2-13-56078/33 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 26.11.2013 esitas AJ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AJ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise summas 470 eurot kuus alates 01.11.2012 kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja seaduslik esindaja TJ ja kostja abielu 17.12.1997 ning abielu jooksul sündis hageja. Kostjal ja TJ-l puudus ühine majapidamine juba 2001. aastast ning 05.04.2006 lahutati abielu. Perest lahkumise hetkest lakkas kostja lapse ülalpidamiseks materiaalset abi osutamast. Hageja on psühholoogiliselt raske laps ning tal on erilised vajadused. Alates 2009. aastast on hageja Haabersti linnaosa alaealiste komisjoni järelevalve all. Kuna hageja ei saa oma psühholoogiliste erisuste tõttu õppida tavalises koolis, sõidab ta igal esmaspäeval XXXXX XX XXXX kooli XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX ja tuleb sealt tagasi reedeti. TJ keskmine sissetulek on vanemahüvitis 842 eurot kuus. Oma võimaluste piires toetab TJ-t hageja ülalpidamises ka tema uus abikaasa kuid sellest ei piisa. Hagiavalduses sisalduva ülalpidamiskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja kulud kuus kokku 936 eurot. Hagiavalduse õigusliku alusena tugines hageja perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 p-dele 1 ja 2, §-le 99, § 102 lg-le 2, §-le 104 ja §-le 108. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma hagejale elatist summas 177,50 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise summa palus kostja arvestada alates 26.11.2012 lähtuvalt poolest 2012. ja 2013. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud palus kostja jätta nende endi kanda. Kostja märkis, et tõele ei vasta hagiavalduse väide, et pärast pere juurest lahkumist ei abistanud kostja hagejat ega TJ-t materiaalselt. Tegelikult elas hageja kaks aastat pärast lahkuminekut kostja juures, millise aja jooksul oli kogu majapidamine ja kasvatus kostja kanda ning kostja ei nõudnud kordagi TJ-lt materiaalset toetust hageja ülalpidamiseks. Pärast seda, kui hageja ema otsustas, et last peab kasvatama tema, on kostja tihti ostnud hagejale riideid, jalanõusid, mänguasju, sporditarbeid jne ning samuti on hageja viibinud kostja perekonna ja tema vanemate juures, mistõttu on ostetud ka toitu. Kostjal puuduvad kõikide nende kulude tõestamiseks tšekid. Käesoleval ajal teeb kostja igakuiseid sissemakseid hageja kogumiskindlustuse arvele 40 euro ulatuses.

Kostjal puudub piisav sissetulek hagejale igakuiselt 470 euro suuruses summas elatise maksmiseks. Kostja igakuine sissetulek on 2140 eurot. Kostjal on praeguse elukaaslasega sündinud laps, kelle lasteaia ja treeningute kulud kokku on igakuiselt 100 eurot. Samuti maksab kostja koos praeguse elukaaslasega ridaelamuboksi soetamiseks võetud pangalaenu igakuiseid makseid 836,34 eurot. Ridaelamu kommunaalkulud on igakuiselt 450 eurot ning töö jaoks vajaliku sõiduauto liisingumaksed on 260 eurot kuus. Seega on kostja igakuised vältimatud kulutused umbes 2286 eurot. Kostja märkis, et ei ole suuteline maksma hageja poolt nõutavat elatist ja on võimeline maksma 177,50 eurot kuus. Maakohtu otsus 17.04.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 365 eurot kuus alates 26.11.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda. Kohus juhindus otsuse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) §-st 96, § 97 p-st 1, § 99 lg-test 1 ja 2, § 101 lg-st 1 ja § 102 lg-st 2. Kohtul tuleb hinnata, millised hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutused lapsele on vajalikud ja põhjendatud. Hagejal on 25.08.2010 PER Psühhiaatriakliinikus tehtud psühholoogilise uuringu põhjal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (tähelepanu häiritud, kontsentratsioonivõime, organiseerituse tase alanenud, sünteesiprotsessid raskendatud, enam mitteverbaalne, tulemused jäävad kokkuvõttes piirialasele tasemele), F90.0. Eelkõige on vanemate vahel vaidlus selles, kas lapsel on vajalik õppida vanematele kulukas XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX. Hageja seadusliku esindaja väitel on kulutused koolile ühes kuus 500 eurot. Kostja ei pea mõistlikuks, et laps õpib nii kulukas koolis. Hagejal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, ta võtab igapäevaselt ravimeid. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seletusest kohtuistungil ilmneb, et hageja on õppinud erinevates koolides, sealhulgas ka õpilaskoduga koolis, kuid ei ole toime tulnud. Hageja käitumisega on väga suuri probleeme, ta suitsetab ja ei täida koolikohustust. Hageja seadusliku esindaja väitel öeldi Haabersti Linnosa Valitsusest, et XXXXX XXXX on hagejale viimane võimalus. Haabersti Linnaosa Valitsuse 25.02.2014 kirjast nähtuvalt on hageja probleemistik koolikohustuse mittetäitmine, edasijõudmatus koolis, õigusrikkumised, õigusrikkujatest sõbrad, kokkulepetest mittekinnipidamine, allumatus vanema korraldusele, öine ringihulkumine. Olukorra kaardistamisel leiti, et hageja vajab õpiabi (individuaalset lähenemist) ja keskkonna vahetust, mistõttu vanematele soovitati XXXXX XX XXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXX. XXXXX XXXXXX on hagejale kindlustatud järelevalve õpilaskodus, kindel päevakava, töökasvatus ja huvitegevus. XXXXX XXXXX Facebooki lehekülje kohaselt on kooli missioon aidata tavakooli hammasrataste vahele jäänuid, olgu nad tagasihoidlikud, kiusatud või hoopis eriti andekad või sellised, keda on vaja halvast seltskonnast eemale saada. Hageja klassijuhataja XXXXX XXXXXX on 17.01.2014 kirjaga teatanud hageja emale, et võrrelduna hageja eelneva koolikogemusega, läheb hagejal XXXXXX üldiselt hästi. 31.03.2014 kirjaga on hageja klassijuhataja hageja emale teatanud, et taipoksi trenni maksumus on 3 eurot kord ja 30 eurot kuus, trennis käiakse kaks korda nädalas. Kuna XXXXX XXXXX poistele nädalvahetuse ajad ei sobi, on korra eest tasuda soodsam. Hageja osales eelmisel nädalal treeningul ühe korra, täna (esmaspäeval) ei viitsinud minna ja ütles, et läheb kolmapäeval. Hageja seadusliku esindaja seletusest ilmneb, et XXXXX XXXXXX võimaldatakse hagejale individuaalõpet ja seetõttu õppimine sujub. Kostja ei oska nimetada

muid koole, mis oleks hagejale sobivad ning vanematele vähemkulukad. Hageja seadusliku esindaja ja kostja väitel on hagejale vaja kooli, kust ta ei saaks omavoliliselt lahkuda. Kostja nimetas ühe võimalusena Tapa Erikooli. Kohus oli seisukohal, et hageja on erivajadusega laps. Tal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mis on põhjustanud talle keskendumisraskusi, mahajäämust õppetöös ning probleemset käitumist. Oma erivajaduse tõttu õpib XXXXX XXXXXX ning praegu on see kool talle sobiv. Nimetatud kooli soovitas hageja vanematele eestkosteasutus. Muid sobivaid, hageja eripära arvestavaid koole, ei ole vanemad lapsele leidnud. XXXXX XXXX on põhikool. Hagejal on võimalus omandada seal põhiharidus, mis on tema tulevase elukäigu seisukohalt äärmiselt oluline. Hageja seaduslik esindaja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt on tasunud kooli eest novembris 2011 252,9 eurot, detsembris 2013 346 eurot, jaanuaris 2014 305 eurot, veebruaris 2014 326 eurot ja märtsis 2014 302 eurot, sealhulgas toitlustamine koolis 120 eurot. Lisaks nimetas hageja seaduslik esindaja kooliga seotud kuludeks sõidukulu 48 eurot, sport 100 eurot, koolitarbed 10 eurot ja kohustuslikud üritused ja ekskursioonid koolis 30 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja esitas tõendi, millest nähtuvalt hageja taipoksi treeningu maksumus on 30 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja esitas kirjalikud tõendid kooli kohustuslike ürituste eest tasumise kohta. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et huvitegevusega seotud kulud koolis oleksid suuremad kui 30 eurot kuus. Eeltoodust nähtuvalt on hageja kulutused ainuüksi koolikohustuse täitmiseks ligikaudu 425 eurot kuus. Lisaks on hageja seaduslik esindaja nimetanud hageja kuludeks toitlustamine kodus 100 eurot, telefon 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, taskuraha 40 eurot, korteri kommunaalmaksed 70 eurot, sidekulud (arvuti, mängud jne) 20 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot. Eeltoodud hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutusest ei ole mõistlikud, põhjendatud ja tõendatud kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus ning taskuraha 40 eurot kuus. Tavapäraselt ja kohtupraktikaga kooskõlas on hageja vanuses lapse kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus ja taskurahale 20 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutused toidule kodus, telefonile, hügieenitarvetele, taskurahale, kommunaalmaksetele ja sidekuludele on mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt on hageja kooliga mitteseotud kulud 305 eurot. Seega on hageja kulud kokku 730 eurot. Vanemad on võrdses seisus selles mõttes, et kummagi vanema ülalpidamisel on veel üks laps. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on 843 eurot ja kostja igakuine sissetulek on 2140 eurot. Kostjal on mahukad kinnisvaraga seotud kohustused. Vanema kohustus on eelkõige last üleval pidada, laenukohustus on teisejärguline. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista pool hageja ülalpidamiskuludeks ehk 365 eurot. Kostja apellatsioonkaebus 22.05.2014 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.04.2014 otsuse täies ulatuses ja kohustada kostjat tasuma igakuiselt elatist hageja kasuks summas 177,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud. Samuti leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud tõendid on väärad. Esmalt märgib kostja, et XXXXX XX XXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ei ole erivajadusega õppeasutus. Tegemist on tavalise tasulise erakooliga, mida kinnitab ka XXXXX XX XXXX ja XXXXX XXXXX arengukava 2014-2019. XXXXX XXXXX juhataja RP sõnul on igakuine õppemaks 217,90 eurot, millele lisandub õpilaskodu koha maksumus 35 eurot kuus ja toiduraha, mis viimasel ajal

moodustab 19,79 eurot kuus, mitte 120 eurot nagu oli märgitud hagiavalduses. Tõele ei vasta ka hageja väited, et hageja elab esmaspäevast reedeni kooli õpilaskodus ning et tema üldine õppeedukus on hea. Paar kuud tagasi on olukord kriitiliselt muutunud. Hageja lahkus koolist ja õpilaskodust. Hageja ei ööbi õpilaskodus ning käib koolis ca kord nädalas ja iga kord ei jõua ka kooli. Kostja leiab, et hageja vajab paigutamist erikooli, kuna tasulise kooli eesmärgid jäävad täitmata. Kostja leiab, et hagiavalduses märgitud kooli kulud on olnud ülemäära suured. Tõele ei vasta ka hagiavalduses ja maakohtu otsuses märgitu, mille kohaselt tegeleb hageja spordiga. Kostja on võtnud ühendust nii MTÜ T kui ka XXXXX taipoksi treeneri MA-ga, kes kinnitasid, et hageja spordiga ei tegele. XXXXX taipoksis käis hageja vaid ühel korral ning esimene tund on olnud kõikidele tasuta. Seega on nõutud spordikulu põhjendamatu. Kostja leidis, et 177,50 eurot on mõistlik summa, mis vastab lapse tegelikele vajadustele. Kooliga seotud kulud moodustavad 272 eurot kuus, mis jagades kahe vanema vahel teeb 136 eurot kuus. Ülejäänud 41,50 eurot läheb lapse teiste vajaduste peale ning 40 eurot kannab kostja lapse kogumiskindlustuse arvele. Hageja apellatsioonkaebus 23.05.2014 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt ja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatise 365 eurot kuus alates 26.11.2012 kuni 26.11.2013. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 365 eurot kuus alates 26.11.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 810 euro suuruses summas ja samuti tunnistada Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse viivitamata täidetavaks. Hageja leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on hageja nõue menetletud vaid osaliselt. Hageja märgib PKS §-le 108 viidates, et elatisenõue esitati kohtule 26.11.2013. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuselt 470 eurot alates 01.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 25.03.2014 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ei ole mitte kunagi elatist maksnud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuiselt summas 365 eurot alates 26.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hageja leiab, et maakohus on menetluskulude TsMS § 164 lg 1 alusel hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda jätmisel valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi, kuna käesolev asi ei ole abieluasi vaid elatise väljamõistmise asi, milles hagejaks on mitte abikaasa, vaid alaealine laps. Kuna maakohus rahuldas hagi, peab hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätma kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud summas 810 eurot. Hageja märgib, et käesoleva ajani ei ole kostja mingil moel otsust täitnud. Kuna hageja kulud suurenevad igakuiselt ning kostja võlgnevuse summa on alates 26.11.2013 juba 2555 eurot, palub hageja TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistada maakohtu otsuse viivitamata täidetavaks. Vastused apellatsioonkaebustele Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, kohustada kostjat tasuma igakuiselt elatist 177,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt arvestada elatist alates 26.11.2012

lähtuvalt poolest 2012. ja 2013. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, leiab, et Harju Maakohtu 17.04.2014 otsus tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega mõista välja elatis alates 01.11.2012 PKS § 101 lg 1 kohaselt miinimummääras, st igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vaidlus puudub selles, et 26.11.2013 esitas AJ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AJ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise summas 470 eurot kuus alates 01.11.2012 kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja seaduslik esindaja TJ ja kostja abielu 17.12.1997 ning abielu jooksul sündis hageja. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni elatist hageja ülalpidamiseks tasunud. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja täpsustas oma nõuet 17.12.2014 toimunud ringkonnakohtu istungil. Hageja on nõus, et kostja tasub elatist miinimummääras alates 01.11.2012 kuni A õppima asumiseni XXXXX XXXXX, s.o kuni 01.11.2013. Nimetatud koolis õppis A kuni 01.07.2014. Selle perioodi eest soovib hageja elatist summas 365 eurot kuus. Alates 01.07.2014 on hageja taas nõus saama elatist miinimummääras. Kostja on nõus tasuma elatist alates 01.11.2012 vastatavates miinimummäärades. Eelkõige on vanemate vahel vaidlus selles, kas lapsel on vajalik õppida vanematele kulukas XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX. Hageja seadusliku esindaja väitel on kulutused koolile ühes kuus 500 eurot. 100 eurot koos on tasutud sporditreeningute eest. Kostja ei pea mõistlikuks, et laps õpib nii kulukas koolis. Kostja leiab, et kulutused XXXXX XXXXXX ei olnud nii suured. Hageja seaduslik esindaja ei kooskõlastanud kostjaga lapse XXXXX XXXXX õppima asumist ega ole saatnud ka vastavaid arveid. Kostja leiab, et hageja nõue nimetatud perioodi kohta on ülepaisutatud. A faktiliselt mingitel treeningutel ei osalenud ja kuna A viibis 5 päeva nädalast ööpäevaringselt koolis, siis olid muud kulutused oluliselt väiksemad (t.l.28). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue perioodi eest, mil hageja viibis XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXX, on ülepaisutatud. Maakohtule hageja kulutuste kohta