5.Jätta menetluskulud P.C kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
Asjaolud
2-22-5335
1.Pärnu Maakohtu 07.08.2024 määrusega lõpetati võlgniku P.C pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgniku usaldusisikuks H.M. Esimene aruanne perioodi 01. august 2024 – 31. juuli 2025 k.a kohta tuli määruse kohaselt esitada kohtule hiljemalt 10. august 2025.
17.11.2024 esitas usaldusisik kohtule taotluse, milles palus ennast vabastada usaldusisiku ülesannetest tsiviilasjas nr 2-22-5335 seoses võlgniku usalduse kaotusega. Usaldusisik lisas kohtule juurde kirjavahetuse võlgnikuga.
3.Kohus küsis 18.11.2024 võlgniku seisukohta usaldusisiku taotluse osas. 20.11.2024 teavitas võlgnik kohut, et tema kohtuga suhelda ei soovi.
4.20.11.2024 küsis kohus võlausaldajate seisukohta usaldusisiku taotluse osas. võlausaldaja Bondora AS kohtule oma seisukohta ei esitanud.
5.22.11.2024 teatas PlusPlus Capital AS oma kirjalikus seisukohas, et võlausaldaja nõustub usaldusisiku vabastamisega. Ühtlasi esitas võlausaldaja taotluse võlgniku P.C kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja märkis, et võlgniku kirjavahetus usaldusisikuga näitab selgelt ja üheselt, et võlgnikul ei ole mingisugust soovi menetluses antud kohustuste täitmiseks ega võlausaldajate nõuete tasumiseks. Võlgnik tahtlikult ja raske hooletuse läbi kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik solvab sügavalt kohut ja usaldusisikut ja ei suhtu aupaklikult menetlusega talle antud võimalustele. Selleks et kohustustest vabastamise menetlus saaks võlgniku suhtes toimuda, peab võlgnik olema motiveeritud, hoolas ja eranditult täitma endale menetlusega võetud kohustusi kohaselt. Antud juhul võlgnikul ilmselgelt puudub minimaalnegi motivatsioon täita kohustustest vabastamise menetlusega seotud kohustusi, mistõttu on võlausaldaja hinnangul menetluse jätkamine perspektiivitu. Muid järeldusi kujunenud olukorras teha pole võimalik. Praegune situatsioon kahjustab võlausaldajate õigustatud ootuseid ning rikkumine võlausaldajate suhtes jätkub. Mis omakorda kogumis tähendab, et toimub tuntav riive võlgniku kohustuste rikkumiste tõttu. Kõnealuses olukorras võimaldab kehtiv õigus menetluse lõpetada enne tähtaegselt. Võlgnik ei ole täitnud seni ühetegi kohustustest vabastamise menetluses antud nõuet, seega ei ole vabastamise eeldused täidetud. Lisaks lähtuvalt usaldusisiku ja võlgniku vahelisest kirjavahetusest võib ja saab eeldada üheselt ja selgelt, et võlgnikul ei ole kavas ennast parandada ega ka kohustusi täitma hakata. Lisaks kohtu solvamisele ja võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele ei vääri võlgnik kohustusest vabastamist. Võlausaldaja nõustub usaldusisiku vabastamisega antud menetlusest. Võlausaldaja palub kohtul P.C kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta.
6.28.11.2024 esitas võlausaldaja Swedbank AS seisukoha usaldusisiku taotluse osas ja võlausaldaja taotluse. Esitatud seisukohast nähtub, et võlausaldaja nõustub usaldusisiku taotlusega ning toetab PlusPlus Capital AS-i poolt 22.11.2024 esitatud seisukohta. Usaldusisiku poolt esitatud kirjavahetusest nähtub võlausaldaja hinnangul, et selline võlgniku suhtumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga, sest võlgnik ei andnud usaldusisikule vajalikke andmeid. Seetõttu leiab võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Käesolevas menetluses ei ole võlgnik üles näidanud initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning kohustustest vabastamise menetlus ei ole seetõttu ka oma eesmärki täitnud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
7.19.12.2024 nõudekirjaga palus kohus usaldusisikul ja võlgnikul esitada seisukoht võlausaldajate taotluste osas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-22-5335
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
11.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
12.Kohus andis võlgnikule ja usaldusisikule tähtaja soovi korral võlausaldajate taotlustele võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise osas seisukoha esitamiseks. Kirjalikku seisukohta usaldusisik ja võlgnik ei esitanud. Samuti soovis kohus võlgnikku ärakuulata telefoni teel, millest võlgnik keeldus (dtl 191-192).
13.Kohus olles tutvunud usaldusisiku taotlusega ja sellele lisatud tõenditega, samuti võlgniku sõnumivahetusega kohtuga ning võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda Ati P.C vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise kohustust nii usaldusisikule kui ka kohtule kogu menetluse kestel.
14.Vaatamata asjaolule, et nii usaldusisik kui ka kohus andis võlgnikule korduvalt võimaluse esitada vajalikku teavet, võlgnik keeldus täitmast teabe andmise kohustust. Kohus selgitas 07.08.2024 kohtumääruses, et võlgnik on kohustatud muuhulgas andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (dtl 170-176). Usaldusisik on 17.11.2024 pöördunud võlgniku poole teabenõudega, millele võlgnik on samal päeval neljal korral vastanud sisuliselt keeldudes teabe andmise kohustuse täitmisest (dtl 1833
2-22-5335 184, 185, 186-187). Selle asemel, et teha usaldusisikuga koostööd kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise nimel, keeldus võlgnik vulgaarset väljendusviisi kasutades oma teabe andmise kohustuse täitmisest ja seda usaldusisiku esimesel pöördumisel võlgniku poole juba menetluse alguses. Kohus soovis võlgnikku ära kuulata seoses usaldusisiku taotlusega ja võlgniku e-kirja teel usaldusisikule saadetud vastustega, kuid kohtu telefoni kõnedele võlgnik ei vastanud ja teatas sõnumite teel, et ei soovi vestelda (dtl 191-192).
15.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku P.C käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on keeldunud usaldusisikule ja kohtule teabe andmise kohustusest juba olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus algatati alles 3 kuud varem, so 07.08.2024 määrusega. Jättes usaldusisikule tema poolt nõutud teabe andmata järeldab kohus, et võlgnik juba menetluse alguses soovib ühtlasi varjata sellega andmeid enda sissetuleku ja vara kohta. Võlausaldajad AS PlusPlus Capital ja Swedbank AS paluvad usaldusisiku taotluse rahuldada ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust, väljendades enda keeldumist viisil, millest ei ole võimalik järeldada, et võlgnikul oleks teabe andmisest keeldumiseks olnud mingi mõistlik mõjuv põhjus. Menetluse kestel ei ole võlgnik olnud kättesaadav kohtule.
17.Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust täitnud, on usaldusisikule esitamata jätnud tema poolt nõutud andmed ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
18.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et P.C on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada usaldusisikule nõutud teavet – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. Kohus leiab, et kuivõrd taoline rikkumine esines juba kohustustest vabastamise menetluse algul, võlgnik ei ole väljendanud kordagi tahet menetluse jätkamise osas ega ole astunud samme, et vabandada enda sõnakasutuse eest kirjalikes menetlusdokumentides, mistõttu puuduvad käesoleval juhul igasugused väljavaated edasise menetluse perspektiivikuse osas.
2-22-5335
19.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
20.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb P.C kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
22.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
23.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.