JV hagi AM ja FM vastu ühisvara jagamiseks ning FM hagi AM vastu ühisvara jagamiseks ja võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
JV ja AM apellatsioonkaebused FM vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
JV apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot AM apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 5297,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
JV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aare Hõbe AM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina FM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. juuni 2014 otsus muutmata.
2.JV apellatsioonkaebus, AM apellatsioonkaebus ja FM vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Tagastada FM-le vastuapellatsioonkaebusele lisatud väljavõte laenukonto liikumiste kohta, 22.07.2014 avalduse ärakirja viimane lehekülg ja FM pangakonto väljavõte ning 25.11.2014 esitatud Ober-Hausi Kinnisvara AS hinnang. Tagastada JV-le 01.12.2014 esitatud 3 väljavõtet Google Maps ́st ja 1Partner 01.12.2014 hindamisakt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi I ja sellega seonduvad asjaolud
1.JV esitas 30.06.2010 Harju Maakohtule hagi AM ja FM vastu ühisvara jagamiseks. Hagi 29.10.2013 täpsustuses palus ta jätta XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas asuva korteriomandi AM-le ning kohustada teda tasuma FM-le 1⁄2 korteriomandi väärtusest. Alternatiivselt palus ta müüa korteriomandi AM-i ja FM vahelisel enampakkumisel.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid JV ja AM 13.01.2010 notariaalse võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Nimetatud kokkuleppega tunnistas AM JV ees võlgnevust suurusega 373 953,74 krooni. Täitemenetluses ei olnud AM-i lahusvara arval võimalik nõuet täita. AM endine abikaasa FM ei andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvaraks olevale korteriomandile.
3.AM ei vaielnud hagile vastu.
4.FM hagi ei tunnistanud ja ta ei nõustunud ühisvara jagamise viisiga. Hagi II ja sellega seonduvad asjaolud
5.FM esitas 14.05.2013 hagi AM vastu ühisvara jagamiseks ja võla väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-13-22896). 22.04.2014 täpsustas FM oma nõuet.
6.FM palus kõrvale kalduda abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas asuva korteriomandi osas, lugedes FM osa suuruseks 75% ja AMi osa suuruseks 25%, jätta korteriomand FM ainuomandisse ning mõista temalt AM-i kasuks enamsaadu arvelt välja hüvitis 9500 eurot. Samuti palus ta tuvastada AM-i kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu registriosas omaniku kande muutmiseks, kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas ainuomanikuna kinnistusraamatusse FM. FM palus jätta sõiduki Mazda 626 (reg nr XXX XXX) ja kohustuse GG ees
suurusega 6222,79 eurot AM-ile kohustusega hüvitada FM-le 1⁄2 sõiduki hinnast ning täielikult FM poolt tasutud kohustus. Samuti palus ta AM-ilt välja mõista võla majandamiskulude eest suurusega 1797,71 eurot.
7.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt abiellusid FM ja AM 18.01.1995 ning abielu lahutati 08.06.2009 jõustunud Harju Maakohtu otsusega. Abielusuhted lõppesid 2005. aasta alguses, mil AM lahkus abikaasade ühisest korterist XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas. FM on pärast seda tasunud üksinda ühisomandiks oleva korteri majandamiskulusid – kokku 3595,42 eurot. Ühisvara hulka kuulub ka sõiduk Mazda 626 (reg nr XXX XXX), mille väärtus oli 2005. a jaanuaris 5985,18 eurot ning kohustus GG ees summas 6222,79 eurot. GG laenas AM-ile edasi AS-st SEB Pank võetud laenu samadel tingimustel, millistel pank andis laenu GG-ile. Ühisvara jagamisel on alus võrdsest jagamisest kõrvalekaldumiseks nii, et AM-i osaks jääb 25% ja FM osaks 75%, v.a kohustuse osas, mis tuleb täielikult jätta AM-i kanda, kuna AM kuritarvitas alkoholi ja ei töötanud mõjuva põhjuseta.
8.JV vaidles hagile vastu.
9.AM vaidles hagile vastu. Ühisvara jagamisel võrdsusest kõrvalekaldumiseks puudub alus. Ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas ning sõiduk Mazda 626 (reg nr XXX XXX). Sõiduki väärtus võib www.auto24.ee portaali andmetel olla umbes 500 eurot. Jagamisele kuuluvat kohustust GG-i ees ei ole. AM ei ole GG-ilt laenu saanud. Põhjendamatu on majandamiskulude nõue. AM ei saanud seal elada ja pidi üürima korteri. Osaliselt oleks see nõue ka aegunud.
10.Maakohus liitis 10.10.2013 määrusega hagid I ja II ühte menetlusse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas osaliselt FM hagi AM-i vastu. Kohus jättis korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX XX XX-X Tallinnas FM ainuomandisse ja sõiduki Mazda 626 (reg nr XXX XXX) AM-i ainuomandisse ning mõistis FM-lt välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 21 650 eurot AM-i kasuks. Samuti luges kohus tuvastatuks AM-i kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse FM-le üleandmiseks, kinnistusraamatus senise omanikukande kustutamiseks ja FM omanikuna sissekandmiseks, kusjuures samaaegselt omandi kaotamisega tuleb välja maksta hüvitis. Kohus jättis rahuldamata JV hagi ühisvara jagamiseks ja FM hagi AM-i vastu võla väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus iga menetlusosalise enda kanda.
12.Puudub vaidlus asjaolude üle, et 13.01.2010 sõlmisid JV ja AM notariaalse võlatunnistuse 373 953,74 krooni suuruse võla kohta koos kokkuleppega kohesele sundtäitmisele allumise kohta; AM ei ole 13.01.2010 kokkulepet täitnud ja JV pöördus kohtutäituri poole; AM-i lahusvarast ei piisanud nõude täitmiseks; FM ei andnud nõusolekut ühisvara jagamiseks; AM ja FM abiellusid 18.01.1995; abielusuhted kestsid kuni 2005.a alguseni, abielu lahutati 2006.a ja ühisvara on jagamata. Ühisvarasse kuuluvad korteriomand asukohaga XXXXXXXXX XX-X Tallinnas ja sõiduk Mazda
13.Ühisvara hulka ei saa lugeda kohustust GG-i ees summas 6222,79 eurot, sest tema poolt laenu andmine AM-ile on tõendamata.
14.Tõendatud ei ole asjaolu, et AM ei osalenud mõjuva põhjuseta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Seega puudub alus ühisvara jagamisel abikaasade võrdusest kõrvalekaldumiseks ja osad tuleb lugeda võrdseks.
15.AM ei ole suutnud tasuda JV-le aastate jooksul võlgnevust, mistõttu on paljasõnalised tema väited, et tal on võimalik tasuda FM-le hüvitist. Ühisvara jagamisel ei saa korteriomandit temale jätta, kuna ei ole tagatud hüvitise tasumine FM-le.
16.FM elab ühisvarasse kuuluvas korteris. AM nõustus korteriomandi jätmisega FM-le, kui temale tagatakse omandi kaotamise eest hüvitis. Kuna mõlemad toetavad korteriomandi jätmist FM-le, ei ole menetlusosaliste huvides jagada korteriomandit enampakkumise teel.
17.Korteriomandi hindamisel ei saa lähtuda 2012.a ekspertiisist. Kuna 2014.a JV poolt tellitud hindamine on läbi viidud ilma korteri siseruumidesse pääsuta ja ta kinnitas, et ei küsinud FM-lt luba hindajal korterisse sisenemiseks, siis tuleb lugeda korteriomandi turuväärtuseks kõige hilisem hindamine, s.o väärtusega 43 800 eurot. Korteriomand tuleb jätta FM ainuomandisse, kohustades teda maksma AM-ile hüvitist 21 900 eurot (43 800/2) omandi kaotamise eest.
18.Sõiduk Mazda 626 tuleb jätta AM-i ainuomandisse, kohustades teda tasuma FMle hüvitist 250 eurot omandi kaotamise eest. AM viitas portaali www.auto24.ee andmetele, mille kohaselt on ühisvarasse kuuluva sõiduki väärtus 500 eurot. FM sellega ei nõustunud, kuid ta ei tõendanud selle teistsugust väärtust. Seega tuleb lugeda sõiduki turuväärtuseks 500 eurot.
19.FM on tasunud üksi kostjate ühisomandisse kuuluva korteri majandamiskulusid ajavahemikul oktoobrist 2006.a kuni maini 2013.a kokku 3595,42 eurot. Nimetatud ajavahemikul elas ta ühisvarasse kuuluvas korteris. Kuna abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist tema ainukasutusse AM-ilt majandamiskulude eest tasu nõudmata, tuleb eeldada, et neil oli vaikiv kokkulepe FM ainukasutuseks koos kohustusega tasuda korteriomandi majandamiskulud. FM nõude rahuldamine selles osas oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna AM võis mõistlikult võttes FM käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe majandamiskulude nõude mitteesitamise kohta.
20.Tuvastada tuleb AM-i kohustus anda tahteavaldus korteriomandi omandiõiguse kohta tehtud praeguse kande kustutamiseks ja FM omanikuna sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb AM-ile välja maksta hüvitis. JV apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.JV palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis korteriomandi FM ainuomandisse ja mõistis temalt AM-i kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega lõpetada ühisomand selliselt, et korteriomand müüakse AM-i ja FM vahelisel enampakkumisel või määrata AM-ile makstav hüvitis korteriomandi turuhinna 54 000 järgi või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kõik menetluskulud jätta FM kanda või alternatiivselt tema ja AM-i kanda solidaarselt.
22.Pooltel olid erimeelsuses korteriomandi turuhinna üle. Asja tegeliku väärtuse väljaselgitamiseks oleks tulnud asi müüa enampakkumisel. Seda võimalust kohus sisuliselt ei kaalunud.
23.Ebaõige on kohtu seisukoht, et AM toetas korteriomandi jätmist FMle. AM üksnes möönis võimalust sellega leppida juhul, kui vaidlus laheneb kompromissiga. AM soovis ise saada korteriomandi omanikuks. Vaidlusalune korter oli talle antud üürile tööandja poolt, millest tal tekkis õigus selle erastamiseks. Ta elas seal juba enne abiellumist. FM-l ei olnud selle korteriga mingit seost.
24.JV tellitud hindamisakti kohaselt oli korteriomandi turuhind 2014.a veebruaris 54 000 eurot, FM tellitud hindamisakti kohaselt 2014.a märtsis 43 800 eurot. Sellel perioodil ei toimunud kinnisvaraturul langust. Kinnisvarabüroo Uus Maa 2014.a märtsi kinnisvaraturu ülevaate kohaselt hinnad kasvasid ja JV poolt esitatud hindamisakt oli vastavuses reaalse turuolukorraga. Asjaolu, et hindajale ei olnud võimalik korterit näidata, ei muuda hindamisakti ebausaldusväärseks. Hageja esindaja edastas hindajale info korteri seisundi kohta, mis oli märgitud eksperdi hindamisaktis. Korter oli ja on rahuldavas seisundis, mida kinnitab ka FM poolt valitud hindaja hindamisaktis olev info ja mis nähtub korteris tehtud piltidelt. Olukorras, kus kinnisvara turg oli tõusev, kahe hindamise ajaline vahe 1 kuu, hinnavahe aga üle 20%, oli ilmselge, et üks kahest hinnangust ei vasta tegelikkusele. Kohus pidanuks pooltele selgitama vajadust taotleda täiendava ekspertiisi määramist.
25.FM tellitud hindamisakt ei kajasta tegelikku turuhinda. Hindaja võttis võrdlustehinguteks tehingud, mis ei ole sarnased hinnatava objektiga ja seetõttu ei saanud ta jõuda õige tulemuseni. Kohus jättis nende vastuväidete osas seisukoha võtmata. Selle asemel leidis kohus üllatuslikult, et kuna pooled täiendavat ekspertiisi ei taotlenud, siis tuleb arvesse võtta FM hindamisakt kui hilisem. Poole üllatamine ei ole lubatav. Kinnisasja väärtuse määramisel tuleb aluseks võtta JV poolt esitatud hindamisakt ja kui kohus ei pea seda võimalikuks, palus ta määrata turuhinna tuvastamiseks ekspertiisi. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks ekspertiisi määrata, tuleb asi saata vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.
26.Menetluskulude jätmine poolte endi kanda oli ebaõiglane. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse, kuna AM-i lahusvara arvelt ei õnnestunud võlgnevust sisse nõuda ja FM keeldus ühisvara kohtuvälisest jagamisest. Kuivõrd kohtusse pöördumise põhjustas FM ja kohus sisuliselt rahuldas hagi, siis oleks tulnud menetluskulud jätta kas täielikult FM kanda või solidaarselt tema ja AM-i kanda TsMS § 162 lg 1 või analoogia põhjal TsMS § 164 lg 2 alusel. AM apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.AM palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta korteriomand temale või otsustada selle müük enampakkumisel või määrata talle selle eest õiglane hüvitis 27 000 eurot. Menetluskulud jätta FM kanda.
28.Kohus jättis korteriomandi FM-le ebaõigesti. Hüvitis on liiga väike. Sarnaste korterite hind on üle 50 000 euro ja seega on õiglane hüvitis JV esitatud hindamisakti järgi 27 000 eurot. Auto võib võtta FM endale.
29.Vaidlusalune korter anti AM-ile tehase poolt hea töö eest. FM-l ei ole selle endale saamiseks moraalset õigust. Korter on AM-i kodu ja ta tahab sinna tagasi minna. Sõpradel on raha ja nad aitaksid maksta hüvitist, kui FM-l on õigus mingit raha saada. Kui korteriomandit AM-ile ei anta, tuleb see müüa enampakkumisel.
30.Menetluskulud peaks kandma FM, kes ei olnud nõus jagama ühisvara ilma kohtuta. FM vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
31.FM palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis tema hagi AMi vastu ühise varalise kohustuse eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata, hindas sõiduauto väärtuseks 500 eurot ja jättis rahuldamata hagi korteriomandi majandamisega seotud võla väljamõistmiseks. Ta palub teha uue otsuse, millega lõpetada ühisomand ja jagada sõiduauto Mazda 626 nii, et auto jääb AMi ainuomandisse ja mõista AM-ilt välja selle ostmisega seotud varaline kohustus suurusega 6335,17 eurot FM kasuks või alternatiivselt mõista AM-ilt välja FM kasuks 1⁄2 sõiduauto turuväärtusest,
s.o 3167,58 eurot ning jagada varaline kohustus ja mõista AM-ilt välja 1⁄2 laenukohustusest, s.o 3167,58 eurot. Samuti palus FM AM-ilt välja mõista 1797,71 eurot, mis on 1⁄2 kommunaalmaksete summast, tasaarvestades kõik vastastikused hüvitised ning jätta menetluskulud solidaarselt JV ja AM-i kanda.
32.26.05.2004 sõlmisid SEB Pank AS ning GG ja FM laenulepingu 70 000 krooni suuruse laenu saamiseks sõiduki ostmise eesmärgil. Maakohus ei arvestanud, et FM oli kaaslaenusaaja, leping sõlmiti abielu kestel ja seega on see ühiskohustus kolmanda isiku ees. Asjaolu, et põhilaenutaotlejaks oli GG ja temale kanti laenusumma üle, ei oma tähtsust, sest ta andis koheselt selle summa AM-ile üle. Tähtsust ei ole sellel, kas laen tuli tagastada pangale laenusaaja GG-i kaudu või otse. FM pidi kaaslaenajana laenu tagastama ja seda ta ka tegi.
33.Tunnistaja GG-i ütlustega on tõendatud nii laenu võtmise eesmärk kui ka raha üleandmine AM-ile, kes ostis selle eest sõiduauto Mazda 626, mille jättis enda kasutusse. Panga kasuks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXXXXXXX XX-X. Kuna AM laenu tagasi ei maksnud, oli FM sunnitud ühisvara säilimise eesmärgil tagastama laenu AM-i asemel pärast abielusuhete lõppemist täielikult ja üksinda. Laenu tagastas alates 15.07.2004 GG ja hiljem FM.
34.Kui kohus ei arvesta laenu võtmist ainult AM-i huvides ja loeb laenu ühiskohustuseks, siis tuleb AM-ilt välja mõista 50% laenusummast ja 50% sõiduauto turuväärtusest. Sõiduauto jagati ühisvarana 2005.a ja see jäi AM-i omandisse. Kuna auto oli uus, on selle väärtus võrdne laenusummaga. Sõiduauto väärtust ei saa hinnata käesoleva aja seisuga. Kuna laen võeti AM-i huvides, tuleb kõrvale kalduda abikaasade ühisvara võrdsuse printsiibist ja lugeda AM-i osaks 100% kohustusest ja jätta auto temale.
35.Pärast AM-i lahkumist korterist 2005. a alguses tasus FM kõik korteriomandiga seotud maksed - kokku 3595,42 eurot. Maakohtu viited PKS §-dele 16 ja 17 ei ole asjakohased, kuna osundatud sätetega reguleeritakse kokkuleppelisi küsimusi, kuid poolte vahel kokkulepe puudus. FM-l on õigus nõuda AÕS § 75 lg 1 alusel AM-ilt ühisel asjal lasuvate koormatiste kandmist. Kaasomanikel on korteriühistu ees solidaarkohustus.
Vastused kaebustele
36.JV vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. FM vaidleb vastu JV ja AMi apellatsioonkaebustele. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus korteriomandi põhjendatult FM ainuomandisse, kes elab XXXXXXXXX XX XX-X korteris ja kellele see on koduks. AM elab juba alates 2005.a mujal ja tähtsust ei ole sellel, mis põhjustel ta abikaasade ühisest elukohast lahkus. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et korter eraldati talle enne abiellumist tööandja poolt heade töötulemuste eest. Korteri erastamisel muutus see ühisvaraks.
39.Usutav ei ole AM-i väide, et ta soovib sinna uuesti elama asuda. Paljasõnaline ja ebaveenev on ka tema väide, et sõbrad aitaks tal maksta FM kasuks väljamõistetavat hüvitist. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus ta ei ole suutnud pika aja
jooksul tasuda JV-le võlga, ei suuda ta ilmselt tasuda ka FM-le hüvitist. Samal põhjusel ei ole alust valida ühisomandi lõpetamise viisiks endiste abikaasade vahelist enampakkumist.
40.Ühisvara jagatakse kaasomandi sätete alusel ja kohus peab sellise nõude lahendamisel kaaluma poolte huvisid, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ja korteriomandi jätmine FM-le on ka õiglane. Tähtsust ei ole asjaolul, kas ja millistel asjaoludel toetas AM korteriomandi jätmist FM-le.
41.TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid otsuse tegemisel ja TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus otsuses põhjendama, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta. Maakohus tegi vaidlusaluse korteriomandi väärtuse kindlaks Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangu järgi ja põhjendas otsuses, miks tuleb seda tõendit eelistada 1Partner Kinnisvara OÜ hinnangule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et puudub igasugune alus kahelda Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt määratud korteriomandi turuväärtuse õigsuses, mille määramisel on muu hulgas arvestatud võrreldavaid tehinguid. Kuna JV oli teadlik sellest, et asjas on esitatud erinevad hinnangud korteriomandi turuväärtuse kohta, ei saanud talle olla üllatuseks, et kohus neid hindab ja otsustab, millise tõendi alusel tuleb antud juhul turuväärtus tuvastada.
42.Tähtsust ei oma JV väited selle kohta, et 2014.a märtsis hinnad kasvasid võrreldes 2014.a veebruariga. Kuna kohtule olid esitatud tõendid korteriomandi turuväärtuse kohta, ei pidanud kohus tegema JV-le ettepanekut täiendava ekspertiisi määramise taotluse esitamiseks. Ekslik on ka JV väide, et kinnisasja tegelik väärtus oleks selgunud endiste abikaasade vahel läbiviidaval enampakkumisel. Enampakkumisel saavutatud parim hind ei ole võrdsustatav turuhinnaga.
43.Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et FM ei taotlenud SEB Pank AS ees oleva laenukohustuse jagamist. Seetõttu ei oma tähtsust laenu võtmise asjaolud, hüpoteegi seadmine korteriomandile ega see, kes ja millal pangale laenu tagastas. FM palus ühisvarana jagada laenukohustuse GG-i ees, kuid sellise kohustuse olemasolu maakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldusega.
44.Sõiduauto jagamise osas on FM seisukohad vastuolulised. Oma hagiavalduses palus ta jagada sõiduki Mazda 626 ühisvarana. Vastuapellatsioonkaebuses leiab ta, et sõiduauto jagati ühisvarana juba 2005.a ja see jäi jagamisel AM-i omandisse, kes peab hüvitama FM-le poole selle ostuhinnast. Sellist kujul ühisvara jagamise nõuet ta kohtule ei esitanud ja ringkonnakohus jätab vastuapellatsioonkaebuse sellekohased väited tähelepanuta, sest apellatsioonimenetluses ei saa uusi nõudeid esitada. Maakohus lähtus sõiduauto jagamisel hagiavalduses esitatud nõudest ja leidis õigesti, et sõiduki väärtus tuleb määrata käesoleva aja seisuga.
45.Korteriomandiga seotud maksete nõude lahendamisel leidis maakohus põhjendatult, et AM-il ja FM-l oli vaikiv kokkulepe selle kohta, et korteriomand on FM ainukasutuses koos kohustusega tasuda korteriomandiga seotud kulud. Sellele viitab lisaks maakohtu otsuses märgitule ka asjaolu, et AM ei ole nõudnud FM-lt kasutuseelise hüvitamist ühise omandi ainukasutuse eest.
46.Kaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Ühisvara jagamine toimub mõlema endise abikaasa huvides ja kohus jättis õigesti AM-i ja FM menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kuigi JV hagi jäi rahuldamata, tuleb tema hagi osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta samuti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest tal oli põhjus kohtusse pöördumiseks ja teistsugune otsustus ei oleks õiglane. Apellatsioonkaebuste ja
vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti iga menetlusosalise enda kanda. Taotluse lahendamine Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 2 alusel rahuldamata JV taotluse ekspertiisi määramiseks kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks. Kuna pooltel oli vaidlus korteriomandi väärtuse üle ja JV-le oli teada, et selle kohta olid kohtule esitatud erinevad tõendid, oli tal võimalus esitada vastav taotlus maakohtule. Tõendite tagastamine Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab FM-le vastuapellatsioonkaebusele lisatud väljavõtte laenukonto liikumiste kohta, 22.07.2014 avalduse ärakirja viimase lehekülje ja FM pangakonto väljavõtte. Vastuapellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud uute tõendite esitamise lubatavust ega taotletud nende asja juurde võtmist. Samuti tagastab ringkonnakohus FM-le 25.11.2014 esitatud Ober-Hausi Kinnisvara AS hinnangu. JV-le tagastab ringkonnakohus 01.12.2014 esitatud 3 väljavõtet Google Maps ́st ja 1Partner 01.12.2014 hindamisakt. TsMS § 647 lg 1 alusel võis esitada käesolevas menetlusstaadiumis üksnes avaldusi ja seisukohti, mitte uusi tõendeid, mida ringkonnakohus selgitas ka oma 18.11.2014 kirjas menetlusosalistele. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.