Keelduda AH poolt Harju Maakohtu 29.09.2014 otsuse ja 24.10.2014 täiendava otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AH kanda.
Asjaolud ja hageja nõue
Alaealiste hagejate RH, AH ja KH suhtes eestkostja ülesannete täitja Keila vald (Keila Vallavalitsuse kaudu) esitas 29.07.2014 hagiavalduse elatise sissenõudmiseks MK-lt ja AH-lt hagejate kasuks.
Harju Maakohtu 12.05.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-2115 võeti MK-lt ja AH-lt ära RH, AH ja KH ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Seoses uue perekonnaseaduse kehtima hakkamisega 01.07.2010 loeti, et MK ja AH hooldusõigus laste RH, AH ja KH suhtes on peatatud.
RH, AH ja KH paigutati alates 01.07.2010 riiklikult rahastatavale asenduskoduteenusele XXXXX XXX XXXXXXXXX-sse, kus nad viibivad tänaseni.
Keila Vallavalitsusele teadaolevalt osaleb AH oma alaealiste laste elus: külastab lapsi lastekülas võrdlemisi regulaarselt, tunneb huvi nende käekäigu vastu ja on laste eluga üldiselt kursis, samuti on ta osalenud nende ülalpidamises (nt andnud taskuraha, toonud sünnipäevaks kingitusi). Lisaks viibivad lapsed suhteliselt regulaarselt mõnel nädalavahetusel kalendrikuus isa juures kodus külas. Aeg-ajalt on eestkosteasutus laste külaskäike isa juurde piiranud, põhjuseks AH suutmatus mõnikord laste külaskäikude ajal alkoholi tarbimisest hoiduda. Samuti on ta mitmeid kordi ilmunud lastekülasse lapsi külastama vähemalt alkoholi tarbimise jääknähtudega. Eestkosteasutusele teadaolevalt töötab AH P OÜ-s ja on materiaalselt toimetulev. Keila Vallavalitsusele teadaolevalt tasub AH käesoleval ajal MK poolt aastaid tagasi võetud tarbimislaene. Finantskohustuste lõpptähtaeg ei ole Keila Vallavalitsusele teada. AH on vestlustes lastekaitse spetsialistiga ja XXXXX XXX XXXXXXXXX töötajatega väitnud, et alustas vabatahtlikult elatisenõude täitmist oma alaealistele lastele. R, A ja KH-le on avatud arvelduskontod, kuid seisuga 28.07.2014 ei ole eestkosteasutusele ega XXXXX XXX XXXXXXXXX-le teada, kas AH on asunud elatisnõuet täitma.
Keila Vallavalitsusele teadaolevalt MK oma alaealiste, asenduskoduteenusel viibivate, laste vastu sisulist huvi ei ole tundnud: ema ei külasta lapsi regulaarselt lastekülas, mõned üksikud korrad on MK lastele lastekülasse helistanud. Eelmisel talvel viis AH ilma lasteküla ja Keila Vallavalitsusega kooskõlastamata AH ema juurde Lihulasse külla. AH väldib tookordse külastuse teemal igasugust suhtlemist lasteküla töötajatega. XXXXX XXX XXXXXXXXX on omal initsiatiivil ja laste soovil toimetanud lapsi vähemalt üks kord aastas Lihulasse MK-le külla, samaaegselt on lapsed külastanud ka vanaema.
Keila Vallavalitsusele ei olnud teada MK ja AH varaline seis. Keila Vallavalitsusele teadaolevalt on MK pereregistri andmetel töövõimetu ja tema peres on 2 alaealist ülalpeetavat.
Hagejad palusid välja mõista igakuine elatis MK-lt ja AH-lt alaealiste RH, AH ja KH kasuks vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 01.08.2014 kuni RH täisealiseks saamiseni s.o. kuni 30.12.2019; kuni AH täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 06.03.2021 ja kuni KH täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 06.04.2023 või kuni nimetatud alaealiste 21aastaseks saamiseni, kui RH, AH ja KH jätkavad täisealiseks saanuna põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Samuti palusid hagejad muuta igakuise elatise suurust vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja alammäära muutumise korral maksta elatist vastavalt uuele määrale igakuiselt pool kuupalga alammäärast. Igakuine elatis tuleb kanda hagejate arvelduskontodele ning määrata, et nimetatud alaealiste arvelduskontosid võib kasutada Keila Vallavalitsuse nõusolekul.
2(5)
Kostjate vastuväited
MK ei nõustunud väitega, et tema ei ole laste vastu huvi tundnud. Ta on esitanud avalduse, et lapsed lubataks tema juurde koolivaheajaks, kuid Keila vald keeldus. Ta on lastega kogu aeg ühenduses ja teab, kuidas neil läheb. Kui vanem tütar elas XXX-XXXXX, siis kostja saatis talle raha ja tütar ostis midagi ka õele ja vendadele. Kostja oli mitu aastat töötu, kuid ikka saatis lastele nii raha kui metsast korjatud marju ja neist tehtud moosi. Ta aitab praegugi vanemat tütart G ja on raha saatnud, et ta õele ja vendadele ostaks midagi sünnipäevaks kui on vaja. Ta kasvatab praegu üksi kahte last, BR (4a) ja BK (1,10a). Mõlemad lapsed käivad lasteaias. Kostja sissetulek on rahuldav: lapsetoetus 115 eurot, töövõimetuspension 215 eurot, töötasu OÜ-st L 290 eurot, kokku 620 eurot. Sellest peab piisama maksudeks (sh korteriüür 64 eurot kuus), küttepuudeks (100 eurot kuus), lasteaiatasudeks (2x60 eurot kuus), söögiks (200 eurot kuus), kohtutäiturile 30 eurot kuus ja inkassofirmale 10 eurot kuus, kaabeltelevisioonitasu on 38,60 eurot kuus. Kokku on kulud 502 eurot.
AH hagile ei vastanud.
Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt.
11.Kohus mõistis välja MK-lt alates 01.08.2014 RH kasuks igakuise elatusraha 50 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 30.12.2019, AH kasuks igakuise elatusraha 50 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 06.03.2021 ja KH kasuks igakuise elatusraha 50 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 06.04.2023 või kuni laste 21-aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
12.Kohus mõistis välja AH-lt alates 01.08.2014 RH kasuks igakuise elatusraha 150 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 30.12.2019, AH kasuks igakuise elatusraha 150 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 06.03.2021 ja KH kasuks igakuise elatusraha 150 eurot alates kuni tema täisealiseks saamiseni 06.04.2023 või kuni laste 21-aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
13.Kohus määras, et alaealiste laste nimetatud arvelduskontosid võib kasutada Keila Vallavalitsuse nõusolekul.
14.Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg 1 kohaselt, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. PKS § 183 lg 1 kohaselt, eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. Harju Maakohtu 12.05.2010 määrusega tsiviilasjas nr. 2-10-2115 võeti MK-lt ja AHlt ära lapsed RH, AH ja KH ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus määras lugeda alates 01.07.2010, et MK ja AH hooldusõigus on hagejate suhtes peatatud, millest tulenevalt PKS § 176 lõikest 1 täidab hagejate eestkostja ülesandeid Keila Vallavalitsus. Eeltoodust tulenevalt on Keila Vallavalitsus õigustatud hagejate esindajana hagi esitama.
3(5)
16.Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostjate lapsed, seega on nad õigustatud kostjatelt elatist saama.
17.MK on töövõimetuspensionär, tema igakuine sissetulek on töövõimetuspension 215 eurot ja töötasu 290 eurot, kokku 505 eurot. Sissetuleku hulka ei saa lugeda lastetoetust 115 eurot. Lähtudes eeltoodust on MK ülalpidamisvõime (505:7) 72,14 eurot kuus. MK-lt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et ta on osaliselt töövõimetu ning et tal on ülalpidamiskohustus veel kolme lapse suhtes lisaks hagejatele. Seega on põhjendatud mõista MK-lt välja elatis vähem PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrast.
18.AH väitis kohtus ärakuulamisel, et tema igakuine netosissetulek on 700-800 eurot. Korterikulu on 60-70 eurot kuus. Ta on sõlminud kindlustuslepingu perioodiks 01.11.2005-01.10.2023, kindlustusmakse on 13,08 eurot kuus ja soodustatud isikuks on KH. Kostja on tõendanud kindlustusmaksete tasumise kohustust poliisiga nr 70-522-012000. AH ei ole tõendanud, et on maksnud lastele alates 2014 märtsist püsikorralduse alusel igakuiselt 20 eurot nende kontodele. AH ei ole põhjendanud, miks ta ei ole suuteline maksma igale lapsele elatist rohkem kui 60 eurot kuus. AH-l on lisaks endale ülalpidamiskohustus 3 alaealise lapse suhtes ja kuivõrd GH õpib Keila Vallavalitsuse andmetel gümnaasiumi 12. klassis, siis ka ühe täisealise lapse suhtes. Lähtudes eeltoodust on AH ülalpidamisvõime (700-800:5) 140-160 eurot kuus. Tulenevalt PKS § 101 lõikest 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. AH ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema objektiivset varalist seisundit ja ülalpidamiskohustust teiste alaealiste laste suhtes. AH-l on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse suhtes, täisealine laps ei ole elatisenõuet esitanud. Miinimummääras elatis ei ole AH-le ebamõistlikult koormav ja ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. AH ei ole tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi teenida sissetulekut, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selletõttu oleks tema ise ebasoodsamas olukorras. Hagejatele elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et AH-l tuleb maksta elatist kolmele alaealisele lapsele ning et tulenevalt PKS § 102 lõikest 2 tuleb neid kohelda majanduslikult võrdselt ja seetõttu on põhjendatud mõista AH-lt välja elatis vähem PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrast. Edasine menetlus
19.AH ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse resolutsiooni viimane lause: „Alaealiste laste nimetatud arvelduskontosid võib kasutada Keila Vallavalitsuse nõusolekul“ muuta järgmiselt: „Alaealiste laste nimetatud arvelduskontosid võib käsutada kohtu nõusolekul“ ning menetluskulud mõista välja hagejate seaduslikult esindajalt.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
20.Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
21.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kolm eraldi hagejat, kellel oli üks esindaja, esitasid maakohtusse eraldi hagid. Tegemist oli raha maksmisele suunatud hagidega: RH nõue kostjalt elatise saamiseks, AH nõue kostjalt elatise saamiseks ja KH nõue kostjalt elatise saamiseks. Kuna ühegi hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. 4(5)
22.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.
23.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud otsuses ei ole maakohus kostja poolt vaidlustatud otsustust põhjendanud, seega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8, mille kohaselt peab otsus olema põhjendatud ning otsuses peab olema märgitud seadus, mida kohus selle otsustuse tegemisel kohaldas. Siiski leiab ringkonnakohus, et see ei toonud kaasa ebaõiget kohutulahendit.
24.Elatis on perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja § 100 lg 1 järgi mõeldud ülalpidamist saama õigustatud isiku igakuiste kulutuste katteks. Asjaolu, et nimetatud isik on riiklikult rahastataval asenduskoduteenusel, ei anna alust asuda seisukohale, et tema ülalpidamiseks sellest piisab. Riiklikult rahastatava asenduskoduteenuse eest tasutav on piiratud ja ei pruugi katta kõiki isiku võimete igakülgseks arendamiseks vajalikku. PKS § 179 lg 4 järgi tuleb eestkostjal (ja tema ülesandeid täitval kohalikul omavalitsusel) arvestada alaealise soovi, kuid lõplikult otsustab elatise kasutamise üle siiski eestkostja, juhindudes seejuures PKS § 183 sätestatust. Seega on eelkõige eestkostjal õigus otsustada elatise kasutamise üle ja kui selgub, et tasutud elatist ei ole vaja jooksvalt kasutada, siis paigutama selle kontole märkega, et konto kasutamiseks on vaja kohtu nõusolek. Kuna eestkostja nõusolekuta ei saa alaealine laps elatisena tasutut kasutada ning eestkostja kohustus on lapse vara valitseda, säilitada ja võimaluse korral suurendada, siis on vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioonis õigesti märgitud, et alaealiste laste otsuses nimetatud arvelduskontosid võib kasutada Keila Vallavalitsuse nõusolekul.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine seega TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kirspuu
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.