Kohtuasja number
3-2-1-19-16
Määruse kuupäev
Tartu, 4. mai 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Lauri Reinholdi avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-1478
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lauri Reinholdi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlgnik Lauri Reinhold, esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Usaldusisik Terje Eipre Võlausaldaja Aktsiaselts DNB Pank, esindajad juhatuse liikmed Mari Mõis ja Silja Särev
Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2016. a, kirjalik menetlus
usaldusisikuks Terje Eipre. Võlgnik esitas 9. juulil 2015 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud kolm aastat. Kogu menetluse jooksul on võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega, töötades alates 15. septembrist 2010 AS-s Skinest Reisiveod projektijuhina ning saades töötasu 440 eurot kuus. Võlgnik on hariduselt mäeinsener, kuid vanus ei soosi võimalusi leida kõrgema sissetulekuga tööd. Taotluse esitamise ajaks on võlgnik täielikult tasunud Eesti Vabariigile võlgnevuse 96 eurot 61 senti. Aktsiaseltsile DNB Pank (võlausaldaja) on võlgnik teinud tagasimakse 1026 eurot 83 senti, mis on tasutud tulumaksutagastusest saadud vahenditest. Pidades silmas võlgniku töötasu suurust ja majanduslikku olukorda, ei ole kohustusest vabastamise menetluse jätkamisel perspektiivi.
määruskaebuse menetlemise kulud võlgniku kanda. Määruse põhjenduste kohaselt nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kõnealusel juhul puuduvad PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud alused võlgniku kohutustest vabastamiseks. Aastaid vastutusrikkal töökohal töötamist sisuliselt miinimumpalga eest ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Üksnes töökoha olemasolu, arvestamata sellel makstava töötasu suurust, ei saa käsitada mõistlikult tulutoova tegevusena. Vastuseks võlgniku väitele, et ta on teinud kõik endast oleneva, et töötasu suurendada, kuid ei ole leidnud tööd mäeinsenerina, märkis ringkonnakohus, et võlgnikul puudus kohustus tegeleda erialase tööga ning tal on võimalus leida rakendust teisel erialal. Üksnes erialase töö otsimist ei saa pidada piisavaks jõupingutuseks võlausaldajate huvide järgimisel. Võlausaldaja 343 620 euro 60 sendi suuruse nõude rahuldamist 1026 euro 83 sendi ehk üksnes 0,3% ulatuses ei saa pidada nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või senisest kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kahjustanud võlausaldaja huve ja takistanud nõude rahuldamist. Arvestades võlgniku avaldust, et ta ei kavatse suuremat sissetulekut võimaldavat tööd otsida ega soovi leida paremaid võimalusi täitmata jäänud nõude rahuldamiseks, ning samuti asjaolu, et võlgnik ei ole kolme aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, on kohustustest vabastamise menetluse jätkamine perspektiivitu.
klientidega suhtlemises. Tegemist on tavapärast hoolsust nõudva ametikohaga. Teise töökoha leidmise võimalusi käsitledes oleks kohtutel tulnud anda hinnang võlgniku vanusele, tervislikule seisundile, perekondlikule elukorraldusele ja võlgniku võimalikele muudele kohustustele. Ebaõige on kohtute seisukoht, et võlgnikul ei ole kavas võtta midagi ette sissetulekute suurendamiseks. Usaldusisik on 23. detsembril 2014 esitatud aruandes kohtule selgitanud, et võlgnikul olid käsil tööandjaga läbirääkimised töötasu suurendamise üle. 2015. aastal võlgniku töötasu ka veidi suurenes. Seega ei ole välistatud võimalus, et tööandjaga kokkuleppele jõudes, suureneb võlgniku töötasu ka 2016. aastal. Menetluse jätkamise perspektiivituse all pidas võlgnik silmas üksnes asjaolu, et talle ei ole teada, kas ja kui palju tema töötasu edaspidi suureneb. Nii pankrotimenetluse kui ka kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik suhtunud kohustustesse vastutustundlikult ja võlausaldajatesse lugupidavalt. Kohtud ei ole avalduse kohta seisukohta kujundades võtnud arvesse asjaolu, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud juriidilisele isikule antud laenu käendamisest. Seega ei ole kohus arvestanud võlgniku kohustuste sisu ega tema heausksust.
Harju Maakohtu 7. juuni 2012. a määrusega. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 9. juulil 2015. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui kolm, kuid vähem kui viis aastat. Tegemist on PankrS § 175 lg-s 11 reguleeritud olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.