KH avaldus alaealiste laste K-EH ja MAH suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osalisest üleandmiseks KH-le AH vastuavaldus erieestkostja määramiseks ning alternatiivselt laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks AH-le ja alternatiivselt suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.03.2013 määrus
Kaebuse esitaja
AH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX
XXXXXXX)
Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik I AH (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXXX)
Puudutatud isiku I lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Puudutatud isik II K-EH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik III MAH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isikute II ja III esindaja määratud korras vandeadvokaat Natalja Santaševa
Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, aadress Tammsaare tee 135, Tallinn), esindaja Karin Kuslap Eestkosteasutus Kernu vald (asukoht Haiba küla, Kernu vald), esindaja Kaja Vahar 08.12.2014, avalik kohtuistung Kompromissi kinnitamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2013 määrus ja kinnitada KH ja AH vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 Lõpetada KH ja AH ühine hooldusõigus nende ühiste laste K-EH ja MAH suhtes. 1.2 KH-le jääb K-EH ja MAH
isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus,
st
ainuhooldusõigus. 1.3 AH loobub suhtlemiskorra kindlaksmääramisest K-EH suhtes. 1.4 MAH suhtes lepitakse kokku järgmine suhtlemiskord: 1.4.1
AH kohtub MAH-ga üks kord kuus iga kuu viimasel täisnädalal. Esimene kohtumine toimub 2015 aasta jaanuaris Eesti Vabariigis.
1.4.2
Kohtumised toimuvad vaheldumisi ühel kuul Eesti Vabariigis ja järgmisel kuul Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis toimub kohtumine kuu viimase täisnädala nädalavahetusel KL-P-i osavõtul ja tema poolt määratud ajal L koolitused ja nõustamine OÜ ruumides asukohaga Tallinn XXXX XXXXXX X, X. korrus. KH on nõus kohtumistel osalema, kui KL-P peab seda vajalikuks ja teeb sellekohase ettepaneku. Soome Vabariigis toimub kohtumine XXXXX lastekaitse spetsialisti määratud kohas, ajal ja osavõtul.
1.4.3
Nõustaja kulud Eesti Vabariigis maksab AH ja Soome Vabariigis KH.
1.4.4
AH sõidukulud Soome Vabariiki maksab AH ise. Nõustamisega seotud KH ja MAH sõidukulud Eesti Vabariiki ja tagasi Soome Vabariiki maksab KH.
1.5
KH menetluskulud jäävad tema
enda
kanda. AH
menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2.Tsiviilasja nr 2-12-25651 menetlus lõpetada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta KH menetluskulud tema enda kanda. Jätta AH menetluskulud tema enda kanda. Ekspertiisikulu 510 eurot ületavas osas jätta Eesti Vabariigi kanda. K-EH ja MAH riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Tagastada AH määruskaebuselt tasutud riigilõivust pool summas 12,50
eurot Aavik
& Partnerid Advokaadibüroo OÜ kontole nr 10220054319012, AS-is SEB Pank.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.KH (laste ema) esitas 03.07.2012 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste K-EH ja MAH suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ning elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja terviseküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks KH-le. AH (laste isa) palus jätta avalduse rahuldamata. AH esitas vastuavalduse, milles palus määrata lastega suhete taastamiseks erieestkostja. Selle avalduse rahuldamata jätmisel palus AH lõpetada KH ja AH ühine hooldusõigus ühiste laste suhtes osaliselt ning anda otsustusõigus laste elu- ja viibimiskoha määramiseks üle AH-le. Eelmise nõude rahuldamata jätmisel palus AH kindlaks määrata tema suhtlemiskord lastega. KH vaidles AH avaldusele vastu. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas KH avaldust. Samas toetas ta ka AH soovi lastega suhelda. Enne suhtlemiskorra määramist tuleb aga isa suhted lastega taastada.
Eestkosteasutus Tallinna linn toetas KH avaldust. Samuti toetas Tallinna linn AH soovi lastega suhtlemise korraldamiseks. Eestkosteasutus Kernu vald toetas AH soovi lastega suhtlemise korraldamiseks, kuid leidis, et enne peavad lapsed saama ema poolse toe isaga suhte taastamisel. Maakohtu määrus
2.13.03.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus KH avalduse ja lõpetas KH ja AH ühise hooldusõiguse nende ühiste laste K-EH ja MAH suhtes. Kohus märkis, et KH-le kuulub K-EH ja MAH isikuhooldusõigus, so õigus ja kohustus lapsi kasvatada, nende järele valvata ja nende viibimiskohta määrata. Samuti kuulub KH-le laste varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda laste vara. Kohus jättis rahuldamata AH vastuavalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, lastega suhtlemise korra määramiseks ja erieestkostja määramiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Laste esindajale väljamakstav tasu jäeti riigi landa. Määruskaebus
3.AH palub määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu määruse ja jätta rahuldamata KH avalduse laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning isiku- ja varahooldusõiguse üleandmiseks KHle. AH palus rahuldada tema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste elamis- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks temale. Eelneva taotluse mitterahuldamisel palus AH määrata kindlaks suhtlemiskord lastega. Samuti palus AH määrata erieestkostja MAH-le suhte taastamiseks. Avaldaja seisukoht
4.KH palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Laste esindaja ja eestkosteasutuste seisukoht
5.Laste määratud korras esindaja leiab, et puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks. Kernu vald leiab, et maakohus on KH avalduse rahuldamisel teinud laste huvidest lähtuva otsuse. Samas tuleb teha jõupingutusi isa ja laste suhte taastamiseks. Tallinna linna arvates on maakohus langetanud otsuse ennekõike laste paremaid huve silmas pidades. Menetluse edasine käik
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.
7.08.12.2014 toimunud kohtuistungil sõlmisid KH ja AH kompromissi. Kohus selgitas menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus, TsMS § 645 lg 1 alusel, määrusega esimese astme kohtu määruse ja lõpetab asja menetluse.
9.Kompromissis leppisid KH ja AH kokku, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. AH tasus ekspertiisikuluks ette 510 eurot. Arvestades, et tsiviilasjas sõlmiti kompromiss, peab kohus põhjendatuks jätta ekspertiisikulu 510 eurot ületavas osas TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Laste esindaja riigi õigusabi kulud jätab rinkonnakohus TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
10.AH palus tagastada pool apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust advokaadibüroo arvele. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ tasus 01.04.2013 AH määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot. Seega tuleb tagastada advokaadibüroole riigilõiv summas 12,50 eurot.
11.Käesolevas tsiviilasjas on kohaldatud mitmeid esialgse õiguskaitse abinõusid. - Harju Maakohtu 18.10.2012 määrusega reguleeriti esialgse õiguskaitse korras KH ja AH ühist hooldusõigust lapse MAH suhtes kuni käesoleva menetluse lõppemiseni selliselt, et anti otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise osas täielikult üle KH-le, välja arvatud õigus otsustada lapse välisriiki viimine. - Harju Maakohtu 19.11.2012 esialgse õiguskaitse määrusega lubati KH-l ilma AH nõusolekuta viibida lastega Soome Vabariigis 23.11.2012 – 25.11.2012. - Harju Maakohtu 07.12.2012 määrusega reguleeriti KH ja AH ühist suhtluskorda laste suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni selliselt, et KH ei tohi teha AH-le takistusi teabe saamiseks laste hariduse omandamisega seotud küsimustes, sealhulgas õppeedukuse ning koolikohustuse täitmise kohta ja muudes koolielu puudutavates küsimustes. - Harju Maakohtu 17.12.2012 esialgse õiguskaitse määrusega lubati lastel ilma AH nõusolekuta viibida KH juures ja temaga koos Soome Vabariigis alates 21.12.2012 – 06.01.2013. - Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 esialgse õiguskaitse määrusega määrati AH suhtlemine lastega kuni ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtu 13.03.2013 määrusele esitatud määruskaebuse läbivaatamiseni alljärgnevalt: AH kohtumine lastega peab toimuma Tallina Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul eestkosteasutuse esindajate poolt määratud ajal; AH-l on õigus suhelda lastega skype’i või telefoni teel vähemalt korra nädalas, millise aja lepivad vanemad omavahel kokku. 25.06.2013 määrusega täiendas ringkonnakohus 05.06.2013 määrust järgnevalt: AH kohtumine lastega peab toimuma Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja juuresolekul eestkosteasutuse esindajate poolt määratud ajal või Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku laste- ja noorte nõustamiskeskuses Ravi 27-370, kus on terapeut HÕ andnud nõusoleku kohtumisi korraldada alates 27.06.2013. 07.10.2013 määrusega muutis ringkonnakohus osaliselt 05.06.2013 esialgse õiguskaitse määrust järgnevalt: AH kohtumine MAH-ga peab toimuma Soome Vabariigi LTT (LP) lastekaitsetöötaja TP juuresolekul tema poolt määratud aegadel ilma kolmandate isikute juuresolekuta kuni ringkonnakohtu poolt määruskaebuse läbivaatamiseni. Ühtlasi kohustas ringkonnakohus KH-d mitte tegema takistusi AH kohtumiseks MAH-ga Soome Vabariigi LTT-s. - Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 esialgse õiguskaitse määrusega anti kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni KH-le luba laste ajutiseks viimiseks Soome Vabariiki ühes õigusega laste elukoha registreerimiseks Soome Vabariiki ja õigusega õppeasutuse ning perearsti valimiseks Soome Vabariigis AH nõusolekuta. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks puudub vajadus. Harju Maakohtu 19.11.2012 määrusega ja Harju Maakohtu 17.12.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõude toime on lõppenud. Teiste puhul on aga esialgse õiguskaitse ainõude kehtivusaeg määratletud. Harju Maakohtu 18.10.2012 määruses ja 07.12.2012 määruses on märgitud, et esialgse õiguskaitse abinõud kehtivad kuni käesoleva menetluse lõppemiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 määruse (mida on täiendatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2013 määrusega ja muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2013 määrusega) kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtu 13.03.2013 määrusele esitatud
määruskaebuse läbivaatamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 määruse järgi kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.