lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-43087/24

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-43087/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-43087

Tsiviilasi

M.Z. hagi D.Z. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

360 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. veebruari 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.Z. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): M.Z. (ik: XXXX), seaduslik esindaja N.F. Vastustaja (kostja): D.Z. (ik: XXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta osaliselt kohtuotsuse resolutsiooni p 2 sõnastust.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada M.Z. hagi D.Z. vastu osaliselt.
3.2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Välja mõista D.Z. lt elatis M.Z. ülalpidamiseks alates 17.09.2013 igakuise elatusrahana 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuni M.Z. täisealiseks saamiseni 15.07.2029. a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada perioodil alates 17.09.2013 kostja poolt hagi tagamise määruse alusel tasutud elatist.
3.3.Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja N.F. i arveldusarvele selgitusega „elatis“.
3.4.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus N.F. i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.M.Z. (sündinud 15.07.2011) esitas oma seadusliku esindaja, ema N.F. i kaudu 17.09.2013 maakohtule D.Z. vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja elatise hageja kasuks summas 165 eurot kuus alates 08.11.2012. 11.12.2013 kohtuistungil hageja seaduslik esindaja täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalmääras ja kostjal on elatisevõlgnevus kolme kuu eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja osales hageja ülalpidamises kuni hageja vanemate kooselu lõpuni 07.11.2012. Pärast seda ei ole kostja hageja ülalpidamist toetanud.
2.Kostja nõustus hagivastuses maksma hageja ülalpidamiseks elatist 106,50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. 05.02.2014 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole suuteline maksma hagejale elatist rohkem kui 120 eurot kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tasunud hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt oma võimalustele. Kostja puhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmäära. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat: pojad K. ja P. , kellele ta maksab vastavalt Viru Maakohtu 23.05.2013 määrusega kinnitatud kompromissile elatist 106,50 eurot kuus kummalegi lapsele (kokku 213 eurot). Kostja on töötu ja tal puudub sissetulek. Kostja maksab kõigile kolmele lapsele elatist vanemate antud rahast. Kostjalt hageja kasuks nõutud summa väljamõistmisel ei jätku vahendeid K. ja P. i ülalpidamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 21. veebruari 2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja D. Z. elatise M. Z. ülalpidamiseks alates 11. septembrist 2013 igakuise elatusrahana 120 eurot kuni M. Z.täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 11. septembrist 2013 kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatist. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja N. F. arveldusarvele selgitusega „elatis”.

Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määratakse vastavalt PKS § 99 lg-le 1 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2013. a oli elatise miinimummäär 160 eurot, alates 01.01.2014 on elatise minimaalmäär 177,50 eurot. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli kostja töötuna arvele võetud alates 25.10.2012. MTA 27.12.2013 vastuse järgi puuduvad neil andmed, et kostja oleks saanud tulu Fran Studio OÜ-st. Avalike registriandmete kohaselt kuulub kostjale kolm sõiduautot: MercedesBenz 300 D, ehitusaasta 1987, Opel Astra Caravan, ehitusaasta 1993, ja UAZ 31512, ehitusaasta 1990. Kuusakoski lammutustõendi järgi on sõiduauto Opel Astra lammutatud. Kostjale kuulub ka korteriomand Kohtla-Järvel Maleva 13-61. Fran Studio OÜ 31.12.2013 vastuse järgi asub kostja ettevõttesse tööle alates 01.01.2014, perioodil november kuni detsember 2013 läbis kostja ettevõttes tasuta õpingud. Kostja esitas töösuhte alustamise kohta töölepingu ja palgatõendid, mille kohaselt saab kostja töötasuna miinimumpalka. Hageja seaduslik esindaja on Juuksurite Erakooli Maridel õpilane, töökoht ja regulaarne sissetulek puuduvad. MTA 21.02.2014 teatise kohaselt on N. F. tehtud perioodil 01.02.2013 kuni 31.01.2014 väljamakseid 124,30 eurot. N. F. kuulub korteriomand Kohtla-Järvel XXXX. Kohus, arvestades, et kostja saab töötasu minimaalmääras (alates 01.01.2014. a 355 eurot kuus), tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kellele ta kohtumääruse alusel maksab elatist kokku 213 eurot kuus, kostjal on minimaalsel määral vallasvara, mida ta võiks elatise maksmiseks realiseerida (kostja ei ole tõendanud, et sõiduauto UAZ on lammutatud), leidis, et kostjalt ei ole võimalik elatist hageja ülalpidamiseks välja mõista suuremas summas kui 120 eurot kuus, s.o summas, mida kostja ise on kohtuistungil välja pakkunud (PKS § 102 lg-d 1 ja 2). Hageja seaduslik esindaja ei lükanud ümber kostja väidet, et sõiduauto UAZ väärtus on maksimaalset 500 eurot. Auto realiseerimine ei loo kostjale võimalust elatist regulaarselt minimaalmääras tasuda. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses paneks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit ega ise toime tulla ilma riigi abita. Kohus arvestas siin ka asjaolu, et kostja on püüdnud ülalpidamise tasumises osaleda oma võimaluste piires vabatahtlikult.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. Z. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. veebruari 2014 otsuse muutmist osaliselt, otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, ning selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks seadusega ettenähtud miinimumsummas, s.o 160 eurot kuus alates hagi esitamisest

(11. septembrist 2013) kuni 31. detsembrini 2013 ning alates 1. jaanuarist 2014. a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui on seadusega ette nähtud. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmäära alus, sest kostja on täisealine, füüsiliselt terve ja töövõimeline isik, kelle varaline seisund (kostjale kuuluvad kolm sõidukit ja korteriomand, tal on püsisissetulek töötasu näol) võimaldab maksta elatist seadusega ettenähtud alammääras. Asjaolu, et kostjal on veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks maksab ta igakuiselt 213 eurot, ei ole põhjus hageja elatise vähendamiseks alla alammäära, kuna toimikus puuduvad andmed kostja teiste laste ülalpidamiseks nõutud summade kohta, kostja teistel lastel on ka teine vanem, kelle hooldusel nad on, ning 213 eurot on kompromissi tulemusena kokkulepitud summa; 2) puudub hageja emal, kelle ainuhooldusel ta on, sissetulek, kuna ta õpib Juuksurite Erakoolis Maridel, ja tema omandis on vaid korteriomand; vara, mille võõrandamisest saaks vahendeid hageja ülalpidamiseks, puudub; 3) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kontrollida kostja poolt Eesti Vabariigi piiri ületamist. Kostja varjab oma tulusid ja töötab mitteametlikult (kostjal on Venemaa kodakondsus, mis kergendab piiri ületamist ning võimaldab tuua Venemaalt odavaid ehitusmaterjale ja tarvikuid). Tulude varjamine on selge ka sellest, et kostja enda ütluste järgi sissetulekut ei oma, kuid maksab elatist kahele lapsele 213 eurot ning antud tsiviilasja menetluse käigus maksis hagejale elatist igakuiselt 160 eurot; 4) vaidleb hageja vastu ka kohtuotsuse resolutsiooni p 2 viimasele lausele, kuna kostja maksis hagejale elatist mitte vabatahtlikult, vaid maakohtu hagi tagamise määruse alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära ning selles osas uue otsuse tegemist ja elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 kostjalt väljamõistetud elatise alguskuupäeva osas, jätab resolutsiooni p-st 2 välja lauseosa „või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni“ ning täpsustab resolutsiooni p 2 teist lauset ning loeb õigeks, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada perioodil alates 17.09.2013 kostja poolt hagi tagamise määruse aluselt tasutud elatist.
7.Hagi on esitatud maakohtusse 17.09.2013 (t.l 1) ning hagi tagamise määrusest nähtuvalt (t.l 4) kohustas maakohus kostjat maksma elatist alates 17.09.2013 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Seega puudus maakohtul alus mõista kostjalt välja elatist alates 11.09.2013. Kuigi kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, muudab ringkonnakohus kohtuotsuse täitmise selguse huvides kostjalt väljamõistetud elatise alguskuupäeva ning loeb õigeks, et kostjalt on elatis välja mõistetud alates 17.09.2013. Lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisel võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on pooltel TsMS § 459 alusel õigus nõuda kohtuotsuse muutmist. Seega näiteks juhul, kui kostja varaline seisund paraneb, on hagejal õigus esitada

maakohtule hagi ja nõuda käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist. Nimetatud õigus tuleneb seadusest ning kohtuotsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 2 jätta välja lauseosa „või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.“ Viru Maakohtu 17.09.2013 määrusega kohustati kostjat maksma elatist alates 17.09.2013 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sellest tulenevalt tuleb muuta kohtuotsuse resolutsiooni p 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada perioodil alates 17.09.2013 kostja poolt hagi tagamise määruse aluselt tasutud elatist.

8.Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja elatis lapse M. Z. ülalpidamiseks 120 eurot kuus, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid oma otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning kostjalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 teise lausest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Sama paragrahvi lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on mitmetes lahendites (nr 3-2-1-136-13; nr 3-2-1-118-12) asunud seisukohale, et kohustatud vanema teiste ülalpeetavate laste olemasolu annab aluse mõista temalt välja miinimummäärast väiksem elatis üksnes siis, kui kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal miinimummääras elatist maksta. Maakohus on hinnanud õigesti kostja varalist iseloomustavaid tõendeid ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Pooltel puudub vaidlus, et kostja maksab Viru Maakohtu 23.05.2013 määruse alusel elatist poegade K. ja P. i ülalpidamiseks kokku 213 eurot kuus. Töölepingust nähtuvalt asus kostja tööle alates 01.01.2014 osalise tööajaga OÜ-sse Fran Studio palgaga 2,11 eurot (bruto) tunnis ning 2014 jaanuarikuu eest on ta saanud palka 255,39 eurot. Kostja on kinnitanud, et elatise maksmisel aitavad teda vanemad. Kostjal kuulub 1-toaline korter ning kaks sõiduautot (Mercedes-Benz 300 D, ehitusaasta 1987, käsutamise keelumärge alates 02.11.2010 ning UAZ 31512, ehitusaasta 1990). Sõiduauto Opel Astra, ehitusaasta 1993, on Kuusakoski 10.05.2010 tõendi kohaselt lammutatud. Sellised kostja varalist seisundit iseloomustavad tõendid ei kinnita apellandi seisukohta, et kostja suudab maksta elatist tütre M. ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Apellandi väide, et asja juures puuduvad tõendid kostja teiste laste ülalpidamiseks nõutud summade kohta, on ebaõige. Asjaolu, et hageja emal puudub regulaarne sissetulek, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
9.Maakohus jättis 05.02.2014 kohtuistungil põhjendatult rahuldamata hageja esindaja taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalveametist välja tõend kostja piiriületuste kohta Venemaale 2013. a. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostja seisukohtadega hageja nimetatud taotluse suhtes ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja