Parandada Harju Maakohtu 30.06.2014 määruse resolutsiooni punkti 1 osas, millega maakohus tühistas 03.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-17642 kinnitatud kompromissi. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, arvestades ka käesolevas määruses esitatud põhjendusi.
2.Lugeda Harju Maakohtu 30.06.2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1) Rahuldada avaldus. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-17642 Harju Maakohtu poolt kinnitatud kompromissi osaks oleva lapsega (AS) suhtlemise korra täitmine.
2) Anda otsustusõigus lapse AS (isikukood XXXXXXXXXXX) viibimiskoha, sh elukoha, osas üle PSle (isikukood XXXXXXXXXXX). 3) Tühistada 26.05.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu."
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetlusosaliste maakohtus ja teise astme kohtus tekkinud menetluskulud jätta nende endi kanda, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, määruskaebusega edasi kaevata, esitades selle vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.PS esitas 30.06.2014 Harju Maakohtule avalduse lapse AS viibimiskoha otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus muuta 03.06.2011 tsiviilasjas nr 2-11-17642 määrusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud lapse viibimiskoha otsustusõigust, kuna avaldajale on teatavaks saanud, et lapse ema uus abikaasa on kasutanud lapse suhtes füüsilist vägivalda. Avaldaja pöördus politseisse ja võttis lapse enda juurde. Politsei algatas juhtunu asjaoludel kriminaalasja nr 14230105354. Kuna laps on ka varem öelnud, et peab taluma kehalist väärkohtlemist, siis leidis avaldaja, et lapse tagastamine vastavalt kompromissis kokkulepitule ei ole õigustatud ning ohustab lapse heaolu ja tervist.
Lapse huvi silmas pidades tuleb anda AS igakordse viibimiskoha suhtes otsustusõigus avaldajale. Avaldajale teadaolevalt on lapse ema abikaasa last juustest tirinud ja ennegi löönud, avaldaja väitel on ka ema last juustest sakutanud. Lapse isal on tingimused lapse kasvatamiseks olemas.
KP soovis, et laps elaks tema juures. Laps võib isa juures kokku puutuda kriminaalse taustaga inimestega, isa ei maksa lapsele elatist. 11.05.2014 läks lapse ema tööle ja tagasi tulles nuuksus laps kodus ja ütles, et läks kasuisaga tülli. Lapse ema arvab, et lapsel oleks nõustajat vaja.
Ärakuulamisel vastas AS kohtule, et ta õpib XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXXXX, XX klassis ning et ema, isa ja tema vahel on probleem. Pühapäeval oli laps kodus koos võõrasisaga. A küsis võõrasisalt, kas tema käes on A-e laadija ja selle peale tuli ta A-ele kallale. Laadija oli tegelikult ema käekotis. Võõrasisa vihastas ja pigistas last, kriimustusjäljed olid lapsel ka kaela peal. Selle peale läks A isa juurde, kuna ta ei julgenud enam oma kodus olla. Emaga saab laps enam-vähem läbi, mitte just kõige paremini, isaga saab hästi läbi. A on kindel, et tahab isa juures elada. Isa juures elab isa uus naine, kaks last ja uue naise ema. Sauel ei olnud A-l oma tuba, elati neljakesi ühetoalises korteris. Isa juures on ruumi rohkem. Isa juures on turvalisem olla, isa viib kooli ja tagasi läheb laps bussiga. Saue lastekaitse juures on A käinud. Ema uus mees on korduvalt vägivalda kasutanud, ta on last ka sõimanud. A-le on jäänud mulje, et võõrasisa vihkab teda. Ema saab uue mehega hästi läbi. AS tahab, et elukoht oleks isa juures, emaga tahab ainult suhelda.
Saue Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on lapsel säilinud oma isaga usalduslik suhe, kuigi ema on väidetavalt vahel püüdnud leida takistusi isa ja lapse kohtumistele. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti on informeeritud, et lapse ema KP uus abikaasa PP oli väidetavalt järjekordselt kasutanud lapse suhtes füüsilist vägivalda, samuti on pöördutud politseisse. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse poolt on alustatud eelnimetatud juhtumi suhtes kriminaalmenetlust. Saue Vallavalitsusele edastatud teatise kohaselt kasutas PP füüsilist vägivalda oma kasulapse AS suhtes, haarates tal kätega kõripiirkonnast kinni ning vajutades kõri peale, millega tekitas alaealisele füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o kaela piirkonnas paremal pool kriimustusi ja kaela esiosal mitmeid punetavaid laike. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile teadaolevalt on ka varasemalt olnud perel probleeme laste kasvatusküsimustes. Lastekaitsespetsialistile teadaolevalt soovib laps elada oma isa PS juures, kuna ei tunne end ema juures turvaliselt. Arvestades eeltoodut toetas eestkosteasutus avaldust lapse AS viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks.
Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajale teatas laps, et ema juures elama ei ole ta nõus. Tema suhted kasuisaga on olnud halvad juba pikka aega. Kasuisa on ka varem kasutanud vägivalda, on juustest tirinud, tõuganud, jalaga löönud. PP karistas ka oma tütart rihmaga. Kasuisaga suhted on halvad, ta nimetab teda jobuks. A ei taha minna tagasi ema juurde, sest ta kardab kasuisa, kuna arvab, et temast võib kõike oodata, sest kasuisa ei salli teda. Kui kasuisa talle kallale tuli, oli ta kaine. Mai keskpaigast elab A oma isa juures XXXXXXX XXXX. Seal on 3 tuba, isa elab koos elukaaslasega, kellel on 2 last, 8.a K ja 19.a A. Nendega on A-l head suhted. Isaga suhtles A ka siis, kui elas ema juures.
Avaldaja selgitas esindajale, et elab koos elukaaslase KT-ga umbes 1,5 aastat, korter XXXXXXX XXXX kuulub KT-le. PS-l rohkem lapsi ei ole. Kui laps elas ema juures, tegi ema pidevalt takistusi, et isa ei saaks lapsega suhelda. Pärast kompromissi sõlmimist algasid probleemid, lapse ema leidis, et temal on lapse suhtes otsustusõigus. Lapse isa selgitas, et on pöördunud mitmeid kordi lastekaitsetöötajate poole. PS töötab firmas M OÜ ja kuna ta asus alles tööle, saab ta miinimumpalka. Samas teeb vabal ajal lisatöid, valmistab metallist aedu. Elukaaslane töötab P OÜ-s XXXXXXXXXXX. PS soovib, et A oleks edaspidi tema juures, sest laps kardab kasuisa.
Lapse ema selgitas esindajale, et ta ei ole sellega nõus, et laps asuks elama isa juurde, sest isa on lapsele ohtlik, kuna ta on võlglane ja lapse turvalisus on ohus. Nimelt nägi lapse ema televisioonis saadet, kus väideti, et lapse isa oli lubanud ehitada katuse kliendile, aga ei teinud seda ja oli raha võlgu. Samas ei osanud ta täpsustada, kas katuse pidi tegema firma, kus lapse isa töötas või lapse isa eraisikuna. Kriminaalasja kohta selgitas lapse ema, et ta ei ole sellega nõus. Ta tuli 11.05.2014 õhtul koju, A nuttis ja ütles, et läks kasuisaga tülli. Mille pärast tülli läks, seda ta ei rääkinud. Lapse ema saatis lapse pesema ja laps läks magama. Järgmisel päeval läks ema tööle. Tööl olles sai ema sõnumi lapse isalt. Lapse ema näitas advokaadile sõnumit, mobiilis oli 12.05.2014 kell 17.34 saatja T, number XXXXXXXX: A jääb kuni kohtuni minu juurde. P. Lapse ema ütles, et laps ei võta tema telefonikõnesid enam vastu ja lapse isa P sõimas tal näo täis. Kasuisa PP ütles, et nad läksid lapsega tülli ja see oligi kõik. Ema sai telefonikõne politseist ja kohtust. Politseis selgitati talle asja ja näidati fotosid sinikatega. Lapse ema ütles, et see on valesüüdistus ning arvab, et seda tegi lapse isa, sest ta soovib talle kätte maksta. KP arvates on ka varasemalt lapse isa esitanud politseile alusetuid avaldusi. PP suhtus lapsesse nagu oma lapsesse. Lapse ema selgitas, et neil on PP-ga ühine laps ja lisaks on PP-l ka laps. PP ei tea, kus tema tütar elab, ta ei suhtle lapsega.
Lapse esindaja toetas lapse isa avaldust anda temale üle AS viibimis- ja elukoha osas otsustusõigus. AS saab septembris 14.a. Ta on avaldanud soovi elada edaspidi oma isaga, sest kardab kasuisa. Lapse suhtes toime pandud vägivalla osas on algatatud kriminaalasi, mida menetletakse. Tegemist on tõsise väärkohtlemisega - lapsel oli vigastused kõri piirkonnas. Saue VV kirjast 23.05.2014 selgub, et PP-l olid probleemid ka enda tütrega koolis avastati lapsel sinikad 2012 kevadel ja laps lahkus perest ja hakkas elama koos oma emaga. Praegusel ajal PP ei tea, kus laps elab ega suhtle temaga.
10.Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja teostas kodukülastuse PS elukohta. PS ja tema pere elab 3-toalises korteris aadressile XXXXXXX XXX XX-X, Tallinnas. Perekonnas on avaldaja elukaaslane KT, tema lapsed 19-aastane AT ja 8-aastane KS, KT ema ning alates 12.05.2014 PS tütar AS.
11.Privaatsest vestlusest AS-ga selgus, et 12.05.2014 tuli tüdruk isa juurde, enne seda juhtus A sõnul kodus tõsine intsident, kus kasuisa PP kasutas tüdruku suhtes füüsilist vägivalda, A rääkis, et tema läbisaamine kasuisaga on alati olnud pingeline. PP on korduvalt kasutanud AS suhtes nii emotsionaalset kui füüsilist vägivalda. A ütles, et ta on oma ema peale väga solvunud ja isegi vihane, kuna ei tunne ema poolt kaitset ega mõistmist. Samuti on A sõnul ema varasemalt korduvalt keelanud tütrel oma isaga suhtlemast. Tüdruk tunnistas, et ta soovib, et tema suhted emaga paraneksid. A oli nõus pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Lastekaitsetöötaja broneeris AS-le aja Tallinna Perekeskuse psühholoogi vastuvõtule 02.06.2014, kus A ka käis. AS ütles kodukülastusel, et ta soovib elada isa juures.
12.PS tunnistas, et tema läbisaamine lapse emaga on pärast lahutust alati väga pingeline olnud. Üheks põhjuseks on olnud ka elatise teema. PS tunnistas, et ta ei ole KP-le otseselt raha andnud, kuid on ostnud lapsele vajalikke asju ja riideid, põhjenduseks tõi isa välja selle, et tema arvates ei oleks see raha läinud A vajaduste katteks. PS hinnangul tunneb A ennast isa ja tema pere juures hästi ja turvaliselt. Isa kinnitas, et temal on tütrega väga head suhted, samuti on A-l hea läbisaamine P elukaaslase ja tema lastega.
13.03.06.2014 toimus kohtumine AS ema KP-ga Saue Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas. Kohtumisest võtsid osa lapse ema ning Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Saue Vallavalitsuse lastekaitsetöötajad. KP rääkis, et suhe tema ja tema tütre vahel on alati olnud hea ja usalduslik. Väidetavalt oli A-l ka KP elukaaslase PP-ga hea läbisaamine. Ema tunnistas, et A- ja P vahel on mõnikord esinenud konfliktid või arusaamatused. Füüsilist vägivalda kasuisa poolt ema eitas. KP ütles, et ta ei usu, et PP oleks võimeline tema last lööma ning ta oleks seda koheselt takistanud, kui see oleks juhtunud. KP loodab, et politsei tegeleb juhtumiga ja selgitab välja, mis tegelikult 11.05.2014 juhtus. Ema lisas, et A ei rääkinud talle 11.05. midagi, mis paneks ema tõsiselt muretsema, mainis ainult, et tema ja onu P vahel tekkis konflikt telefonilaadija pärast. Samas lisas ema, et tütar nuuksus. KP nõustus, et tema hinnangul on praegu kõige tähtsam taastada suhted tütrega. Ema on valmis selle nimel pingutama, tegema koostööd spetsialistidega. KP tahab, et A tuleks koju tagasi. KP sõnul ei ole ta nõus sellega, et A jääks elama oma isa juurde. Väidetavalt ei ole isa oma tütart kunagi rahaliselt toetanud, samuti ei ole isa oma kokkulepetest kinni pidanud, mis on valmistanud A-le ema sõnul tõsist muret ja trotsi. Samuti tekitab emale muret asjaolu, et väidetavalt oli varem PS-l tõsine probleem mängurlusega ja tal on pidevalt olnud suured võlad, seega võib ema hinnangul olla lapse turvalisus ja heaolu ohus. KP tunnistas,
et tema läbisaamine PS-ga on väga pingeline, vanemad peaaegu ei suhtle omavahel. Ema sõnul ei ole PS võimeline temaga rahulikult rääkima, vaid ründab teda verbaalselt.
14.Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et koostöö vanemate PS ja KP vahel puudub, mis kindlasti mõjutab last negatiivselt. AS ei soovi ega julge praegu ema juures elada, kuna kardab, et konfliktid PP-ga ja vägivald tema poolt tüdruku suhtes võivad korduda. Samuti on politsei poolt algatatud selles asjas kriminaalmenetlus. Laps ei tunne ennast oma ema juures turvaliselt. Tüdruk kardab kasuisa ning soovib elada oma isa juures, kus tunneb ennast hästi ja turvaliselt. A läbisaamine emaga on praegu pingeline, tütar ja ema vajavad tugispetsialistide abi. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul on PS avaldus lapse AS viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks PS-le põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega. Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja hinnangul vajab AS psühholoogilist abi, samuti vajavad tüdruku vanemad psühholoogilist nõustamist või teraapiat, et omavahelist läbisaamist parandada eesmärgiga teha edaspidi lapse kasvatamise osas koostööd. Esimese astme kohtu määrus
15.Harju Maakohus rahuldas 30.06.2014 määrusega avalduse ja tühistas tsiviilasjas nr 2-1117642 03.06.2011 määrusega kinnitatud kompromissi. Maakohus otsustas anda otsustusõiguse lapse AS viibimiskoha (sh elukoha) osas üle avaldajale. Sama 30.06.2014 määrusega tühistas maakohus 26.05.2014 määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
16.PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. AS mõlemal vanemal on lapse hooldusõigus. PS esitas kohtule nõudena avalduse lapse AS viibimiskoha üle otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks.
17.Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest. Vaieldamatult on laste huvideks õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Kuid samuti tuleb arvestada LaKS § 9 sätestatud laste ainumääratletuse õiguse koosseisu kuuluvat õigust vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Samuti on tulenevalt LaKS § 24 laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond.
18.Kohus menetles asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus leidis, et asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral tähtsust omavaid tõendeid. Kohus selgitas välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulas ära lapse vanemad. Menetluses leidis tõendamist, et AS elab koos isaga, kuni 12.05.2014 elas laps koos emaga; AS suhtes on tarvitatud füüsilist vägivalda sellel ajal, kui ta elas oma ema peres; lapsel on oma isaga usalduslik läbisaamine ja soovib elada oma isa peres; AS on 13 aastat ja 9 kuud vana ja tulenevalt lapse east saab kohus tugineda lapse arvamusele; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud varasematel aastatel kogetud tunnetest. Kohus, andes hinnangut uuritud tõenditele, nõustus täielikult avaldaja, lapsele menetluses määratud esindaja argumenteeritud seisukohtadega, aga samuti eestkosteasutuste põhjaliku ja motiveeritud seisukohtadega ja toetudes lapse ning vanemate vahetule ärakuulamisele, jõudis kindlale veendumusele, et avaldus tuleb rahuldada. Kohtumenetluses on esitatud kaalukaid argumente ja tuvastatud asjaoludega on leidnud
kinnitust põhjused, mille tõttu peaks andma otsustusõiguse lapse viibimiskoha üle lapse isale.
19.AS on ärakuulamisel kohtus kinnitanud, et ema abikaasa on korduvalt tema suhtes vägivalda kasutanud ning teda sõimanud. Ka 11.05.2014 oli ema abikaasa tema vastu vägivaldne ning et ta ei julgenud enam oma kodus olla, samuti kinnitas laps, et ta on kindel, et soovib elada isa juures. Lapse hinnangul on isa juures turvalisem. AS avaldas, et XXXXX elasid nad neljakesi ühetoalises korteris. Kohus kontrollis kinnistusraamatust korteri asukohaga XXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXXXX XXXX XXXXXX XXXXXXXXX asuva korteri suurust, mille üldpind on 20,7 m2. Kohus leiab, et antud olukorras, kus lapse suhted ema abikaasaga on pingelised, ei ole eriti murdeeas tütarlapse vaimsele tervisele kasuks elada sama inimesega ning samal ajal ka abielupaariga ühes toas, arvestades samuti üldist ruumikitsikust. Lapsele menetluses määratud esindaja teabest teeb kohus järelduse, et AS on ema abikaasa vägivaldsusest ja oma probleemidest emale rääkinud, kuid ema ei võta midagi ette ega kaitse oma tütart. Lapse ema avaldas advokaadile, et talle on politseis selgitatud 11.05.2014 juhtumiga seonduvat ning näidatud fotosid lapse vigastustega ning et lapse ema hinnangul on see valesüüdistus. Ka on KP lapsele määratud esindajale kinnitanud, et tema abikaasa on hea mees ning et ta ei kujuta oma elu ilma abikaasata ette. KP on kinnitanud, et tema abikaasa on AS-sse suhtunud kui oma lapsesse, kuid kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et KP sõnul tema abikaasa ei tea, kus tema tütar elab ning et ta ei suhtle lapsega, siis ei saa sellist suhtumist pidada niisuguseks, mida saab esile tuua isiku positiivse küljena. Kohus mõistab, et KP-l on soojad tunded oma abikaasa ja teise lapse isa vastu, kuid see ei õigusta tema kriitikavaba suhtumist oma teise lapse elu ja tervise ohtu seadmisse ning probleemi eitamist põhjendusega, et kuigi mõnikord on esinenud konfliktid või arusaamatused A S ja PP vahel, ei usu ta, et PP oleks võimeline tema last lööma. Sellega on KP seadnud oma isiklikud huvid ja heaolu ettepoole oma lapse huvidest. Kohus nõustus lapsele menetluses määratud esindaja hinnanguga selles, et AS suhtes toime pandud vägivalla osas on tegemist tõsise väärkohtlemisega, mida vigastuste tekitamine kõri piirkonnas igal juhul on. Kohus nõustus Saue Vallavalitsusega selles, et alaealise kallal toimepandud vägivallatsemine on lubamatu ja seda ei tohi ega saa aktsepteerida. Kohus nõustus Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukohaga selles, et koostöö vanemate PS ja KP vahel puudub, mis kindlasti mõjutab last negatiivselt. Samuti on leidnud kinnitust avaldaja väide, et lapse ema on keelanud lapsel oma isaga kohtuda. Lapse ema vähelugupidavat suhtumist oma lapsesse näitab ilmekalt lapsele menetluses määratud esindaja arvamuses märgitud asjaolu, et lapse ema telefonis on lapse isa telefoninumber salvestatud nime all „t“. AS ei soovi ega julge praegu ema juures elada, kuna kardab, et konfliktid PP-ga ja vägivald tema poolt tüdruku suhtes võivad korduda. Samuti on politsei poolt algatatud selles asjas kriminaalmenetlus. Laps on nii kohtule kui ka eestkosteasutustele ning temale menetluses määratud esindajale kinnitanud, et ta ei tunne ennast oma ema juures turvaliselt, kardab kasuisa ning soovib elada oma isa juures, kus tunneb ennast hästi ja turvaliselt. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et AS ema abikaasa võib käituda lapse suhtes ohtlikult ning lapsel ei ole tema senises elukohas turvaline elada, mistõttu on põhjendatud anda otsustusõigus lapse viibimiskoha suhtes üle lapse isale.
20.Kohus seisab selle eest, et säiliks ja tugevneks lapse side tema vanematega, kuid antud asjaoludel peab kohus õigeks arvestada eelkõige lapse tundeid, arvamust ja julgeolekut. Kohus märgib ka, et mõistetamatu on taoline olukord, kus laps peab oma dokumendi (IDkaart) väljaandmist emalt nõudma koos lastekaitsetöötajaga. Kuigi laps avaldas, et ta ei tunne ema poolt kaitset ega mõistmist, on kohus menetluses kindlaks tehtud asjaolude
põhjal kindlalt veendunud, et laps on ka oma emaga hingeliselt seotud ja soovib ema lähedust, kuid kohtumenetluses leidis kinnitust, et isal on suurem vaimne valmisolek last kasvatada ning kindlustada lapsele kohased elamistingimused. AS avaldas, et soovib elada koos isaga ning emaga tahab ainult suhelda. Kohus peab oluliseks aktiivseid ja usalduslikke suhteid lapse ja ema vahel ning leidis, et need ei peaks sõltuma lapse alalise viibimiskoha aadressist, vaid peaksid tekkima ja süvenema koos veedetud kvaliteetaja vältel. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et PS avaldus tuleb rahuldada ja anda otsustusõigus lapse AS viibimiskoha, sh elukoha, osas üle PS-le. Määruskaebus
21.KP palub maakohtu määruse tühistada.
22.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et avaldaja suhtes on alustatud kriminaalasja seoses suure elatusraha võlgnevusega. Kuna avaldaja enda väitel saab ta vaid miinimumpalka ning teeb lisaks juhutöid, ei ole selge, milliste rahaliste vahenditega avaldaja last ülal pidada kavatseb. Lisaks on avaldaja elukoht kolmandale isikule eraldatud munitsipaalkorter, seega puudub avaldajal tegelikult koht, kus last kasvatada. Kohus ega eestkosteasutused ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud, sisuliselt on laps jäetud tänavale, kuna isal elamispinda ei ole. Kogu kohtumenetlus on üles ehitatud avaldaja mahitusel politseisse esitatud valekaebuse najal, justkui oleks lapse kasuisa kasutanud lapse suhtes vägivalda. Tegu on vaid kinnitamata kahtlustusega ja alusetu kaebusega. Avaldaja seisukoht
23.PS palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkosteasutuse seisukoht
24.Nõmme Linnaosa Valitsus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
Lapse esindaja seisukoht
25.Lapse esindaja leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Laps on korduvalt, vestluses esindajaga ja lastekaitsetöötajaga, kinnitanud, et soovib elada koos isaga. Esindaja ei näe selleks takistusi. Edasine menetluse käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Lähtudes TsMS §st 659 ja § 657 lg 1 p-st 21 nende sätete koosmõjus peab ringkonnakohus siiski vajalikuks muuta osaliselt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Samuti tuleb kolleegiumi arvates parandada maakohtu määruse resolutsiooni esimest punkti.
28.Avaldaja taotluse õigusliku aluse määratlemine oli maakohtu ülesanne, seejuures ei olnud maakohus seotud menetlusosaliste võimalike õiguslike väidetega. Õigusliku hinnangu andmisel on määruskaebuse lahendamisel menetlusosaliste seisukohtadest sõltumatu ka ringkonnakohus. Maakohus on oma lahendis ulatuslikult refereerinud perekonnaseaduse
erinevaid norme koos viidetega nendega seotud kohtupraktikale. Samas ei ole maakohus enda lahendis osundatud norme käesoleva juhtumi asjaoludega kolleegiumi hinnangul piisavalt seostanud.
29.Kolleegium märgib, et iseenesest säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Kui vanemad ei jõua lahuselu korral neis küsimustes kokkuleppele, saab vanem esiteks nõuda, et kohus annaks PKS § 119 järgi lapse viibimiskoha määramise küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Teiseks võib kumbki hooldusõigust omav vanem PKS § 137 lg 1 järgi taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse, sh lapse viibimiskoha ainuotsustusõiguse üleandmist. Kolmanda võimalusena on PKS § 137 lg 1 järgi võimalik nõuda ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist selliselt, et kohus annab ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osas, milles vanemad ei suuda kokku leppida (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 19 ja 21).
30.Maakohtu määruses on praegusel juhul viidatud nii PKS §-le 119 kui § 137 lg-le 1. Kokkuvõttes jääb aga maakohtu määruse põhjendustest arusaamatuks, kummast õigusnormist lähtudes on maakohus avaldaja taotluse lapse viibimiskoha otsustusõiguse muutmiseks ja viibimiskoha otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks rahuldanud. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja ja KP ühine hooldusõigus AS suhtes oleks osaliselt või tervikuna lõpetatud. Ühise hooldusõiguse lõpetamist ei ole taotletud ka praeguses tsiviilasjas. Eeltoodut arvestades tuleb avaldaja taotlust kolleegiumi hinnangul kvalifitseerida kui PKS § 119 järgset nõuet temale lapse viibimiskoha küsimuses ainuotsustusõiguse andmiseks. PKS § 137 lg 1 kohaldamist puudutavad põhjendused tuleb maakohtu määrusest seega välja jätta.
31.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, mistõttu ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 korrata.
32.Ülalosundatud tsiviilasjas nr 2-11-17642 sõlmiti ja kinnitati kompromiss ajal, mil alaealine laps AS elas koos emaga. Kuivõrd maakohus rahuldas avaldaja taotluse lapse viibimiskoha otsustusõiguse muutmiseks ning andis viibimiskoha otsustusõiguse avaldajale (st isale), tuli kohtul otsustada ka Harju Maakohtu poolt 03.06.2011 tsiviilasjas nr 2-11-17642 kinnitatud suhtlemise korra täitmise lõpetamine. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni esimeses punktis otsustanud ekslikult aga tühistada 03.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-17642 kinnitatud kompromissi. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul õiguslik alus kõnealuse kompromissi tühistamiseks. Kohus sai otsustada üksnes kompromissi osaks oleva suhtlemise korra täitmise lõpetamise. Vastavas osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni parandada. TsMS § 659 ja § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
33.Kolleegium märgib, et käesolevas menetluses ei ole taotletud lapsega suhtlemise korra määramist, mistõttu ei saa kohus selle küsimuse üle otsustada. Samas, nagu kolleegium on eelpool märkinud, on A.S-l õigus K.P-ga (kui lahuselava vanemaga) suhelda. Juhul kui avaldaja ja K.P ei jõua kokkuleppele, kuidas laps saab K.P-ga suhelda, võib kumbki vanem nõuda suhtlemise korra otsustamist kohtu poolt.
34.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Määruskaebuse esitaja on põhiliste vastuväidetena avalduse rahuldamisele esitanud argumendid, et lapse isal ei ole piisavalt materiaalseid ressursse lapse ülalpidamiseks, kuna tal on elatisraha võlgnevus lapse ema juures viibimise ajast ning isa perekonna elukohana kasutatav korter ei kuulu lapse isale. Kolleegium on seisukohal, et esitatud vastuväited ei ole õiguslikult asjakohased. Arvestades kujunenud olukorda ning asjaolu, et laps elab isa juures ning praeguseks ajaks juba 14-aastane laps on ka avaldanud soovi isa juurde elama jääda, on otsustusõiguse kuulumine lapse isale igati lapse huvides. Seoses elatisraha võlgnevusega on lapse isa maakohtule ning eestkosteasutustele antud ütlustes selgitanud, et võlgnevus tekkis peaasjalikult selle tõttu, et lapse vanematel oli omavaheline läbisaamine äärmiselt probleemne ning lapse isa tegi pigem kulutusi otse lapsele tema reaalsete vajaduste katmiseks, sh riided ning toit. Kohtul ei ole alust arvata, et lapse isal ei ole võimalik last piisava ülalpidamisega kindlustada.
35.Iseseisvat tähtsust ei oma määruskaebuses esitatud väide, et lapse isa elab koos elukaaslasega munitsipaalkorteris. Tähtsust omab asjaolu, et lapsel on isa elukohas normaalsed elamistingimused. Maakohus on vaidlustatud määruses lapse huve kaalunud, oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või anda tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut.
36.Põhjendamatu on ka määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks kohtumenetlus lapse hooldusõiguse ümbermääramisel üles ehitatud avaldaja mahitusel politseile esitatud valekaebusele, justkui lapse kasuisa oleks kasutanud lapse suhtes vägivalda. Maakohus ei ole tuginenud asja lahendamisel ainult või peaasjalikult politseilt saadud infole. Maakohus on hinnanud esitatud ja kogutud tõendeid nende kogumis ning lähtunud mh Tallinna Linnavalitsuse ja Saue Vallavalitsuse seisukohtadest ning lapse enda ja talle määratud esindaja arvamustest. Kasuisa poolt vägivalla kasutamist on ka laps A.S ise kohtule kinnitanud.
37.Määruskaebuse menetlemisega seotud menteluskulud jäävad TsMS § 171 lg 2 ja § 190 lg 7 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.