Avaldaja: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht A.H.Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja Karin Kuslap Puudutatud isik I: KS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II: KS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXX
XXXXXXX)
Puudutatud isik III: KS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX
XX-XX XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isikutele II ja III määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
KS-le
ettekirjutuste
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta KS-i kanda.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.02.09.2013 esitas Tallinna linn Mustamäe Linnosa Valitsuse kaudu (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtul esialgse õiguskaitse korras eraldada KS-i (puudutatud isik I) juurest tema kolm alaealist last – KS, KS (puudutatud isik II) ja KS (puudutatud isik III) ja määrata avaldaja laste eestkostjaks kohtumenetluse ajaks, peatada puudutatud isiku I hooldusõigus oma laste suhtes tähtajaga 1 aasta ning määrata selleks perioodiks laste eestkostjaks avaldaja. Samuti palus avaldaja teha puudutatud isikule I ettekirjutuse oma elukommete ja harjumuste muutmiseks.
2.Avalduse kohaselt on laste ema puudutatud isik I, isa kohta andmed puuduvad. Perekond elab kahetoalises korteris ning nendega elab koos ka hooldamist vajav puudutatud isiku I ema. Lapsed elavad antisanitaarsetes ja ohtlikes tingimustes ning neil puudub pesemise, sooja toidu söömise, magamise ja õppimise võimalus. Laste emale on antud korteri koristamiseks tähtaegu, kuid olukord on püsinud muutusteta. Haridusasutused on teavitanud laste ebapiisavatest hügieeniharjumustest, ebapiisavast enesehooldusest. Ema lastega perearsti juures kontrollis ei käi, ei luba läbi viia kodukülastusi. Esmakordselt õnnestus avaldajal viia läbi kodukülastus juulis 2013, mil selgus, et korter ei ole elamiskõlbulik, kuna puuduvad lastele sobivad magamisasemed, pesemisvõimalus, sooja söögi tegemise võimalus, riided jm esemed on korteris laiali sh kuhjatud mööblile, probleemid vee- ja elektritarbimisega. Augustikuuks 2013 ei olnud elamistingimused paranenud.
3.02.10.2013 määrusega rahuldas kohus osaliselt avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning eraldas alaealised lapsed, puudutatud isikud II ja III vanemast, s.o puudutatud isikust I, peatas puudutatud isiku I hooldusõiguse puudutatud isikute II ja III suhtes, andes alaealiste laste edasise elukorralduse avaldaja pädevusse kuni tsiviilasjas nr 2-13-40673 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ning jättis rahuldamata avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks KS-i suhtes.
4.Kohus teostas 30.01.2014 vaatluse perekonna elukohas aadressil XXXXXXXX XXX XX-XX, Tallinn. 10.02.2014, 14.03.2014 ja 14.05.2014 esitas avaldaja kohtule lõpliku seisukoha, milles ei taotle puudutatud isikute II ja III perest eraldamist tähtajaga üks aasta, et ema saaks abi oma elukorralduses ümberkorralduste tegemiseks. Avaldaja palus, et kohus teeks vanemale avaldaja poolt nõutud ettekirjutused: kohustada puudutatud isikut I lubama teha juhtumikorraldajal kodukülastusi iga kuu teise nädala teisipäeval kell 10.00, kohustada puudutatud isikut I käima iga kuu neljandal teisipäeval kell 10.00 lastekaitse juhtumikorraldaja vastuvõtul ja kohustada puudutatud isikut I võtma vastu Tallinna Perekeskuse teenuse.
5.02.01.2014 ja 12.02.2014 esitatud arvamuses leidis puudutatud isikule I määratud esindaja, et põhjendatud ei ole laste eraldamine, samuti on ettekirjutuste tegemine põhjendamata ja mittevajalik, kuna kodu on korrastatud, taastatud ühendus elektrivoolu ja veevarustusega ning köögis on võimalik valmistada sooja toitu pliidil.
6.19.01.2014 ja 17.02.2014 esitatud seisukohas ei toetanud lastele määratud esindaja avaldust laste eraldamise osas, kuid toetas avaldust järelevalve, nõustamise ja suunamise osas.
7.21.02.2014 määrusega lõpetas kohus 02.10.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Esimese astme kohtu määrus
8.30.06.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus Tallinna linna avalduse puudutatud isikule I ettekirjutuste tegemiseks ja tegi puudutatud isikule I ettekirjutused koos kohustusega järgida järgmiste asutuste hooldusjuhiseid ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Maakohus kohustas puudutatud isikut I lubama Tallinna linna Mustamäe
Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse juhtumi korraldajal teha kodukülastust üks kord kuus. Kodukülastuse aja lepivad KS ja juhtumikorraldaja eelnevalt kokku hiljemalt eelmise kuu viimasel tööpäeval. Kokkuleppe mittesaavutamisel toimub kodukülastus iga kuu teise nädala teisipäeval algusega kell
10.00.Samuti kohustas kohus KS-it arutama üks kord kuus Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse juhtumi korraldaja vastuvõtul laste hooldamisega seonduvat, võimalikke teenustele suunamisi. Vastuvõtu aja lepivad KS ja juhtumikorraldaja kokku hiljemalt eelmise kuu viimasel tööpäeval. Kokkuleppe mittesaavutamisel toimub arutelu iga kuu neljandal teisipäeval kell 10.00. Lisaks kohustas kohus KS-it vastu võtma Tallinna Perekeskuse teenust (http://pk.ee/pereteenistus-2/perekeskne-aitamist), millega pereteenistuse töötajad üks kord nädalas pere ja vanemat nõustavad, teevad kodukülastust ja aitavad majandamise korrastamisel ning laste kasvatus- ja hooldamisalaste küsimuste lahendamisel. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jättis kohus avaldaja menetluskulud avaldaja kanda, puudutatud isikule I antud riigi õigusabi kulu ja tasu 19.12.2013 määruses sätestatud määras ja viisil puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isikutele II ja III määratud riigi õigusabi kulu ja tasu Eesti Vabariigi kanda.
9.Avalduse rahuldamisel juhindus kohus perekonnaseaduse (PKS) §-st 134. PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. PKS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid.
10.PKS § 116 lg 2 alusel on lapse vanemal mh kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 124 lg 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus mh kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Lapsevanemal on kohustus hoolitseda igapäevaselt ja -külgselt lapse eest.
11.Kohus on menetluse käigus tuvastanud, et asjaolud on muutnud võrreldes avalduse esitamise aja seisuga, s.o 02.09.2013, olukord pere elukohas on oluliselt paranenud. Seda kinnitab ka kohtu poolt 30.01.2014 teostatud vaatlus (tl 133-139). Tallinna XXXXXXXXX Lasteaed on mh teatanud, et on paranenud laste hommikusöögiks aeda jõudmine, varasema kella 10-11 asemel, samuti hoidub ema laste traumeerimisest päevasel ajal lasteaia aia tagant möödumisega. Puudutatud isik I saab Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast toidupakke. Vabatahtlikust koostööst Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitusega on puudutatud isik I keeldunud. Puudutatud isik I on ka läbinud MTÜ Papaver poolt korraldatud Vanemate Kooli, kuid vajab selleks, et tagada laste heaolu ja areng ka edaspidi tuge ja nõustamist (vt mh nt tl 114-115, tl 121-123, tl 177). Kohus leidis, et laste huvide kaitseks tuleb rakendada pere toetavaid abinõusid, s.o osutada vanemale abi ja juhendada vanemat laste kasvatamise küsimustes ning toetada pere igapäevaelu korraldamist. Määruskaebus
12.07.07.2014 esitatud määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik I Harju Maakohtu 30.06.2014 määruse osaliselt, resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas täielikult ning resolutsiooni
p-i 3 osas, millega maakohus jättis puudutatud isikule määratud riigi õigusabi kulu ja tasu puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isik palub vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja puudutatud isikule I antud riigi õigusabi tasu avaldaja kanda. Samuti leiab puudutatud isik I, et tema menetluskulud ringkonnakohtus tuleb välja mõista avaldajalt.
13.Kohus on jätnud täielikult põhjendamata määruse aluseks olevad asjaolud. Kuna puudutatud isiku I pere elukohas on olukord oluliselt paranenud, ei vasta kohtu järeldused tuvastatud asjaoludele. Puudutatud isiku I hinnangul oleks kohus pidanud jätma avalduse täielikult rahuldamata, kuna avalduses esitatud asjaolud ei ole kinnitust leidnud. Samuti on puudutatud isik I seisukohal, et vaidlustatava määrusega on tema õigus kitsendatud ja seega pidanuks kohus määrust põhjendama. Kuna kohus seda ei teinud, siis on kohus rikkunud TsMS § 478 lg 2 sätestatut, mis tõi ka kaasa ebaõige kohtulahendi.
14.Kohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 134 lg-eid 1 ja 3. Määrusest ei nähtu, millist ohtu kujutab puudutatud isik I oma lastele ja et tema juures elades oleks laste heaolu ohustatud. Seega puuduvad materiaalõigusnormi kohaldamise eeldused. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jõudnud tuvastatud asjaoludest vääratele järeldustele. Kohus pole millegagi põhjendanud, miks ettekirjutuste ja hooldusjuhiste täitmise kestus peaks vältama terve aasta. Puudutatud isik I leiab, et ühe aasta pikkune tähtaeg on meelevaldne ja ilma igasuguse aluseta.
15.Puudutatud isiku I elukorraldus ei ole takistanud laste emal hooldusõigust edukalt teostada oma tütre KS-i suhtes. Puudub igasugune veenev ja loogiline põhjendus, miks laste ema ei saaks sarnaselt teostada oma hooldusõigust ka nooremate laste suhtes ilma ettekirjutuste ja hooldusjuhisteta. Laste esindaja esitas juba 17.01.2014 arvamuse, milles leidis, et laste ema on parandanud oma kodust olukorda, on motiveeritud oma lapsi kasvatama ning on võimeline ja tahab seda teha.
16.Puudutatud isik I leiab, et teda on määruses põhjendamatult kohustatud vastu võtma Tallinna Perekeskuse teenust. Tegemist on mittevajaliku piiranguga, mis häiriks nii puudutatud isiku I kui tema laste loomulikku elurütmi ja stabiilset elukorraldust. Määrus koormab põhjendamatult ja tarbetult puudutatud isikut I ja tema lapsi igakuuliste sundkülastuste nõudega ja nõudega, millega kohustatakse teda ametiisikute palge ette ilmuma, kui tegelik vajadus selleks puudub. Vastused määruskaebusele
17.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja hinnangul on kohus põhjalikult hinnanud menetluses kogutud tõendeid ja teinud kaalutletud lahendi kooskõlas seaduse, väljakujunenud kohtupraktika ja ennekõike alaealiste huvidega.
18.Puudutatud isikutele II ja III määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus on esitatud põhjendatult ning see tuleb rahuldada. Esindaja hinnangul on võimalik pere elukorralduse üle järelevalvet teostada ka pere igapäevast elu vähem riivaval viisil ja sagedusega. Edasine menetluse käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.28.10.2014 esitas avaldaja ringkonnakohtule avalduse, milles palus võimalusel seoses muutnud asjaoludega puudutatud isiku I lastega seonduvalt kiirendada võimalusel asja läbivaatamist. Avalduse kohaselt paigutas 23.10.14 pärast kella 22.00 politseipatrull pudutatud isiku I kaks nooremat last, puudutatud isikud II ja III, XXXXXXX XXXXX
XXXXXXXX XXXXXXXXX keskusse, kuna koduse olukorra ja lapsevanema ebaadekvaatse käitumise tõttu ei olnud võimalik lapsi koju jätta. Pärast 30.01.2014 tehtud vaatlust puudutatud isiku I juurde ei ole lastekaitse töötajatel olnud võimalust pere olukorda kontrollida puudutatud isiku I vastuseisu ja koostöövalmiduse puudumise tõttu. Puudutatud isik I ei ole oma elukorraldust muutnud. Korteris valitses mustus ja äärmiselt ebameeldiv lehk. Laual olev toit oli pahaks läinud, hallitas ja mädanes. Korter oli räämas, koristamata ning jälle prahti ja sodi täis. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
22.Nõustuda ei saa puudutatud isiku I seisukohaga, mille kohaselt on vaidlustatud maakohtu määrusega põhjendamatult kohustatud puudutatud isikut I vastu võtma Tallinna Perekeskuse teenust ja koormatud igakuiste sundkülastuste nõudega. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kohaldatud abinõud on vajalikud laste heaolu tagamiseks, need ei piira ülemääraselt puudutatud isiku I õigusi ja on eesmärgipärased. Nõustuda ei saa ka puudutatud isiku I arvamusega, et avalduses esitatud asjaolud ei ole leidnud kinnitust ja et määrusest ei nähtu, millist ohtu kujutab puudutatud isik I oma lastele.
23.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata maakohtu vastavate põhjenduste puudumisele vaidlustatud määruses, on kohtule esitatud avalduse, asjas kogutud dokumentaalsete tõendite ning menetlusosaliste ärakuulamisel antud seletuste põhjal ilmne, et pere elukohas valitsenud olukord ohustab laste heaolu ja et vanem ei ole täitnud oma alaealiste laste eest hoolitsemise kohustust. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et laste huvide kaitseks tuleb rakendada pere toetavaid abinõusid, s.o osutada vanemale abi ja juhendada vanemat laste kasvatamise küsimustes ning toetada pere igapäevaelu korraldamist, arvestades seejuures ka seda, et vabatahtlikust koostööst Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitusega on puudutatud isik I keeldunud. Asjaolu, et vastavalt kohtu tuvastatule on olukord pere elukohas oluliselt paranenud, ei tähenda, et kohus pidanuks laste edasist heaolu ja arengut silmas pidades jätma avalduse rahuldamata ning perekonda toetavad meetmed rahuldamata.
24.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu seisukohti menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebajal TsMS § 171 lg 1 järgi kanda määruskaebuse menetlemise kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.