lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-15265/35

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-15265/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2014.a, Tartu Tsiviilasja number

2-14-15265

Tsiviilasi

K.L. , D.L. hagi S.L. , I.L. vastu asenduskohustusena elatise nõudes Riigi õigusabi andmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.L. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: I.L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus muutmata ja I.L. i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud riigi kanda.
3.Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 3401 lg 2).

ASJAOLUD

1.K.L. ja D.L. esitasid 7. aprillil 2014 Viru Maakohtule hagi S.L. ja I.L. vastu asenduskohustusena elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 29. detsembri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-55049 P.L. välja mõistetud elatis hagejate seadusliku esindaja A.M. kasuks. P.L. ei ole kohtuotsust täitnud. Hagejad paluvad rakendada asenduskohustust ja välja mõista elatis P.L. vanematelt S.L. ilt ja I.L. ilt.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.I.L. esitas 12. juunil 2014 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja vajab riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus, sest tal puuduvad teadmised oma huvide kaitsmiseks, ta ei valda eesti keelt ja tema sissetulek ei võimalda tal pöörduda advokaadi poole. Taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles.

Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt töötab taotleja OÜ-s Oligarh, ülalpeetavaid tal ei ole. Perekonnaseisult on lahutatud, elab koos pojaga. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuks kuus on töölepingu alusel taotleja palk 300-350 eurot ja taotleja poja pension 102 eurot. Taotleja omandis on korter aadressil Uusküla 5-26, Narva väärtusega 28 000 eurot ning liikmesus hooneühistus Velje väärtusega 4000 eurot. Taotlejal on arveldusarve AS-is Swedbank ning pojal on arveldusarve Danske pangas. Väärtpabereid ega muu olulist vara taotlejal ei ole. Taotleja pere vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on 340 eurot: sh eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrusega jäeti I. L taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on taotleja viimase nelja kuu keskmine kuusissetulek pangakontode väljavõttetest nähtuvalt 473,86 eurot (1895,45 eurot / 4 kuud). Antud summast tuleb maha arvata taotleja poolt taotluses märgitud eluasemekulud summas 100 eurot ja transpordikulud 20 eurot. Seega jääb taotleja keskmiseks kuusissetulekuks 353,86 eurot ning taotleja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 707,72 eurot. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013 otsusega, viimati muudetud 15.08.2014 otsusega) § 44 järgi on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses mitte rohkem kui 600 eurot ning korra § 45 kohaselt on kohtulikus menetluses osalemise tasuks 30 eurot iga poole tunni kohta. Seega ei ületa taotleja kulud õigusteenusele antud tsiviilasjas eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Taotleja on ka hooneühistu Velje liige ja talle kuulub garaažiboks nr 382, mida võib pidada RÕS § 7 lg-s 3 nimetatud varaks. Maakohus leidis, et taotleja ei pea vältimatult omama garaažiboksi olukorras, kus taotleja ei oma mootorsõidukeid ning määratleb ennast ise maksejõuetuks riigi õigusabi ja menetlusabi mõttes. Taotleja ei ole tõendanud ega põhistanud enda maksejõuetust, mistõttu tuleb keelduda I. L riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 3 ja 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.I. L esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada I. L taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on I. L igakuine sissetulek 300-350 eurot. I. L ei oma õigusalaseid teadmisi ja seega võivad tema huvid ja õigused saada kahjustatud. Vaidlustatav kohtumäärus on põhjendamatu ja tuleb tühistada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
6.RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et I. L igakuine sissetulek on suurem kui I. L märgitud 300-350 eurot kuus. I. L AS-is Swedbank asuva pangakonto väljavõttest nähtuvalt on I. L lisaks töötasule laekunud makseid eraisikutelt. Samuti on kontole tehtud sularaha sissemakseid (nt kontole nr XX 01.07.2014 300 eurot, kontole nr XXX 20.06.2014 80 eurot, 06.07.2014 20 eurot, 09.07.2014 40 eurot), mille põhjal on alust eeldada, et I.L. on lisaks töötasule muid sissetulekuid, mistõttu on tema igakuine sissetulek suurem kui taotluses märgitud 300-350 eurot. Lisaks sellele on I.L. olemas vara (korter, liikmelisus hooneühistus). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et I.L. on piisav sissetulek ja temale riigi õigusabi andmine ei ole tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 4 põhjendatud.

7.Lisaks eeltoodule ei ole käesolev tsiviilasi õiguslikult keerukas ega eelda menetlusosalistelt õigusalaste teadmiste olemasolu. Käesolevas menetluses on esikohal laste huvid. Kohtul tuleb selgitada välja ülalpidamiskohustust omavate isikute varaline seisund ning lähtuvalt sellest määrata ülalpidamiskohustus ulatus, mis arvestab nii kohustatud isikute võimaluste kui ka laste huvide ja vajadustega. Kostjatel endil on võimalik esitada andmeid oma majandusliku seisundi kohta ning riigi õigusabi ei ole neile hädavajalik. Kuna nn asenduskohustuse korras elatise väljamõistmine sõltub eeskätt kostjate varalise seisundi kindlakstegemisest, ei saa võimaliku õigusabi maht olla eelduslikult suur ning seetõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et taotleja kulud õigusteenusele ei ületaks käesolevas tsiviilasjas ilmselt taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.
8.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud riigi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja