2-14-50777/34 - Perekonnaõigus - Alaealisele isikule eestkostja määramine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu ja Tallinna Linnavalitsus määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu 30.06.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-5860 pikendati AK üle seatud eestkostja ametiaega. AK eestkostjaks oli määratud tema ema AT. Rahvastikuregistri andmetel on AK elukoht Tallinnas XXXXXXX XX/X-XX. AK tegelik elukoht on XXXXXXXXX XXXXXXX XXX XX X, kus ta elab koos vanavanematega. Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 19.05.2014 menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine eestkostetava AK üle on eestkostetava huvide kaitseks jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Harju Maakohtu 23.09.2014 määratud kohtuistungile AK ei ilmunud. 30.09.2014 kuulas Pärnu Maakohus AK ära eestkostetava tegelikus elukohas XXXXXX XXX XX XX. Ärakuulamisel AK kinnitas, et elab XXXXXX, XXXXXXXX ei ela. Ta on XXXXXX harjunud. Arvas, et eestkostjat läheb tal vaja. Ta ei soovinud, et ema hakkaks tema eestkostjaks. Vanaema on hea eestkostja. XXXXXX on kõik tingimused elamiseks olemas. AK eestkostja AT kinnitas eestkostetava ärakuulamisel, et ta käib keppidega, et mitte põlvi koormata. AT abikaasa so AK vanaisa toob poest süüa, AT koristab ja on AK-ga rahul. Esimese astme kohtu määrus 03.11.2014 määrusega pikendas Harju Maakohus AK üle seatud eestkostet ja määratud eestkostja ametiaega. Kohus jättis eestkostja ülesannete täitmise Kohila vald Kohila Vallavalitsusele ja vabastas AK senise eestkostja AT AK eestkostja ülesannete täitmisest. Kohus märkis, et kontrollib hiljemalt 03.11.2019, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus tunnistas AK valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus märkis, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on AK esindamine suuremate õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning AK inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine, tema elu korraldamine, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. AK-l on õigus iseseisvalt teha pisitehinguid eestkostja määratud summade ulatuses. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. juuni. Menetluskulud jättis maakohus TSMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Kohus oli seisukohal, et on põhjendatud pikendada AK üle seatud eestkostet ja määratud eestkostja ametiaega, kuid eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus, so Kohila Vallavalitsus. Seejuures tugines maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 5, § 477 lg-le 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lgle 1, § 204 lg-le 1, § 205 lg-tele 1 ja 3. Kohus märkis, et Harju Maakohtu 30.06.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-5680 pikendati AK määratud eestkostet. Sama määrusega pikendati AK määratud eestkostja AT ametiaega. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Tallinn linn Lasnamäe Linnaosavalitsus on seisukohal, et AK üle eestkoste seadmise asjaolud

ei ole ära langenud ning eestkoste on jätkuvalt vajalik. AK tervislik seisund ei ole muutunud ja tema huvide kaitsmine on vajalik eestkoste pikendamisega. Senine eestkostja AT on nõus eestkostjana jätkama. AK vanaema on kohtule 17.09.2014 saadetud arvamuses avaldanud soovi jätkata eestkostja ülesandeid. Kohtu hinnangul ei ole AT esile toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse eeldada, et AT oleks käesoleval ajal varasemast paremini võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Tallinna Lasnamäe LOV kaudu teadaolevalt ei ole AK senisel eestkostjal AT-l seoses tervislike probleemidega võimalik eestkostja ülesandeid täita. Senine eestkostja on oma ülesanded täitmata jätnud kuna AK registrijärgsed elukoha andmed ei vasta juba pikemat aega AK tegelikule elukohale. Kõike eeltoodut arvestades tuleb senine eestkostja AT vabastada eestkostja ülesannetest ja uueks eestkostjaks määrata AK tegeliku elukohajärgne kohalik omavalitsus so Kohila vald Kohila Vallavalitsuse kaudu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus soovitas senisel eestkostjal viia AK rahvastikuregistri järgne elukoht vastavusse aadressiga, kus ta reaalselt elab. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on see eelkõige vajalik teenuste saamiseks, arvestades praeguse eestkostja vanust (tl 9-10). Tsiviilasjas 2-14-50777 läbiviidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastas, et AK-l esineb pervasiivne arenguhäire, autism, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mis oluliselt takistab tal kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. AK psüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvalt pisitehinguid ja teostada valimisõigust. AK on võimeline avaldama seisukohta eestkostja isiku osas. AK eestkostja ülesanneteks oleks eestkostetava õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine tehingute tegemisel, mis ei kahjustaks eestkostetava huve ja heaolu. Eestkostja ülesanneteks oleks AK inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrval abi tagamine. Eestkoste on vajalik tõenäoliselt elukestvalt. AK riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusest nähtuvalt on eestkoste jätkumine vajalik, kuna AK ei ole käesoleval ajal oma vaimse seisundi tõttu kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Rahvastikuregistri seadus § 391 lg 2 kohaselt, kui isik, tema alaealised lapsed, eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Sama seaduse § 42 lg 3 kohaselt piiratud teovõimega täisealise isiku elukohana kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress. Kuna AK vanaema on eestkostjana jätnud oma ülesanded täitmata ning on seetõttu eestkostja ülesannetest vabastatud, on põhjendatud määrata eestkostjaks uus eestkostja, s.o Kohila vald Kohila Vallavalitsuse kaudu, kuna AK elukoht reaalselt on Kohila vald. Eelnimetatut on kinnitanud ka Lasnamäe Linnaosavalitsus ja märkinud, et eestkostjal soovitati viia AK rahvastikuregistri järgne elukoht vastavusse aadressiga, kus AK reaalselt elab. Lasnamäe linnaosavalitsus leiab, et see on eelkõige vajalik AK edaspidise elu korraldamiseks ja vajalike teenuste saamiseks, arvestades praeguse eestkostja kõrge vanusega (tl 9-10). Kohila Vallavalitsus ei pea vajalikuks hakata AK eestkostjaks. PKS 205 lg 3 kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohus leidis, et kuna AK reaalseks elukohaks on XXXXXX vald ning elukohajärgne vallavalitsus on Kohila Vallavalitsus, saab määrata uueks eestkostjaks Kohila Vallavalitsuse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja

ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et AK on võimeline valimisõigust teostama ning asjaolu, et isikul puudub huvi poliitika ja valimiste vastu ei anna alust valimisõiguse piiramiseks. Samuti nähtub asja materjalidest, et AK on võimeline tegema iseseisvalt pisitehinguid. Määruskaebus 19.11.2014 esitatud määrusakebuses palub Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse kaudu) tühistada Harju Maakohtu 03.11.2014 määruse osas, millega jäeti eestkostja ülesannete täitmine Kohila Vallavalitsusele ning vabastati AK senine eestkostja AT eestkostja ülesannete täitmisest. Menetluskulud palub Kohila vald jätta TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Vastavalt perekonnaseaduse § 204 lõikele 1 määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama põhimõtet kordab ka sotsiaalhoolekande seaduse § 32 lg 1, mille kohaselt ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks kohaldanud eelnimetatud õigusnorme ja arvestanud AK sooviga, et eestkostja ülesandeid jätkaks ka edaspidi sama isik. Kohus on küll märkinud, et eestkostja on kõrges vanuses, aga ei ole arvestanud, et eestkostjat aitab ülesannete täitmisel tema abikaasa ning ka eestkostetava ema MK, mistõttu ei ole põhjust kahelda, et abivajava isiku huvid on piisavalt kaitstud. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, kuidas jõudis kohus seisukohale, et senine eestkostja ei tule oma ülesannete täitmisega toime. Kohus on vaid märkinud, et AT ei ole hoolitsenud eestkostetetava elukoha aadressi õigsuse eest Rahvastikuregistris. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas on eestkostetava elukoha registreeringu muutmata jätmine mõjutanud AK varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja et isik oleks eelnimetatud rikkumise tagajärjel ilma jäänud talle vajalikest ravi- ja sotsiaalteenustest. Kohila vald leiab, et kohus ei ole senise eestkostja AK vabastamisel eestkostja ülesannete täitmisest üksnes eestkostetava elukoha muutmata jätmise tõttu käitunud proportsionaalselt. Kohus ei ole arvestanud eeltoodud rikkumise iseloomu, mis erineb eestkoste määramise eesmärgist (kohus tuvastanud asjaolu, et AT ei sobi eestkostjaks üksnes elukohateate esitamata jätmise põhjal). Vastavalt perekonnaseaduse § 205 lõigetele 1-3 võib alles seejärel, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut, eestkostjaks määrata vallavalitsuse. Käesoleval juhul ei ole vallavalitsuse eestkostja ülesannete täitjaks määramine õigustatud, kuna AT on eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Arvestades, et esimese astme kohus on eksinud AT sobivuse hindamisel eestkostjaks ning sellest tuleneval põhineb kohtu määrus põhineb materiaalõiguse (perekonnaseaduse § 205 lg 13) vääral tõlgendamisel ning ja apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus Seisukohad määruskaebusele Puudutatud isik Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakond toetab määruskaebust, leides, et senine eeskostja AT ei ole vöimeline neid kohustusi edaspidi täitma. Puudutatud isik AT leiab, et ta on võimaline ka edaspidi eestkostja kohustusi täitma ja toetab määruskaebust.

Puudutatud isik MK leiab, et tema ema AT on võimeline eestkostja kohustusi täitma ja toetab määruskaebust. Puudutatud isiku AK esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et maakohus on põhjendatult määranud eestkostjaks Kohila valla Kohila Vallavalitsuse kaudu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, olles tutvunud esitatud kaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 03.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus märkis õigesti, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on AK esindamine suuremate õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning AK inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine, tema elu korraldamine, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. AK-l on õigus iseseisvalt teha pisitehinguid eestkostja määratud summade ulatuses. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. juuniks. Eestkostja kohustused on reguleeritud PKS §-des 179, 182, 183, 184, 185 186 ja lisaks on eestkostjal aruandluskohustus, mis on sätestatud PKS §-s 194. Maakohus leidis põhjendatult, et AT (87 a) ei ole kõrge vanuse ja oma tervisliku seisundi tõttu võimeline täitma AK eestkostja kõiki kohustusi. AT ei ilmunud just tervisliku seisundi tõttu ka Harju Maakohtu istungile 23.09.2014. Oma kirjas kohtule märgib AT, et tal ei ole seetõttu võimalik tulla, et see tekitab stressi, kõrgendab vererõhku ja tekitab südamepuudulikkust (t.l. 69). Samast kirjast nähtub ka, et ta ei saa tagada eestkostetava AK ilmumist kohtuistungile, kuna A-l on hirm. Peale selle ei ole AT eestkostjana iseseisvalt koostanud aruandeid maakohtule ega esitanud neid õigeaegselt (t.l.122). AK esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson on märkinud, et A-l puudus rehabilitatsiooniplaan, mistõttu pole ta saanud ka vajalikke rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid. Sellist plaani ei ole eeskostja koostanud. Lisaks on AT liikumine väga vaevaline, vaid kahe kepi toel (t.l.135). Põhjendatud ei ole määruskaebuses toodud väide, mille kohaselt on kohus küll märkinud, et eestkostja on kõrges vanuses, aga ei ole arvestanud, et eestkostjat aitab ülesannete täitmisel tema abikaasa ning ka eestkostetava ema MK, mistõttu ei ole põhjust kahelda, et abivajava isiku huvid on piisavalt kaitstud. PKS § 179 lg 3 kohaselt ei või eestkostja oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Nimetatud sättest tuleneb, et füüsilisest isikust eestkostja peab olema suuteline iseseisvalt kõiki eestkostja kohustusi täitma. Kõiki asjas esile toodud asjaolusid hinnates on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et AT ei ole võimeline edaspidi eestkostja kohustusi täitma.