Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-2246
Tsiviilasi
E.R. hagi V.O. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1251,09 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.O. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): V.O. (ik: XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustaja (hageja): E.R. (ik: XXX), seaduslik esindaja R.V. , lepinguline esindaja advokaat Valeriy Gimaev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta E.R. i hagi V.O. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Vabastada E.R. V.O. le riigi õigusabina antud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Jätta muud menetluskulud E.R. i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.R. esitas 16.01.2014 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista asenduskohustuse täitmisena isapoolselt vanavanemalt V.O. lt välja hageja kasuks elatis Viru Maakohtu otsuses nr 2-09-28962 sätestatud ulatuses, s.o 139,01 eurot kuus alates 24.11.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni 18.05.2017. Hagiavalduse kohaselt on hageja oma seadusliku esindaja R.V. ja E.N. (endine R.) 18.05.1999 sündinud ühine laps. Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-28962 mõisteti E. N välja elatis E. R ülalpidamiseks V. R kasuks alates 01.05.2009 igakuiselt 2175 krooni (139,01 eurot) kuni E. R täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse alusel algatati 24.11.2009 täitemenetlus nr 066/2009/4082. Vastavalt kohtutäituri 17.05.2013 tõendile ei ole hageja seaduslik esindaja perioodil 24.11.2009 kuni 30.04.2013 kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel elatist saanud. Seisuga 01.05.2013 moodustas elatise võlgnevus 6593,17 eurot. Kohtutäituri 28.01.2014 tõendi kohaselt on perioodil 01.12.2009 kuni 31.12.2013 täitemenetluses laekunud ja kantud elatise katteks 2011 detsembris 9,40 eurot, 2012 veebruaris 25,94 eurot, 2012 märtsis 43,93 eurot ja 2013 augustis 19,99 eurot. Seisuga 01.01.2014 moodustab elatise võlg 7685,26 eurot. Võlgnik on Maksu- ja Tolliameti andmetel töötu ning riiklikest registritest ei nähtu võlgniku nimel olevat vara. Hageja märkis vastuseks kostja väidetele, et hageja elab ja õpib Eestis Narva-Jõesuus ning hageja elukohana on määratletav Eesti Vabariik. Lisaks ei välista perekonnaseadus asenduskohustuse rakendamist olenevalt asjaolust, et mõni välisriik maksab lapsele toetust. Seega on kostja väited välisriigi makstavatest toetustest asjasse mittepuutuvad.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kostja varalist seisukorda, vanust ja tervist arvestades ei ole võimalik tema suhtes asenduskohustust kohaldada. Kostja on kõrges vanuses üksik inimene, kelle majanduslik olukord on raske. Kostja sissetulekuks on vanaduspension 348 eurot kuus. Kostjal puuduvad säästud. Kostjale ei kuulu muud vara peale 36 m2 remontimata korteri KohtlaJärvel XXX väärtusega 1000 eurot (korteri kinkis kostjale tema noorem õde L.Y. 26.10.2005, kuna kostjal puudus eluase). Kostjal on diagnoositud hüpertooniatõbi, segahüperlipideemia, maksahaigus, selja- ja liigesevalud, neerupuudulikkus, mistõttu tarvitab ta igapäevaselt ravimeid. Kostjal ei jätku pensionist, et kõiki vajalikke ravimeid osta. Igakuuliselt nõutav elatis oleks 1/3 kostja pensionist. Kostjal kulub äraelamiseks kogu pension: toit 120 eurot, hooldusja kommunaalkulud 120 eurot (soojus, gaas, vesi, elekter), ravimid 40-60 eurot, transport 15 eurot, majapidamis- ja hügieenikaubad ning riided-jalanõud 20-30 eurot. Kohustatud isik E. N on pikaajaline töötu ja käib kostja juures süüa palumas, millest on emana raske keelduda.
Asenduskohustuse rakendamine on kostja suhtes ebamõistlikult koormav ning asetab 74aastase haige ja töövõimetu kostja ebaproportsionaalselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei ole kuskilt abi loota. Kostjal on hagi rahuldava kohtuotsuse järel oht muutuda ise sotsiaalabi vajavaks kodutuks isikuks. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-75-11), et vanavanema suhtes ei saa asenduskohustust rakendada, kui tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise asenduskohustuse väljamõistmine kahjustab kostja ülalpidamist ebamõistlikult. Lisaks ei ole hageja tõendanud, kus on tema tegelik viibimiskoht ja et ta on elatisraha väljamõistva otsuse alusel teinud kõik võimaliku, et tagada ülalpidamine. Hageja ja tema seaduslik esindaja elavad Soome Vabariigis ning nende materiaalne olukord on võrreldes kostjaga tunduvalt parem. Soome Vabariik maksab lastele arvestatavaid sotsiaaltoetusi. Soome Vabariik Sotsiaalkindlustusameti (KELA) kaudu määrab lapse ülalpidamiseks riikliku toetuse, kui kohustatud vanem on jätnud pikka aega ilma mõjuvate põhjusteta ülalpidamiskohustuse täitmata. Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas ta on teinud KELA büroosse avalduse Viru Maakohtu 16.06.2009 otsuse alusel hageja ülalpidamiseks Soome Vabariigilt riikliku toetuse saamiseks ja et sellele oleks eitavalt vastatud. Juhul kui hageja seaduslik esindaja on teinud vastava pöördumise, see on rahuldatud ja lapse ülalpidamiseks riiklik toetus Soome Vabariigilt määratud, on käesolev hagi käsitletav väljapressimisena.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. juuli 2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja V. O igakuiselt 139,01 eurot E. R ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 16. jaanuaril 2014 kuni E. R täisealiseks saamiseni, s.o kuni 18. maini 2017. Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda ning kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele alates hagi esitamisest. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 24.11.2009 rahuldamisele ei kuulu. Vanavanemalt, kes täidab lapse asemel ülalpidamiskohustust, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. Hageja on E. N alaealine laps ja kostja on hageja isapoolne vanavanem. Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-28962 on E. N välja mõistetud elatis 2175 krooni kuus hageja seadusliku esindaja V. R kasuks hageja ülalpidamiseks. Kohtutäituri vahendusel on E. N elatusraha laekunud perioodil 01.12.2009 kuni 31.12.2013. a 2011 detsembris 9,40 eurot, 2012 veebruaris 25,94 eurot, 2012 märtsis 43,93 eurot ja 2013 augustis 19,99 eurot. Seisuga 01.01.2014 moodustab elatise võlg 7685,26 eurot. Seega on õige hageja väide, et E. N ei ole võimalik ülalpidamist saada, kuivõrd hageja seadusliku esindaja arvele on elatis kohtutäituri vahendusel laekunud ebaühtlaselt ja alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust ning täitemenetluse abil pole õnnestunud ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest lapse isal ei ole vara, mille arvel kohtuotsust täita. Tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisel tekkinud raskustega, mis tähendab, et E. N ei ole võimalik saada elatist kohtuotsusega väljamõistetud summas ja kostjal on tekkinud perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 järgi kohustus anda lapselapsele isa asemel ülalpidamist, arvestades muuhulgas kostja varalist seisundit. PKS § 102 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus tuvastas, et kostja näitab oma varanduslikku seisu tegelikust halvemana. Esitatud tõendite kohaselt on kostjale määratud riiklik pension 348 eurot kuus, mis kulub tervenisti äraelamiseks, kuid kostja Swedbanki arvelduskontole laekub lisaraha E. N keskmiselt 196 eurot kuus ja laekumiste hulgas nähtub ka OÜ Exarent
makstud palk 817,60 eurot A.K.. Seega jääb kostjal vaba raha kuus vähemalt 200 eurot. Tegemist on kestva olukorraga, kus hagejal ei ole võimalik saada toimetulekuks vajalikus ulatuses ülalpidamist oma isalt, kuid vanavanemale laekuv sissetulek võimaldab elatist maksta. Kostja väide, et tal ei ole kuskilt abi loota, pole kooskõlas kohtu tuvastatuga. Kostja pangaväljavõttest perioodi 01.01.2013 kuni 11.11.2013 kohta nähtuvalt laekub kostja arvele raha ülalpidamise maksmiseks E. N. Samuti on kostjal veel alanejaid sugulasi (tl 13), kellelt on kostja õigustatud nõudma PKS §-st 105 tulenevat ülalpidamiskohustuse täitmist. Lisaks on kostjal PKS § 106 lg 2 alusel õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustust endale. Eeltoodut arvestades pidas kohus kostjale jõukohaseks maksta lapselapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 139,01 eurot. PKS § 101 järgi elatis alaealisele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõutav elatis jääb alla kehtivat minimaalset elatisemäära 177,50 eurot, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks hageja kulutusi tuvastada. Soome Vabariigi poolt hagejale makstav võimalik toetus mõjutaks asja lahendust juhul, kui kohtu tuvastatu kohaselt tuleb isik PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest teatud ulatuses vabastada. Kohus tegi kindlaks, et nõutud määras ülalpidamise tagamine on kostjale jõukohane.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. O esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, ning uue otsusega E. R hagi täielikult rahuldamata jätmist. Samuti palub apellant lõpetada hagi tagamine ja vabastada tema eluase keelumärke alt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu põhjendused ja järeldused vastuolus seadusega, tõenditega ning kohtupraktikaga. Kostja poeg V.N. tasub ema arvele korteri kasutamise eest hooldus- ja kommunaalkulusid, mis ei jää mitte kostja kasutada, vaid kantakse edasi XXX korteri kuludena. Teatud ajal laekus kostja kontole A. K töötasu, kuna A. K ei oma pangaarvet. Need summad olid mõeldud üleandmiseks A. K. Kuna hageja ise väidab, et tal ei ole teisi alanejaid sugulasi, on kohtu järeldus kostja teistest alanejatest sugulastest üllatav. Kostja ainsaks sissetulekuks on riiklik pension 348 eurot kuus ning muud laekumised kostja pangakontole ei ole mõeldud kostjale täiendavaks toimetulekuks, vaid konkreetsetele isikutele väljamaksete tegemiseks. Vastupidisel juhul oleks kostja A. K arvelt alusetult rikastunud. Kostja on kõrges vanuses ja halva tervisega. OÜ Medistar 16.04.2014 tõendi kohaselt põeb kostja mitmeid raskekujulisi haigusi, sh hüpertooniatõbe, segahüperlipideemiat, maksahaigust, selja- ja liigesevalusid ning neerupuudulikkust, ja tarvitab igapäevaselt kalleid ravimeid. 26.10.2005 kinkis õde kostjale korteri Kohtla-Järvel XXX suurusega 36 m2, sest kostjal puudus eluase. Riigikohtu selgituste kohaselt (3-2-1-75-11) ei saa asenduskohustust rakendada, kui tema varalist seisundit arvestades ei ole vanavanem võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Soome Vabariigi makstavaid toetusi ei ole vaja välja selgitada. Asjas on oluline välja selgitada, kas hageja seaduslik esindaja on kasutanud kõiki võimalusi alaealisele ülalpidamise kindlustamiseks, seda enam, et Soome Vabariigi makstav elatisetoetus ületab tunduvalt bioloogiliselt vanemalt väljamõistetud elatise suuruse.
5.E. R vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) kohus tuvastas, et kostjale laekub E. N keskmiselt 196 eurot kuus ja laekumiste hulgas nähtub ka OÜ Exarent makstud palk 817,60 eurot A.K. . Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et V.N. (ilmselt peab kostja silmas E.N.) laekunud raha arvel kaeti korteri hooldus- ja kommunaalkulusid ning A. K laekunud summad olid mõeldud A. K üleandmiseks. Tegemist on uute asjaoludega, mis ei ole tõenditega kinnitatud ja mille esitamist apellatsioonimenetluses ei ole kostja põhjendanud. Seega kostja avaldatud uued asjaolud tuleb jätta lähtudes TsMS § 633 lg-st 5 tähelepanuta; 2) asus kohus tõendeid hinnates seisukohale, et kostjal on võimalik maksta hagejale elatist 139,01 eurot kuus. Kohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud ühtegi menetlusnormi, mistõttu puudub vajadus tõendite uuesti uurimiseks ja hindamiseks 3) on PKS §-s 96 ja § 106 lg-s 2 kehtestatud kostja kohustus anda hagejale ülalpidamist ning sellist kohustust ei välista asjaolu, kas mõni välisriik maksab hagejale toetust; 4) tuleb kostja poolt 12.09.2014 esitatud apellatsioonkaebuse täiendus jätta TsMS § 634 lg 1 ja § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist (kaebuse esitamise tähtaeg oli kostjal 25.08.2014).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse, millega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti temalt välja elatis alates hagi esitamisest 16.01.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab E. R hagi V. O vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on hagejaks alaealine laps ning kostjaks hageja isapoolne vanavanem. Maakohus rahuldas hagi PKS § 106 lg 2 alusel. Riigikohus on 19.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 asunud seiskohale, et PKS § 106 lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Vanavanemal tekib selle sätte järgi asenduskohustus ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Käesolevas asjas ongi hageja tuginenud sellele, et tema isalt E. N on elatis Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega välja mõistetud, kuid kohtutäituri tõendi kohaselt on elatise võlg seisuga 10.01.2014 7685,26 eurot. Samas otsuses on Riigikohus märkinud veel seda, et vanavanem vabaneb asenduskohustusena ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal PKS § 102 lg 1 mõttes lapselapsele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, mille ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist.
Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes nimetatud sättele küll viidanud, kuid hinnanud esitatud tõendeid kostja (vanavanema) varalise seisundi kohta ebaõigesti. Kostja V. O on sündinud 11.09.1939. a ning tema pensioni suurus on 348,36 eurot kuus. OÜ Medistar tõendite (t.l 113 pöördel, 152) kohaselt põeb kostja hüpertooniatõbe, segahüperpideemiat, maksahaigust, selja- ja liigesevalusid ning tervisliku seisundi tõttu vajab abivahendit (kepp, abistajat). 18.12.2014 esitatud OÜ Medistar saatekirjast nähtuvalt vajab kostja igapäevast hooldust ja juhendust, kuna mäluhäirete tõttu unustab võtta ravimeid. Perearst on võtnud ühendust pojaga seoses kostja tervisliku seisundiga. Kostja varalise (pension ja eluasemeks olev korteriomand asukohaga XXX suurusega 36,5 m2) ning tervisliku seisundi alusel on maakohus iseenesest õigesti tuvastanud, et kostja pension kulub täielikult ära tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Samas on maakohus leidnud, et kuna kostja arvelduskontole on laekunud raha E. N keskmiselt 196 eurot kuus ning A. K palk OÜ-lt Exarent, siis on kostjal lisaraha, mille arvelt asenduskohustust täita. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates 16.01.2014 ning seetõttu puudus maakohtul alus arvestada E.N. ülekandeid kostja arvele 2013 ja A. K ülekantud palka OÜ-lt Exarent kostja arvele 2013. Kostja arvelduskonto väljavõttest (t.l 83) nähtuvalt on tema arvele laekunud E.N. 2014. a jaanuaris 201 eurot ja 2014. a veebruaris 246 eurot. Kostja seisukohast nähtuvalt on ta poeg E.N. ülekantud summad kandnud edasi korteriühistule XXX kuludena. Ringkonnakohus leiab, et kostja selgitus E. N saadud summade ülekandmise kohta korteriühistule ei ole usutav, kuna arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on nimetatud summad kohaselt arvelt välja võetud. Ringkonnakohtu arvates on E.N. poolt 2014. a jaanuaris ja veebruaris kostja arvele tehtud ülekannete eesmärk ebaselge, kuid neid ei saa käsitleda kostja sissetulekuna. Maakohtu seisukoht, et tegemist on kestva olukorraga ja E.N. ülekantud summasid tuleb käsitleda kostja sissetulekuna, ei ole põhjendatud. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast 2014. a veebruari ei ole kostja arvele E.N. raha laekunud. Arvestades kostja tavapäraseid kulutusi (mille suurust ei ole hageja vaidlustanud) ja varalist seisundit, ei ole ta enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline lapselapsele elatist andma ning seetõttu vabaneb kostja PKS § 102 lg 1 alusel täielikult asenduskohustuse täitmisest. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
9.Seoses E.N. ülekannetega kostja arvelduskontole peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et E.N. ülekannetest kostja arvelduskontole võib järeldada, et E. N on sissetulekuid, mille arvel Viru Maakohtu 01.10.2009 otsust täita ning kohtutäitur ei ole eelnimetatud kohtuotsuse täitmiseks kõiki abinõusid tarvitusele võtnud.
10.Ülalpidamiskohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas ülalpidamist saama õigustatud isikule makstakse toetusi või mitte. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane see kostja seisukoht, et hagejal on väidetavalt võimalik taotleda Soome Vabariigi poolt makstavaid toetusi ning ka sel põhjusel tuleks jätta hagi rahuldamata.
11.Tegemist on ülalpidamisasjaga ning TsMS § 230 lg-te 3-5 alusel arvestab ringkonnakohus ka kostja poolt apellatsioonmenetluses esitatud täiendavate tõendite ja seisukohtadega. Hageja vastupidine seisukoht on ekslik.
12.Viru Maakohus jättis 18.03.2014 määrusega (t.l 68) hageja avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus lõpetada hagi tagamine ja vabastada tema eluase keelumärgi alt.
13.Viru Maakohtu 26.03.2014 määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ning talle anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. TsMS § 190 lg 5 alusel tuleks seoses hagi rahuldamata jätmisega mõista kostja riigi õigusabi kulud välja hagejalt. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on alaealine ning tal puudub sissetulek, siis tuleb hageja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada kostja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.