Määruskaebuse esitaja (avaldaja): P.M. (end V.) (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Roman Levin
esindajad
Puudutatud isikud: 1) R.V. (isikukood XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Li Uiga 2) E.V. (isikukood XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Rein Napa 3) Elva Linnavalitsus, esindaja lastekaitsespetsialist Agnes Laasberg
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 05. juuni 2014 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta P.M. le ja R.V. ile riigi õigusabi andmisega seotud kulud ringkonnakohtus riigi kanda.
2.Jätta muud ringkonnakohtus kantud menetluskulud P.M. kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.P.M. (V.) esitas 22. juulil 2013 hagi abielu lahutamiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on P.M. ja R.V. i abielust sündinud laps E.V. . R.V. ähvardab lapse pikemaks ajaks ära viia. Avaldaja soovis saada lapse viibimiskoha määramise õigust. 22. oktoobril 2013 toimunud kohtuistungil palus P.M. määrata lapse elukoht ema juurde ja anda lasteaia valiku õigus emale. R.V. selgitas, et ei ole last peitnud. Lapsega suhtlemise osas kehtib 7-päevane kord.
2.Tartu Maakohus tegi 24. oktoobril 2013 määruse, millega andis esialgse õiguskaitse korras alaealise lapse E.V. i elukoha otsustusõiguse P.V. le kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus määras R.V. i suhtlemise korra E.V. iga järgmiselt: alates neljapäevast, 24. oktoobrist 2013, kuni pühapäeva, 27. oktoobrini 2013 (k.a) ja edaspidi üle ühe nädalavahetuse neljapäevast pühapäevani. R.V. võtab lapse lasteaiast neljapäeva õhtul enda elukohta XXX Nõos. P.V. viib lapse pühapäeva õhtul R.V. i elukohast oma koju.
3.Tartu Maakohtu lahutas 24. märtsi 2014 otsusega P.V. i ja R.V. i abielu, taastas P.V. le tema abielueelne perekonnanime „M.“ ning jätkas menetlust lapse hooldusõiguse osalise üleandmiseks P.M. le.
4.P.M. edastas 11. aprillil 2014 kohtule kompromisslepingu projekti, millele R.V. keeldus alla kirjutamast.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus tegi 05. juuni 2014 määruse, millega:
1.Lõpetas P.M. ja R.V. i ühise hooldusõiguse E.V. i suhtes osaliselt.
2.Andis P.M. le üle isikuhooldusõiguse E.V. i suhtes osaliselt, s.o lapse igakordse viibimiskoha ja lapse haridusasutuse määramise osas.
3.Määras R.V. i suhtlemise korra E.V. iga kuni lapse kooliminekuni järgmiselt: 3.1 E.V. on R.V. i juures alates kolmapäeva pärastlõunast kuni pühapäeva õhtu kella 18-ni üle ühe nädalavahetuse.
3.2 R.V. võtab lapse lasteaiast/eelkoolist kolmapäeva pärastlõunal/õhtul enda elukohta, mis käesoleval ajal on XXX Tartus. P.M. viib lapse pühapäeva õhtul R.V. i elukohast või muust kokkulepitud kohast oma koju. 3.3 R.V. tagab selle, et isa juures viibimise ajal E.V. neljapäeval ja reedel on lasteaias/käib eelkoolis. 3.4 Juunis, juulis ja augustis on E.V. R.V. i juures vähemalt 10 päeva järjest igas kuus vanemate poolt kokkulepitaval ajal. Kokkuleppe mittesaavutamisel on E.V. R.V. i juures iga kuu 10. kuupäevast kuni 20. kuupäevani. 3.5 Emadepäeval on E.V. ema juures ja isadepäeval isa juures, olenemata suhtlemiskorra graafikust. Vajadusel asendatakse vastav pühapäev lähima pühapäevaga. 3.6 Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, on E.V. R.V. i juures 2014 jõulude ajal ja P.M. juures 2014/2015 aastavahetusel, 2015. aastal vastupidi jne.
4.Kui E.V. läheb kooli, tuleb vanematel kokku leppida lapse huvidest ja vajadustest lähtuv suhtlemiskord, mis arvestab lapse kooliskäimist, koolivaheaegu ning lapse soovi. Maakohus jättis menetlusosaliste määratud korras esindajate tasu riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb vanemate isikuhooldusõigus PKS § 124 lg 1 mõttes lõpetada P.M. avalduses toodud ulatuses, s.o lapse igakordse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas. Muus osas jääb ühine hooldusõigus kehtima. Kohus määrab lapse suhtlemise lahus elava vanemaga kuni lapse kooli minekuni. On mõistlik ja põhjendatud rakendada kompromissi projekti punktis 3 märgitud suhtlemiskorda. Kohtule ei ole mõistlikult põhjendatud, miks eelkooli-, s.o sisuliselt lasteaia-aastal peab isa suhtlemine tütrega piirduma 5 päevaga kuus (kompromissi p 4), kui avaldaja on käesoleval ajal nõus suhtlemiskorraga üle nädala kolmapäevast pühapäevani ning sellele ei vaidle vastu ükski teine menetlusosaline. Eelkoolis ei tohiks lapsel olla koduseid ülesandeid. Kui neid siiski antakse, võib laps kodutöö teha ka isa juures olla. Kohus kohustas R.V. it tagama selle, et E.V. on isa juures olles tööpäevadel lasteaias ja eelkoolis, kui P.M. peab lapse eelkooli vajalikuks. Tuginedes kompromissi projektile, määras kohus kindlaks ka lapse viibimise ajad isa juures suvekuudel ning lapsega suhtlemise korra jõulude ja aastavahetuse ajal.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.P.M. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05. juuni 2014 määruse muutmist punktide 3.1, 3.2 ja 3.3 osas järgmiselt: - E.V. on R.V. i juures alates reede õhtust/alternatiivselt neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtu kella 18-ni üle nädalavahetuse (p 3.1); - R.V. võtab lapse lasteaiast/eelkoolist reede õhtul/alternatiivselt neljapäeva õhtul (või õhtu asemel pärast lõunauinakut) enda elukohta, mis käesoleval ajal on XXX Tartu. P.M. viib lapse pühapäeva õhtul R.V. i elukohast või muust kokkulepitud kohast oma koju (p 3.2); - R.V. tagab selle, et isa juures viibimise ajal E.V. kõikidel tööpäevadel on lasteaias/käib eelkoolis, sh suvekuudel ajal, mil E.V. il ei ole lasteaias suvepuhkus. Lapse suvepuhkuse aja lasteaias määrab P.M. (p 3.3). Määruskaebuse esitaja palub täiendada määrust punktiga 3.7 järgmiselt: elukoha muutumisel teavitab vanem teist vanemat vähemalt ühe nädala ette. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on avaldajale saanud teatavaks, et R.V. ei ole kahel järjestikusel reedel (06. ja 13. juunil) last lasteaeda viinud, rikkudes sellega määruses sätestatud kohustust. Olukord, kus laps isa juures olles lasteaias ei käi või käib seal isa suva järgi, ei ole lapse arengu ega stabiilse keskkonna tagamise huvides. On kohane anda isale õigus lapse enda juurde tuua reede õhtust (alternatiivselt neljapäeva õhtust); 2) tekitab segadust punkti 3.2 sõnastus „pärastlõunal/õhtul“. Lapse arengu huvides on stabiilne elurütm, mis hõlmab ka lasteaias magamist lõuna ajal (kl 13-15). Tegelikkusest on isa viinud lapse lasteaiast ära ka ilma lõunauinakuta (10.06.2014 kl 13). Punktist 3.2 tuleks välja jätta sõna „pärastlõunal“ või muuta nimetatud punkti selliselt, et R.V. il on õigus laps lasteaiast ära viia pärast lõunauinakut; 3) on R.V. asunud tõlgendama punkti 3.4 selliselt, et juunist augustini ei pea ta last ajal, mil laps on tema juures, lasteaeda viima. Määrusest ei tulene, et lasteaias käimise kohustus suveperioodil ei kehti. Lasteaia suvepuhkus ei lange kokku kolme suvekuuga. Ema juures olles käis laps lasteaias ka juunis, isa juures olles mitte. Selline olukord mõjub lapse stabiilsele elurütmile. Lasteaias käimine peaks jätkuma vastavalt vanemate töögraafikule ka suvekuudel; 4) on avaldaja lahutuse ja elukorralduse muutumise tõttu pöördunud lapsega psühholoogi poole. Protsess on aeganõudev ning sellele aitaks kaasa, kui kohtu määratud suhtlemiskord võimalikult suures ulatuses kindlustaks lapse vajaliku rutiini ja stabiilse elukorralduse jätkumist nii ema kui isa juures. Elva Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti arvamus kinnitab, et lapsele on rutiini/päevakava olemasolu oluline; 5) palub määruskaebuse esitaja täpsustada kohtumäärust osas, mis puudutab tema õigust määrata lapse haridusasutust. See õigus hõlmab ka õigust määrata lapse suvepuhkuse aega lasteaias. Ka selles osas on R.V. iga tekkinud lahkarvamused; 6) on R.V. lühikese aja jooksul kolmandat korda oma elukohta muutnud, kuid ei ole sellest määruskaebuse esitajat ette teatanud. Tihe elukohavahetus tekitab probleemi, kuna määruskaebuse esitaja ei saa olla kindel, et lapsel on tagatud isa igas uues elukohas kõik eluks ja arenguks vajalik.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.R.V. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta tõele määruskaebuses esitatud väide, et R.V. ei soovi määrust täita. 06. ja
13.juunil ei viinud R.V. last lasteaeda erandlikel põhjustel. Ka P.M. on isiklikel põhjustel lasteaiakohustust eiranud. Seega on mõlemad lapsevanemad ühel seisukohal, et erandlikel juhtudel võib laps lasteaiast siiski puududa. R.V. nõustub lasteaiakohustuse olulisusega ja on valmis seda täitma; 2) on R.V. lapse enne lõunauinakut lasteaias ära viinud erandlikel juhtudel, kui tema ajagraafik seda nõuab. P.M. seisukoht sai R.V. ile teatavaks määruskaebust lugedes. Kui määruskaebuse esitaja leiab, et lapse lõunauinakut ei tohiks segada, tuleks sellest R.V. it teavitada, et asi lapse huvides omavahel võimalikult kiiresti lahendada; 3) ei ole R.V. punkti 3.4 tõlgendanud selliselt, et juunist augustini ei pea ta last lasteaeda viima. Lapse suvepuhkuse aja määramine võiks toimuda lapsevanemate omavahelise arutelu tulemusena. Laps käis ka juunis isa juures viibides P.M. tungiva soovi tõttu lasteaias. Olukorrale, kus lapsel tekib arusaam, et isa juures on puhkus, ema juures aga kohustused, on kaasa aidanud pigem see, et laps on isa juures viibinud neljapäeva pärastlõunal pühapäeva õhtuni, st tal oli üks lasteaiapäev ning kaks puhkepäeva. Sellest võibki tekkida arusaam, et isa juures puhatakse rohkem. P.M. soovitud muudatused ei ole lahendus. Määruses kirjeldatud suhtlemiskord pigem toetab seda, et
lapsel saab ka isa juures olles tekkida arusaam oma kohustuste täitmise olulisusest, see ei takista rutiini ning elukorralduse jätkumist. Psühholoogilisest nõustamisest sai R.V. teada määruskaebusest. 4) ei ole suvepuhkuse määramise õiguse täpsustamine vajalik. R.V. on määruskaebuse esitaja sooviga lapse suvepuhkuse osas arvestanud; 5) ei vasta tõele määruskaebuses esitatud väide elukoha muutmise kohta. Lapsele on isa elukohas tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Elukohti on külastanud Elva lastekaitsespetsialist. P.M. ei ole avaldanud soovi uue elukohaga tutvumiseks.
8.E.V. i esindaja vandeadvokaat Rein Napa leidis, et varasema kohtumääruse muutmine ja täpsustamine määruskaebuses taotletud kujul vastab lapse huvidele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 05. juuni 2014 määrus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osaliselt, s.o resolutsiooni punktide 3.1, 3.2 ja 3.3 osas. Samuti palub määruskaebuse esitaja täiendada resolutsiooni punktiga 3.7. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles lõpeti P.M. ja R.V. i ühine hooldusõigus E.V. suhtes osaliselt ning anti P.M. le üle isikuhooldusõigus E.V. i suhtes osaliselt, s.o igakordse viibimiskoha ja lapse haridusasutuse määramise osas. Samuti ei vaidlustatud maakohtu määrust muude suhtlemiskorda puudutavate punktide osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
10.PKS § 143 lg 2 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Resolutsiooni punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud suhtlemiskorra kindlaksmääramisel on maakohus lähtunud avaldaja (määruskaebuse esitaja) poolt esitatud kompromisslepingu projektist (tl 82-83). Määruskaebuses esitatud väide määruse rikkumise kohta R.V. i poolt ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja uue suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust, on teisel vanemal õigus pöörduda avaldusega kohtu poole. Kohus on TsMS § 563 järgi vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmisel tekkinud probleemide korral lepitusorgan, kes peab lepitama vanemaid lapsega suhtlemisel tekkinud probleemide lahendamisel ja aitama leida lahendusi kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ning lapsega suhtlemise edasiseks korraldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2010 määrus nr 3-2-1-64-10, p 29).
11.Arvestades seda, et maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 3.1. kohaselt on laps R.V. i juures üle nädalavahetuse, ei ole põhjendatud piirata veelgi R.V. i suhtlemist lapsega ning määrata, et E.V. on R.V. i juures alates reede (alternatiivselt neljapäeva) õhtust, nagu on taotlenud määruskaebuse esitaja. Samuti puudub vajadus täpsustada resolutsiooni punkti 3.2. sõnastust, jättes välja sõna „pärastlõunal“ või muuta punkti sõnastust selliselt, et R.V. il on õigus laps lasteaiast ära viia pärast lõunauinakut. R.V. on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ta on viinud lapse lasteaiast ära enne lõunauinakut siis, kui tema ajagraafik seda nõudis. Samas on R.V. ka selgitanud, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et lapse lõunauinakut ei tohi segada, siis tuleks
sellest teda informeerida ja nad saaksid omavahel vastavalt kokku leppida, kuid puudub vajadus täiendada vaidlustatud määruse resolutsiooni. Ringkonnakohus leiab samuti, et määruskaebuse esitaja polt tõstatatud probleem on võimalik lahendada vanemate kokkuleppel ning ei ole vajalik selles osas vaidlustatud määruse resolutsiooni muuta.
12.Ringkonnakohus leiab, et lapse suvepuhkuse aja määramise õiguse andmine P.M. le ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et lapse suvepuhkuse aja määramine võiks toimuda lapsevanemate omavahelise arutelu tulemusena. Samuti nähtub vastusest määruskaebusele, et puudutatud isik on määruskaebuse esitaja sooviga lapse suvepuhkuse osas arvestanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kohustada vanemaid elukoha muutumisest ette teatama. Elukoha vahetus on erandlik sündmus ja puudutatud isiku selgitustest nähtuvalt oli see seotud tema elukorralduse muutumisega. Elukoha muutumisest etteteatamine ei saa tagada seda, et lapsel oleks uues elukohas kõik vajalik olemas. Kahtluste olemasolul on määruskaebuse esitajal õigus pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kes saab kontrollida elukoha vastavust lapse vajadustele.
13.Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2013 ja 07. veebruari 2014 määrustega anti P.M. le ja R.V. ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmisega seotud kulud tuleb jätta riigi kanda. Muud menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.