määrusega, sai eestkostja sõnul MA tulu umbes 70 000 eurot. Nõmme Linnaosa Valitsusele teadaolevalt viibib MA riiklikul ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tal ei ole teenusele oma sissetulekust (töövõimetuspension) suuremaid väljaminekuid. MA-le kuuluvate kinnistute aadressil XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX ja 1/7 kaasomandist aadressil XXXXX XX Tallinn hooldamiseks saab kasutada vahendeid käesoleval aastal võõrandatud kinnistu tuludest. Juhul kui kohus otsustab määruskaebuse rahuldada, leiab Nõmme Linnaosa Valitsus, et kinnistu võõrandamisest
saadav tulu tuleks vastavalt PKS § 186 lg-le 1 paigutada eestkostja varast eraldi, tehes märke, et konto käsutamiseks on vaja kotu nõusolekut. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
20.Estkostetavale MA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja jääb oma varasemalt esitatud arvamuse juurde ja leiab, et taotletud tehingud ei ole eestkostetava huvidega vastuolus, kuna tehingute tagajärjel jääb eestkostetava omandisse vara ja rahalised vahendid ning see ei muuda eestkostetava elukvaliteeti. Eestkostja kohustuseks on hoolda eestkostetava vara ja tegutseda eestkostetava huvides. Esindaja leiab, et avaldaja eestkostjana soovib kinnistu asemel soetada korteri eestkostetava nimele, kuna see on likviidsem kinnisvara ja seda on võimalik anda üürile. Edasine menetluse käik
21.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, olles tutvunud esitatud kaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning leiab, et asjas esitatud materjalidega ei ole põhjendatud vajadus eestkostetavale MA-le kuuluva kinnisasja asukohaga XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX võõrandamiseks.
24.Avaldaja poolt esile toodud asjaolu, et eestkostetav ei ole tervislikust seisundist tulenevalt kunagi võimeline iseseisvalt elama, ei anna alust tema omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ega selle asemele korteri soetamiseks, pidades seejuures silmas maakohtu õiget tähelepanekut, et ka korteriga kaasnevad ülalpidamiskulud. Arusaamatu on avaldaja määruskaebuses sisalduv eeldus soetatava korteri kuluvabast pidamisest eestkostjale ja eestkostetavale. Arvestades, et Nõmme Linnaosa Valitsuse andmetel puuduvad MA-l ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema töövõimetuspensionist suuremad kulud, ei ole vaidlusaluse kinnisasja võõrandamine vajalik ka eestkostetavale vajaliku ravi ja hoolduse tagamiseks. Kinnistu hooldamiseks ja sellel asuva elamu säilitamiseks endises olukorras on avaldajal vajadusel võimalik kasutada rahalisi vahendeid, mis on saadud MA-le kuulunud 1⁄2 mõtteline osa kinnistust aadressil Tallinn, XXXXX XX XX võõrandamisest Harju Maakohtu 29.04.2014 määrusega nr 2-14-50243 lubatud korras.
25.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.