Hageja: AL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja: JL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2014 otsus osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uus otsus.
2.Jätta AL hagi JL vastu elatise saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja AL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AL esitas 30.09.2013 Pärnu Maakohtule hagi JL vastu, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, so Vabariigi Valitsuse kehtestatud 1⁄2 kuupalga alammäärast alates 01.09.2013 kuni kooli lõpetamiseni, so 2014. aasta juunikuuni.
2.Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tsiviilasjas nr 2-11-51289 maksma hagejale elatist kuni 21.06.2013. Kuna hageja jätkas 2013. aasta sügisel õpinguid XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXX 12. klassis, on ta perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 alusel elatist saama õigustatud isik. Kuigi XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX toimub õppetöö kahel või kolmel päeval nädalas, mis võimaldaks õppimise ajal ka töötada, ei ole hagejal õnnestunud sellist töökohta leida. Seega ei ole ta õpinguid katkestamata võimeline ise end ülal pidama. Hagejal sissetulek puudub ja ta on ema ülalpidamisel.
3.Juhul, kui kohus leiab, et kostjal ei ole ülalpidamiskohustust PKS § 97 p 2 alusel, on tal see tulenevalt PKS § 97 p-st 3. Kostja varaline seisund võimaldab hagejale ülalpidamist anda ja pidada ülal kõiki oma lapsi vähemalt miinimummääras. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei kuulu PKS § 97 p 2 kohaldamisele, kuna hageja kaotas õpingute katkestamise tõttu 01.06.2012 õiguse elatist nõuda. Hagejal tekkisid võlgnevused õppetöös 2011/2012 õppeaastal seetõttu, et ta ei viitsinud koolis käia, mida näitab puudutud tundide arv õppeaasta lõpul.
5.PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks on isiku suutmatus ennast ise ülal pidada. PKS eelnõu kohaselt võib see puududa täisealisel alanejal sugulasel, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetuleku hankima. Hagejal ei ole kehalist ega vaimset puuet ning mittestatsionaarne õppevorm ei ole põhjuseks, miks isik ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
6.Kostjal on kaks alaealist last – 08.04.2012 sündinud poeg N ja 05.04.2013 sündinud tütar A. Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja soovib koju jääda 2016. aasta kevadeni. Kostja varaline seisund ei võimalda hagejale ülapidamist anda, kuna kostja ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha ja kostjal ei ole vara, mida oleks võimalik realiseerida. PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada ülalpidamise andmisel alaealisi lapsi täiskasvanud lapsele. Ka enne töötuks jäämist ei võimaldanud kostja varaline seisund hagejale elatist anda. Kostja sai töötasuna 920 eurot (neto) ja tema vältimatud püsikulud kuus olid 857,38 eurot.
7.Hageja on 19-aastane ega lõpeta gümnaasiumi tõenäoliselt ka 2014. aasta kevadel. Oleks ebaõiglane, kui kostja kahe alaealise lapse ülalpidamine kannatakse hageja hoolimatu suhtumise tõttu õppetöösse.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2013-01.03.2014 eest 995 eurot.
9.Hageja on PKS § 97 p 2 alusel elatist saama õigustatud isik. Hageja õppis täisealiseks saamise ajal 29.04.2012 XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX 11.klassis. Õppeaasta lõpus kustutati ta kooli õpilaste nimekirjast, kuid järmisel, so 2012/2013 õppeaastal jätkas ta keskhariduse omandamist XXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXXXX 11.klassis ja 2013/2014 õppeaastal XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX 12.klassis. Seega on hageja täitnud PKS § 97 p-s 2 sätestatud hariduse omandamise jätkuvuse põhimõtet.
10.PKS § 97 p 2 ei seo elatise saamise õigust ja/või selle andmise kohustust täisealiseks saanud lapse õppeedukusega. Õpingute kestvuse, mille vältel on õigus elatist saada, on seaduseandja piiranud 21 eluaastaga, arvestusega, et nii laste vaimsed võimed kui ka muud edukust takistavad olukorrad võivad olla erinevad. 21-aastaselt võib lõpetada ka põhikooli ja seesugune õpiaja venimine ei anna vanemale õigust elatise andmisest keelduda.
11.Kostja väited hageja hoolimatuse ja ebamõistliku käitumise suhtes on tõendamata ja kostja vanemlikke kohustusi silmas pidades ka kohatud. Kostja on mõlemal õppeaastal ühel korra tundnud huvi hageja õppeedukuse vastu ja sedagi mitte lapse enda, vaid õpetajate kaudu. Kostja ei ole pärast kodunt lahkumist hageja kasvatamisel osalenud ja oma tütrega isegi mitte vestelnud, selgitamaks välja koolist puudumise või edasijõudmatuse võimalikke põhjusi. Kostja süüdistused hageja hoolimatuse ja ebamõistliku käitumise kohta on oletuslikud ja meelevaldsed. Eelkirjeldatud põhjusel on asjakohatu ka kostja taotlus PKS § 103 lg 1 p 1 kohaldamiseks.
12.Kuigi hageja õpib mittestatsionaarses õppevormis, on ilmne, et eesti tööturul valitsev olukord ja õppetöö korraldus täiskasvanute gümnaasiumites ei võimalda enamikel seal õppivatel inimestel õppetöö kõrvalt töötada. Hageja kinnitas, et on püüdnud leida osalise tööajaga või vahetustega töökohta, kuid tulutult. Kodust kaugemale tööleasumine nõuaks lisaressursse, mis hagejal puuduvad.
13.Tõendamata on kostja väide, et tal ei olnud ega ole võimalik hagejale elatist anda ilma oma kahe alaealise lapse ülalpidamist kahjustamata. Kostja kuupalk (kuni töötuks jäämiseni) oli 1184,36 eurot kuus. Kuigi kostja määratles oma igakuiste püsikulude suuruseks 857,38 eurot, on ilmne, et ta ei kanna ega ole ka kohustatud kandma kõiki nimetatud kulutusi üksi. Kostja lapsed on sündinud 08.04.2012 ja 05.04.2013. Seega saab kostja elukaaslane emapalka ning peretoetusi, mis on mõeldud eelkõige peres kasvavate alaealiste laste toimetuleku kindlustamiseks.
14.Asjaolu, et kostjal oli kuni töötuks jäämiseni võimalik hagejale tema poolt taotletud ulatuses elatist anda, kinnitab 27.01.2012 sõlmitud kohtulik kokkulepe, millega kostja võttis kohustuse maksta hagejale kuni 21.06.2013 elatist 180 eurot kuus ja kustutada igakuiselt varasemat võlgnevust 46,60 eurot kuus, kokku seega 226,60 eurot. Kuna 05.04.2013 sündis kostja uude perre teine laps, on põhjendatud seni tasutud elatise vähendamine 160-le eurole kuus.
15.Töötuks jäämisest, so alates 04.03.2014 tuleb kostja vabastada hagejale elatise tasumise kohustusest. Kostja sissetulekuks on töötu abiraha 350-370 eurot kuus. Seega ei ole ta võimeline kõigile oma lastele ülalpidamist andma ning PKS § 98 lg 1 järgi tuleb sellisel juhul alaealisi lapsi eelistada täisealiseks saanud lapsele. Kostjalt tuleb välja mõista elatise võlgnevus perioodi 01.09.2013-01.03.2014 eest summas 960 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Hageja õppis täisealiseks saamise ajal (29.04.2012) XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX, aga 01.06.2012 kustutati ta õpilaste nimekirjast edasijõudmatuse tõttu. Seega ei ole täidetud tingimus, et hageja oleks täisealiseks saanuna jätkanud keskhariduse omandamist gümnaasiumis. Kui isik pärast õpingute lõppemist asub uuesti õppima ja keskharidust omandama, siis õpingute vahepealse katkemise tõttu tal PKS § 97 p-s 2 ettenähtud ülalpidamise nõudmise õigust enam ei ole. Hagejal jäi kool lõpetamata tema ebamõistliku käitumise tagajärjel.
18.Asjaolu, et seaduses on sätestatud elatise maksmise kohustus kuni 21. eluaastani, ei anna täiskasvanule õigust täita koolikohustust hooletult. Hageja registreeris ennast 2012/2013 õppeaastal XXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXXXX, kus ühe õppeaasta jooksul ei suutnud läbida kolme õppeainet, mistõttu jäi suvetööle. Hageja viidi ühe võlgnevusega üle 12. klassi. Alates 26.09.2013 õpib hageja XXXXX
XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX
12.klassis mittestatsionaarses õppevormis. Seega vahetab hageja ilma mõjuva põhjuseta pidevalt õppeasutust. Hagejal oleks õigus nõuda elatist olukorras, kus ta õpiks katkematult ühes õppeasutuses ja mõjuval põhjusel ei oleks saanud õpinguid nominaalaja jooksul lõpetada.
19.Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg-le 2 on nominaalne õppeaeg gümnaasiumis 3 aastat ja seega pidanuks hageja kooli lõpetama 2013. aasta kevadel. Gümnaasiumis ei ole ette nähtud klassikursuse kordamist. Kohus jättis tähelepanuta kostja kirjavahetuse
XXXXX
XXXXXXXXXXXX
XXXXXXXXXXX
õppealajuhatajaga, millest nähtub, et hageja käib küll koolis, kuid puudub tihti ja hinded ei ole korras. Samuti ei ilmunud hageja arenguvestlusele. Kuna hageja rikkus koolikohustust (PGS § 9 lg 1), on ta loonud kunstlikult olukorra elatise nõudmiseks.
20.Kohus ei arvestanud tagasiulatuva elatise väljanõudmisel asjaoluga, et kostjal on kohustus ülal pidada kahte alaealist last. Ebaõiglane oleks, kui nende ülalpidamiseks kuluvad summad väheneksid seetõttu, et kostja peab tasuma elatist täiskasvanud lapsele tema koolikohustuse täitmisesse hoolimatu suhtumise tõttu. Lähtudes PKS § 103 lg 1 p-st 1 tuleb kostja vabastada täisealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuna abivajadus on tekkinud hageja ebamõistliku käitumise tagajärjel. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus hagi rahuldas. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, st alates 01.03.2014 kuni kooli lõpetamiseni elatise välja mõistmata.
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus PKS § 97 p 2 ebaõigesti. Nimetatud sätte järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist selles sättes nimetatud õppeasutuses. Seega peab ülalpidamist saama õigustatud isik õppima ühes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja jätkuvalt ka pärast seda. Hageja sai täisealiseks 29.04.2012 ja õppis sel ajal XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX. 01.06.2012 kustutati ta kooli
nimekirjast edasijõudmatuse tõttu (t lk 30-32). Seega katkesid tema õpingud 01.06.2012. Asjaolu, et hageja asus järgmisel, so 2012/2013 õppeaastal uuesti õppima, minnes XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX ja ta õppis hagi esitamise ajal XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, ei tähenda õpingute jätkamist PKS § 97 p 2 tähenduses ega anna talle õigust saada nimetatud sätte alusel ülalpidamist.
25.Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis võimaldaks hagi rahuldada PKS § 97 p 3 alusel. Nimetatud sätte järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Riigikohus märkis 07.03.2014 määruses nr 3-2-1-192-13, et PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks on alaneja või üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima. Seega tuleb PKS § 97 p 3 alusel elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama.
26.Hageja poolt esile toodud asjaolud ei võimalda teha järeldust selle kohta, et ta on võimetu endale ise sissetulekut hankima ja end ise ülal pidama. Ringkonnakohtu hinnangul see, et hageja õppetöö toimub kahel või kolmel päeval nädalas ja tal ei ole väidetavalt õnnestunud leida osalise tööajaga tööd, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Seega ei kuulu hagi rahuldamisele ka PKS § 97 p 3 järgi. Kuna hageja elatise nõue ei ole põhjendatud, puudub alus kontrollida seda, kas kostja varaline seisund võimaldab tal hagejale ülalpidamist anda või mitte.
27.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.