Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus N.F. i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määratakse vastavalt PKS § 99 lg-le 1 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2013. a oli elatise miinimummäär 160 eurot, alates 01.01.2014 on elatise minimaalmäär 177,50 eurot. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli kostja töötuna arvele võetud alates 25.10.2012. MTA 27.12.2013 vastuse järgi puuduvad neil andmed, et kostja oleks saanud tulu Fran Studio OÜ-st. Avalike registriandmete kohaselt kuulub kostjale kolm sõiduautot: MercedesBenz 300 D, ehitusaasta 1987, Opel Astra Caravan, ehitusaasta 1993, ja UAZ 31512, ehitusaasta 1990. Kuusakoski lammutustõendi järgi on sõiduauto Opel Astra lammutatud. Kostjale kuulub ka korteriomand Kohtla-Järvel Maleva 13-61. Fran Studio OÜ 31.12.2013 vastuse järgi asub kostja ettevõttesse tööle alates 01.01.2014, perioodil november kuni detsember 2013 läbis kostja ettevõttes tasuta õpingud. Kostja esitas töösuhte alustamise kohta töölepingu ja palgatõendid, mille kohaselt saab kostja töötasuna miinimumpalka. Hageja seaduslik esindaja on Juuksurite Erakooli Maridel õpilane, töökoht ja regulaarne sissetulek puuduvad. MTA 21.02.2014 teatise kohaselt on N. F. tehtud perioodil 01.02.2013 kuni 31.01.2014 väljamakseid 124,30 eurot. N. F. kuulub korteriomand Kohtla-Järvel XXXX. Kohus, arvestades, et kostja saab töötasu minimaalmääras (alates 01.01.2014. a 355 eurot kuus), tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kellele ta kohtumääruse alusel maksab elatist kokku 213 eurot kuus, kostjal on minimaalsel määral vallasvara, mida ta võiks elatise maksmiseks realiseerida (kostja ei ole tõendanud, et sõiduauto UAZ on lammutatud), leidis, et kostjalt ei ole võimalik elatist hageja ülalpidamiseks välja mõista suuremas summas kui 120 eurot kuus, s.o summas, mida kostja ise on kohtuistungil välja pakkunud (PKS § 102 lg-d 1 ja 2). Hageja seaduslik esindaja ei lükanud ümber kostja väidet, et sõiduauto UAZ väärtus on maksimaalset 500 eurot. Auto realiseerimine ei loo kostjale võimalust elatist regulaarselt minimaalmääras tasuda. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses paneks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit ega ise toime tulla ilma riigi abita. Kohus arvestas siin ka asjaolu, et kostja on püüdnud ülalpidamise tasumises osaleda oma võimaluste piires vabatahtlikult.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

(11. septembrist 2013) kuni 31. detsembrini 2013 ning alates 1. jaanuarist 2014. a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui on seadusega ette nähtud. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmäära alus, sest kostja on täisealine, füüsiliselt terve ja töövõimeline isik, kelle varaline seisund (kostjale kuuluvad kolm sõidukit ja korteriomand, tal on püsisissetulek töötasu näol) võimaldab maksta elatist seadusega ettenähtud alammääras. Asjaolu, et kostjal on veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks maksab ta igakuiselt 213 eurot, ei ole põhjus hageja elatise vähendamiseks alla alammäära, kuna toimikus puuduvad andmed kostja teiste laste ülalpidamiseks nõutud summade kohta, kostja teistel lastel on ka teine vanem, kelle hooldusel nad on, ning 213 eurot on kompromissi tulemusena kokkulepitud summa; 2) puudub hageja emal, kelle ainuhooldusel ta on, sissetulek, kuna ta õpib Juuksurite Erakoolis Maridel, ja tema omandis on vaid korteriomand; vara, mille võõrandamisest saaks vahendeid hageja ülalpidamiseks, puudub; 3) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kontrollida kostja poolt Eesti Vabariigi piiri ületamist. Kostja varjab oma tulusid ja töötab mitteametlikult (kostjal on Venemaa kodakondsus, mis kergendab piiri ületamist ning võimaldab tuua Venemaalt odavaid ehitusmaterjale ja tarvikuid). Tulude varjamine on selge ka sellest, et kostja enda ütluste järgi sissetulekut ei oma, kuid maksab elatist kahele lapsele 213 eurot ning antud tsiviilasja menetluse käigus maksis hagejale elatist igakuiselt 160 eurot; 4) vaidleb hageja vastu ka kohtuotsuse resolutsiooni p 2 viimasele lausele, kuna kostja maksis hagejale elatist mitte vabatahtlikult, vaid maakohtu hagi tagamise määruse alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

maakohtule hagi ja nõuda käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist. Nimetatud õigus tuleneb seadusest ning kohtuotsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 2 jätta välja lauseosa „või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.“ Viru Maakohtu 17.09.2013 määrusega kohustati kostjat maksma elatist alates 17.09.2013 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sellest tulenevalt tuleb muuta kohtuotsuse resolutsiooni p 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada perioodil alates 17.09.2013 kostja poolt hagi tagamise määruse aluselt tasutud elatist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.