Hagejate/vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli, OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli Mustamäe tee 18 Tallinn, e-post: [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.09.2014 otsus muutmata ja AL apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta AL kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hagejate nõue
1.01.02.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on MR-i ning AL abielust sündinud 23.12.2005 HER ja 10.07.2008 KAR. Abielu lahutati 15.03.2010. Kooselu oli lõppenud varem ning sellest ajast elavad lapsed koos emaga. Kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud, ehkki laste ema on seda korduvalt nõudnud.
2.Hagiavalduses paluvad hagejad välja mõista AL-lt elatis HER kasuks alates 01.02.2013 kuni 31.01.2014 summas 1937.50 eurot ning järgnevalt pool Vabariigi Valitsuse (VV) poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni HER täisealiseks saamiseni ning juhul, kui HER jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni ning välja mõista AL-lt elatis KAR kasuks alates 01.02.2013 kuni 31.01.2014 summas 1937.50 eurot ning järgnevalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni KAR täisealiseks saamiseni ning juhul, kui KAR jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Mõista välja AL-lt kõik hagejate menetluskulud. 26.08.2014 kohtuistungil vähendasid hagejad perioodi 01.02.2013 kuni 31.01.2014 eest väljamõistetava elatise nõuet 1 602.40 euroni.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et on täitnud laste ülalpidamiskohustust, hoolitsedes laste eest, viies neile mänguasju, riideid, maiustusi, andes vanemale pojale taskuraha ja küsinud korduvalt, kas lastel on midagi vaja. Asjaolu, et kostja ei ole teinud rahalisi ülekandeid ega raha andnud hagejate seaduslikule esindajale, ei tähenda, et ta ei oleks hagejate eest hoolitsenud. Kostja võimaldas hagejatele ja nende seaduslikule esindajale tasuta elamise majas aadressiga XXXXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXXX XXX X. Nimetatud maja on möbleeritud ning sisustatud kostja poolt kodumasinatega, seal on hagejatele ja hagejate seaduslikule esindajale võimaldatud mugav elamine pinnal, kus on 3 magamistuba, 1 elutuba, köök, saun, 2 wc, 2 garderoobi. Kuni 2013 juulini tasus kostja ka hagejate elamiskulud, tehes ülekandeid MTÜ Juurale (MTÜ Juura kaudu toimub hagejate elektri eest tasumine).
4.Kostja elab 2-toalises Õismäe tüüpplaneeringuga korteris, kus kostjal on ülalpidamisel 6 kuune tütar ML. Kostjaga samas korteri elab tema abikaasa lapsehoolduspuhkusel viibiv ML. Kostja palk on ca 673 eurot, tööandjaks MTÜ E. Muid töökohti kostjal ei ole. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 16.09.2014 otsusega hagi täielikult ja jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Asjas puudub vaidlus, et hagejad on pärast vanemate lahkuminekut elanud koos emaga. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette PKS §-s 99 sätestatud ulatuses. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lõikest 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lõike 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.
7.Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimumsuuruses, kuigi käesolevas asjas on hagejate seaduslik esindaja toonud esile, et hagejate vajadused on tegelikkuses palju suuremad, sest mõlemad hagejad on raske puudega (t lk 6-7). Hagejate esindaja on esile toonud, et ei suuda oma väikese sissetuleku tõttu lastele tagada piisavalt teraapiat.
8.Kostja tugineb sellele, et on tasunud laste ülalpidamiseks elatist, toonud lastele toitu ja riideid. Hagejad kostjaga selles osas ei nõustu. Hagejad tõid esile, et kostjapoolne hoolitsus on olnud juhuslikku laadi ning laste huve mittearvestav. Kohus leiab, et kostja väited ülalpidamiskohustuse kohase täitmise osas tõendanud ei ole. Kohtutoimikusse on esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt on kostja tasunud 2012. aastal laste vanaemale trennide ja lasteaia eest 1 306 eurot (t lk 28). Kohus juhib tähelepanu, et nimetatud perioodi eest hagejad elatist ei nõua. 2013. aastal on kostja tasunud elektri eest MTÜ-le Juura 864.74 eurot (t lk 29). Nimetatud summa tasumise võtsid hagejad õigeks ja vähendasid selle võrra tagasiulatuva elatise nõuet. Et kostja oleks laste ülalpidamiseks tasunud elatist või regulaarselt toonud lastele toitu ja riideid või teinud muid kulutusi, kostja tõendanud ei ole.
9.Eelkõige vaidleb kostja nõudele vastu seetõttu, et taotleb kohtult lastele antavaks ülalpidamiseks lugeda kostja emale kuuluva elamispinna asukohaga XXXXXXXXX XXX X, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX üürimise kasutuseelise. Kostja esitas kohtule eksperthinnangu, mille kohaselt on antud kinnistu üürimise /rentimise väärtuseks 420 eurot kuus (t lk 116-121). PKS § 100 lõike 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kinnistu kasutusväärtuse maha arvestamine elatise nõudest või kinnistu kasutusväärtuse lugemine ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-118-12, punkt 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui rahas. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidele, õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides.
10.Kostja leiab, et tal puuduvad vahendid hagejatele miinimumsummas elatise tasumiseks. Kostja tugineb sellele, et elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses jääb tema 15.08.2013 sündinud tütar M vähem kindlustatuks. M ema saab emapalka kuni jaanuarini 2015, siis peab kostja asuma ka M ema ülal pidama. Kostja on oma vastuväites sisuliselt osundanud PKS § 102 lõikele 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Kostja sissetulek on tema enda väidete kohaselt 650 eurot (netos) kuus. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks laps, ei tähenda, et kostja ei suudaks oma kõikide laste ülalpidamiseks tasuda elatist seaduses sätestatud alammääras. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav selleks, et tasuda elatist miinimumsummas kõikidele lastele. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on kostja palk keskmiselt 831 eurot kuus (t lk 70). Kostja väited selle kohta, et ta peab asuma oma kolmanda lapse ema jaanuarist 2015 ülal pidama, ei ole käesolevas asjas kohased. Kohus selgitab, et alles viidatud asjaolu esinemisel võib kaaluda elatise vähendamist erakorraliselt, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis on tõendatud.
12.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor, tööealine ja terve. Hagejate nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 punktis 20, põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse
minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
13.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
14.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuse kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. PKS-s ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja on menetluse kestel väitnud, et tal ei ole õnnestunud tasuvama töö ja täiendavate sissetulekute otsimine. Kohtule ei ole kostja väited veenvad ega põhistatud. Kostja töötab enda kinnitusel MTÜ-s P 0,5 kohaga. Kohtule esitatud tõendite ja äriregistri väljavõtete kohaselt kuulub kostjale osalus mitmes äriühingus (t lk 52-55, 126-129). Kohtuistungil 26.08.2014 avaldas kostja, et on osutanud oma tuttavatele õigusabi, küsimata selle eest tasu. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.
15.PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.02.2013. Kohus leiab, et taotlus elatise nõudes tagasiulatuvalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Apellatsioonkaebus
17.30.09.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hagejate esindaja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel tõlgendanud vääralt materiaalõigusnorme.
18.Maakohus tõlgendas PKS § 99 lõikeid 1 ja 2 vääralt, kui leidis, et kostja varalised vahendid, mis on kasutuses laste hüveks (eluase), ei kuulu arvestamisele ülalpidamiskohustuse hulka. Lahendis nr 3-2-1-69-13 leiab Riigikogu, et eluaseme vajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et miinimummääras elatis katab eelduslikult ära ka lapse eluaseme miinimumkulud. Kostja on tõendanud, et hagejate ja nende esindaja kasutuses oleva eluruumi üürimine maksaks 420 eurot pluss kommunaalkulud. Maakohus on seadnud vanemad ebavõrdsesse olukorda, sest üks vanem (kostja) kannab eluruumi kulud 420 euro väärtuses ja peaks maksma veel 355 eurot elatist, kuid teine vanem kannab kulutusi vaid ca 355 euro ulatuses.
19.PKS § 100 lõikes 1 sätestatuga on vastuolus maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei saa kasutuseelise väärtust võrdsustada ülalpidamiskohustuse täitmisega põhjusel, et pooled ei ole kokku leppinud, et kostja emale kuuluval kinnistul elamist saaks võrdsustada kostja poolt elatise tasumisega.
20.Samuti on maakohus hinnanud ekslikult vanemate sissetulekuid. Hageja esindaja puhul võttis kohus arvesse netosumma, kuid kostja puhul brutosumma.
21.Maakohus on jätnud kostjaga koos elava lapse vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, sest juhul, kui 656 euro suuruse palga puhul saavad kaks last elatist 355 eurot, siis jääb ühele lapsele ja kostjale 301 eurot. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
24.Nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluses vaidleb apellant elatise väljamõistmisele vastu eeskätt põhjusel, et tema hinnangul kuuluvad tema varalised vahendid (eluaseme kasutuseelis), mis on kasutuses laste hüveks, arvestamisele ülalpidamiskohustuse hulka PKS § 100 lõike 1 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas sellised mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse kohustatud isikul nõuda, et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste maksetena rahas, tõendamist ei leidnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et vastustajad ning nende seaduslik esindaja kasutavad XXXXXXXXX XXX X elamut tasuta, tasudes üksnes eluasemega seonduvad majapidamiskulud, kuid samuti puudub vaidlus, et kõnealune kinnistu ei kuulu apellandile, vaid tema emale. Apellant ei ole toonud esile, missugused asjaolud peaksid andma aluse lugeda tema poolt tasumisele kuuluv elatis tasutuks sellega, et tema ema võimaldab lapselastel elada talle kuuluvas elamus ega küsi selle eest üüri. Apellandi seisukoht on kummastav ka põhjusel, et tsiviilasja materjalides on 28.03.2014 kuupäeva kandev avaldus, mille apellant on maja omaniku esindajana esitanud oma laste emale, teatades, et viimane kasutab elamut õigusliku aluseta ja valdus tuleb ühe kuu jooksul üle anda (t lk 47).
25.Kuivõrd kinnistu omanikuks on kostja ema ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud hagejate eluasemekulusid suuruses 420 eurot kuus, siis ei ole eluasemevajaduse rahuldamisel kumbki hagejate vanematest kandnud kulutusi üüri maksmise näol. Vastustajate seaduslik esindaja on küll kokku hoidnud eluaseme üüri osas, kuid ei ole seda teinud apellandi arvelt ning seega on mõlemad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel võrdses positsioonis ja apellandi vastupidine väide ei ole asjakohane. Iseenesest õige on apellandi väide, et seadusega miinimummääras määratud elatis katab eelduslikult ära ka lapse eluaseme kulud miinimumulatuses, kuid see ei anna olukorras, kus laste eluaseme eest nendega koos elav vanem üüri maksma ei pea, alust vähendada teiselt vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses ettenähtud miinimumi.
26.Apellant toob kaebuses esile, et tema sissetulekuks on 656 eurot kuus (netos). Seega selle summa võrdsel kasutamisel saab isa kasutada iga lapse ja enda ülalpidamiseks 656:4=164 eurot. Maakohus mõistis hagejate kasuks välja seaduses ettenähtud miinimumi, milleks alates 01.01.2014 on 177.50 eurot kuus. Seega formaalselt saab nentida, et isale endale ja M-le jääb kummalegi 150.50 eurot kuus. Samas ei tähenda formaalselt kuus kulutada jääv rahasumma, et M oleks sellises olukorras vähem kindlustatud kui elatist saavad poisid. Üldiselt teadaolevalt kulub 1 aasta vanuse lapse ülalpidamiseks vähem vahendeid kui 6 ja 8 aastaste raske puudega laste ülalpidamiseks. Lisaks nõustub kolleegium maakohtuga, et laste isal on olemas kõik eeldused oma igakuulise sissetuleku suurendamiseks. Elatise piiramise ja vastavalt sellest keeldumise otsustus on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-10-13, punkt 19), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui ületatud on diskretsioonipiire. Käesolevas asjas on maakohus arvestanud kõiki kohtu ette toodud asjaolusid kogumis ja oma siseveendumuse kujunemist veenvalt põhjendanud, seega puudub kolleegiumil alus maakohtu järeldustesse sekkumiseks.
27.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.