Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võivad puudutatud isikud esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

1(6)

Asjaolud ja menetluse eelnev käik Kiili Vallavalitsus esitas 30.11.2013 Harju Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tulenevalt KP-i poolt vanema kohustuste mittekohasest täitmisest. Avalduse kohaselt on KP XX.XX.XXXX sündinud VP ja XX.XX.XXXX sündinud RP ema. RP sünniakti tema isa kohta ei ole kannet tehtud, VP isa on VP. Ema ja lapsed elavad aadressil XXXXXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXX, Kiili vald. KP sattus sotsiaaltöötajate vaatevälja 2013 sügisel seoses anonüümsete vihjetega, kus paluti kontrollida KP-i kodust olukorda. Valla sotsiaaltöötajad ei pääsenud mitmel korral majja sisse. Maja ümbrus oli prahti täis. 28.10.2013 toimunud kodukülastuse käigus selgus, et elamu, kus KP lastega elas, alumine korrus oli segamini ja koristamata. Kõikjal vedelesid riided ja pesemata nõud ning majas oli ebameeldiv lehk. Avaldaja hinnangul oli eluruum laste jaoks elamiskõlbmatu. 01.11.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus Kiili Vallavalitsuse 30.11.2013 avalduse ja esialgse õiguskaitse korras eraldas lapsed emast. Maakohtu määruse peale esitas KP määruskaebuse. 07.11.2013 esitas Kiili Vallavalitsus maakohtule avalduse KP-i hooldusõiguse lõpetamiseks laste VP ja RP suhtes. 26.11.2013 esitas Kiili Vallavalitsus Harju Maakohtule avalduse kohtu ettekirjutuse tegemiseks KP-le, paludes kohustada KP-i enda ja laste elukoha korrastada. Kiili Vallavalitsus palus esialgset õiguskaitset pikendada kuni ettekirjutuse täitmiseni. Taotluse kohaselt selgus 28.10.2013 kodukülastusel, et laste ja KP-i kodu on ei ole sobilik alaealistele lastele ja ohustab nende heaolu. KP ei ole nõus laste heaolu parandamise nimel tegema koostööd lastekaitsetöötajatega. 28.11.2013 määrusega keeldus maakohus Kiili Vallavalitsuse 26.11.2013 taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamast ja lõpetas 01.11.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Samuti määras maakohus KP-le kohtupsühhiaatriaekspertiisi, tuvastamaks tema psüühilise seisundi ja millist abi ta vajab, et laste suhtes hooldusõigust teostada. 15.04.2014 määrusega määras maakohus teostada KP-i suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiis, esitades ekspertidele samad küsimused, mis olid püstitatud 28.11.2013 määruses. Maakohtule 05.05.2014 esitatud ekspertiisiakti kohaselt ilmnevad KP-il segatüüpi isiksusehäire tunnused ja ta võib ravile pöörduda psühhiaatrilise abi seaduses toodud alustel. KP on psüühilise seisundi poolest võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi esindama. 09.09.2014 toimunud kohtuistungil selgitas Kiili Vallavalitsuse esindaja, et olukord ei ole võrreldes 2013 sügisega muutunud, pigem on hullemaks läinud. Vallavalitsuse esindaja arvates tuleks ennekõike tegeleda KP-il endaga ja vajadusel pöörduda psühhiaatri poole, et saada ravi depressiooni ja paanikahoogude raviks. Esimese astme kohtu määrus ja põhjendused 15.09.2014 määrusega tegi Harju Maakohus KP-le järgmised ettekirjutused:

2(6)

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus lähtus ettekirjutuse tegemisel PKS § 123 lg-st 1, § 116 lg-st 2, § 124 lg-st 1 ja § 134 lgst 3. Harju Maakohtu 01.11.2013 määrusega rahuldas Kiili Vallavalitsuse esialgse õiguskaitse taotluse ja eraldas lapsed V ja R emast, kuna ema võib olla lastele ohtlik. Kohus kuulas 22.11.2013 ära KP-i, kes seletas, et ravi ja abi ta ei vaja, tuleb eluga toime, oma laste kasvatamisega saab ise hakkama. KP oli ärakuulamisel negatiivse suhtumisega ning tõrjuv kõige suhtes. Kohus veendus ärakuulamise põhjal, et KP ei ole oma lastele ohtlik, kuid psüühilised probleemid segavad teda laste hooldusõiguse teostamisel. Kiili Vallavalitsus esitas 26.11.2013.a. kohtule taotluse teha KP-le ettekirjutus enda ja laste elukoha korrastamiseks ning laste heaolule ja vajadustele vastavaks viimiseks, määrata ettekirjutuse kontrollijaks Kiili Vallavalitsus. 29.04.2014 koostatud kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi aktis on eksperdid kirjeldanud, et KP on igakülgselt õigesti orienteeritud, tema mõttekäik on loogiline ja jälgitav, emotsionaalselt on ta labiilne ja kergesti erutuv, kergesti vallandub kestev vihaafekt. Meeleolu on vahelduv ja ebastabiilne, enesehinnang on kõrge, tahteelu aktiivsus ja sihipärasus avalduvad normikohaselt. Isiksuses ilmnevad impulsiivsed, ebastabiilsed, paranoilised ja histrioonilised jooned, mis vastavad isiksusehäire kriteeriumidele ja võivad olla sotsiaalselt dekompenseeriva iseloomuga. Mälu ja formaalne intellekt on heal tasemel, kuid enesekriitika on vähene. Ekspertide järeldus oli, et KP-il ilmnevad segatüüpi isiksusehäiretele omased tunnused. KP võib psühhiaatrilisele ravile pöörduda psühhiaatrilise abi seaduses sätestatud alustel. Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine tema suhtes ei ole käesoleval ajal õigustatud, kuna ei ole alust diagnoosida rasket psüühikahäiret psühhiaatrilise abi seaduse kontekstis. KP on käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi esindama. Kiili Vallavalitsuse esitatud kodukülastusel kogutud andmetest ja fotodest nähtuvalt on eluruum XXX-XXXXXXXX XX XXXXX XXXXXX olukorras, mis ei ole lastele elamiseks sobiv. Vallavalitsuse andmetel vedelesid majas kõikjal riided, mustad ja hallitanud nõud, prügi ja paberid, toad ja külmkapp haisesid ning pliidil olid süttimisohtlikud toidujäägid ja mustus. Elutoa seinast oli lahti tulnud radiaator ning vannituba oli räpane. Hilisematel kodukülastustel ei olnud olukord muutunud. Kiili Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sõnul askeldas majapidamises perenaiselikult vastutust võttes sel ajal 6-aastane VP. Kodu on laste jaoks kõige olulisem koht ning ja laste heaolu seisukohalt on tähtis, et kodu oleks vähemalt talutavas korras. Hallitanud ja haisev kodu ei ole talutavas korras ning ei vasta laste huvidele. KP-le tuleb vastavalt vallavalitsuse taotlusele teha ettekirjutus kodu lastele sobivasse korda viimiseks. KP ei ole seni olnud nõus tegema koostööd lastekaitsetöötajatega, kuigi laste hoolduses on ilmselgelt puudujääke. Laste heaolu tagamiseks tuleb KP-i kohustada sotsiaaltöötajatega koostööd tegema. KP-i suhtes koostatud ekspertiisiakti ja vahetu mulje põhjal veendus kohus, et KP-il on probleeme vaimse tervisega. Kohus tuvastas laste hoolduses ka muid pisemaid puudujääke lisaks segamini

3(6)

kodule alljärgnevalt: KP-i ja Kiili valla lastekaitsetöötaja seletustest nähtuvalt on lapsed igapäevaselt pärast lasteaeda emaga treeningutel kaasas ja jõuavad koju hilisõhtul ning seega jääb lastel vähe aega mänguks ja õppimiseks; KP ei lase lastel suhelda ühegi sugulasega, kaasa arvatud noorema lapse isaga, andes kõigile sugulastele negatiivse hinnangu; KP on äärmiselt negatiivne ja tõrjuv kõigi ning kõige suhtes ning tõenäoliselt annab sellise suhtumise üle ka lastele. Maakohus oli veendumusel, et kõik laste hooldamisega seotud probleemid tulenevad kõrvalekalletest KP-i vaimses tervises. Laste huvides on, et nende ema oleks terve ja suudaks täita hoolduskohustust. Ekspertide hinnangul võib KP pöörduda vabatahtlikult ravile, aluseid tahtevastase ravi kohaldamiseks ei esine. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega. Seega teeb kohus KP-le ettekirjutuse külastada psühhiaatrit vähemalt iga kuue kuu tagant ja alluda psühhiaatri poolt vajadusel määratud ravile. Määruskaebus KP palub tühistada maakohtu määruse. Kiili Vallavalitsusel puudub pädevus osutada KP-le sotsiaalabi, selleks on õigustatud Nõmme Linnaosa Valitsus. KP leiab, et tema ei pea selliseid ettekirjutusi, mis sisalduvad maakohtu määruses, täitma. Koristab ta siis, kui tahtmist ja aega on. Eluruumi salaja pildistamine on alatu. KP ei nõustu sotsiaaltöötajatega tegema koostööd maailma muutmise eesmärgil, mis on mõnitav. Kohtul ei ole õigust teha ettekirjutusi psühhiaatri külastamiseks. Samuti ei saa seda jälgida Kiili Vallavalitsus, kuna tegemist on isikliku teemaga. Pealegi ei ole psühhiaatrid märkinud, et KP vajab ravi. Kiili Vallavalitsus ei pea määruskaebust põhjendatuks. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus kohustas KP-i pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma vajadusel määratud ravile (maakohtu määruse p 3). PKS § 134 lg 3 sätestab, et kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Seega on kohtu pädevuses vanema hooldusõigust puudutavates hagita menetlustes kohustada vanemaid täitma hooldusasutuse juhiseid laste hooldust puudutavates küsimustes ja teha vanematele seonduvalt hooldusõigusega ettekirjutusi. Kiili Vallavalitsuse taotluses paluti kohtul kohustada KP-i koristama tema ja laste elukoht. Rohkem taotlusi Kiili Vallavalitsus maakohtule ei esitanud. Maakohus on tulenevalt TsMS § 477

4(6)

lg-st 5 kohustanud KP-i tegema sotsiaaltöötajatega koostööd ja külastama vähemalt iga kuue kuu järel psühhiaatrit ja alluma psühhiaatri poolt vajadusel määratud ravile. Õige on see, et hagita asjades ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste taotlusega, kuid juhul, kui kohus laiendab eestkosteasutuse taotluses toodut, siis peab kohus seda põhjendama ja ühtlasi hindama ka seda, kas eestkosteasutusel on võimalik puudutatud isiku poolt kohustuse täitmist kontrollida. Kolleegiumi arvates ei ole õige ega põhjendatud panna KP-le kohustust külastada vähemalt iga kuue kuu järel psühhiaatrit ja vajadusel järgida ravi. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktiga on tuvastatud, et KP vajab ravi. 29.04.2014 teostatud ekspertiisi põhjal on eksperdid tuvastanud, et KP-il ilmnevad segatüüpi isiksusehäire tunnused, mida iseloomustavad tugevad ja püsivad käitumismustrid, mille tõttu isik reageerib ühetaoliselt jäigalt erinevates isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades (IV kd lk 2-5). Eksperdid on möönnud, et KP võib vabatahtlikult pöörduda psühhiaatrilisele ravile. Samas ei ole ekspertiisiaktist võimalik teha järeldust, et vanema õiguste ja kohustuste teostamiseks vajab KP psühhiaatrilist ravi. Eksperdid on hoopis jõudnud arvamusele, et KP on käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest võimeline teostama vanema hooldusõigust ja esindama lapsi. Kohtumäärusega KP-le pandud kohustuste täitmist peab määruse p 4 järgi jälgima Kiili Vallavalitsus. Kolleegiumi arvates ei ole Kiili Vallavalitsusel võimalik kontrollida, kas KP külastab psühhiaatrit või allub talle määratud ravile. Tulenevalt psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lgst 2 on psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave isiku eraelu saladus ja eeskosteasutusel ei ole võimalik sellist teavet saada. Seega ei ole võimalik eestkosteasutusel ettekirjutuse täitmist jälgida. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrusega KP-le tehtud ettekirjutus osaliselt tühistada psühhiaatri külastamise ja ravile allumise kohustuse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Perekonnaseadus sätestab vanema kohustuse ja õiguse hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Kohtule esitatud tõendite põhjal on tuvastatav, et KPi ja tema alaealiste laste elukoht ei ole antud hetkel lastele sobiv ja võib muutuda neile ohtlikuks. Kodukülastusel kogutud tõenditest, sealhulgas maja omaniku loal tehtud fotodelt nähtub, et köögis on hulk pesemata, hallitavaid ja haisvaid nõusid, pliidil toidujäägid, mis võivad kergesti süttida ja elutoa seinalt on osaliselt lahti tulnud radiaator. Selline kodu ei vasta laste huvidele. Tõenäoliselt puudub KP-il endal võime ette näha ohtusid lastele, mistõttu on sotsiaaltöötajad korduvalt juhtinud KP-i tähelepanu tema kodus valitsevale olukorrale, kuid KP ei ole siiani soovinud olukorda muuta ega vabatahtlikult nõustunud sotsiaaltöötajatega koostööd tegema. Seega on põhjendatud maakohtu ettekirjutus KP-le viia XXX-XXXXXXXX XX eluruum koheselt lastele sobivasse korda ja teha sotsiaaltöötajatega koostööd. Õige ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et Kiili Vallavalitsusel puudub pädevus KP-le sotsiaalabi osutamiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 2 järgi väljaspool oma elukohta viibivale isikule korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas ta viibib, kooskõlastatult isiku elukoha valla- või

5(6)

linnavalitsusega. Kuna KP-i elukoht XXX-XXXXXXXX XX asub Kiili vallas, on ka Kiili Vallavalitsus pädev osutama sotsiaalabi ja korraldama vanema hooldusõigusega seonduvat. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.