Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 20.03.2013 esitas ST (hageja) Harju Maakohtule hagi JJ (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks, paludes tuvastada hageja põlvnemine kostjast ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis perioodi 20.03.2012 kuni 31.12.2013 eest 3421,93 eurot ja alates 01.01.2014 elatis 177,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elasid lapse ema ŽT ja kostja koos alates 04.05.2011 ja neil sündis XX.XX.XXXX tütar, kelle isa on kostja. Pärast seda kui kostja sai ŽT rasedusest teada, lõpetas ta ŽT suhtlemise ning keeldus pärast lapse sündi lapse sünni registreerimiseks perekonnaseisuametisse minemast. Hageja elab koos emaga, kes tegeleb üksi lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Alates hageja sünnist ei ole ei ole kostja vabatahtlikku abi hageja ülalpidamiseks ja kasvatamiseks osutanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus vähemalt elatise nõudes jätta hagi rahuldamata. Kostja väitis, et hageja seaduslik esindaja ŽT käis aeg-ajalt kostjal külas, kuid nad ei ole kunagi koos elanud. Kostja elab koos oma emaga, mille põhjuseks on asjaolu, et kostja on pikaajaliselt põdenud raskekujulist epilepsiat, mis on aastatega süvenenud ja mistõttu vajab kostja pidevat järelevalvet. Epilepsia tagajärjel või muul põhjusel esineb kostjal viimastel aastatel ka vaimse funktsiooni kõrvalekalle, mistõttu tema mõistus on häiritud ja ta ei saa aru tegelikest asjaoludest ega ümbritsevast olukorrast. Kostjal on ka püsiv töövõimetus 80%. Kostja märkis, et isegi kui kohus tuvastab, et kostja on lapse isa, siis puuduvad tal võimalused lapsele elatist anda, sest kostja ise on riigi poolt ülalpeetav ning ta ei suuda isegi enda eest hoolitsemisega toime tulla. Samuti palus kostja juhul, kui kohus peaks otsustama DNA testi tegemise, vabastada teda testi eest tasumise kohustusest. Maakohtu otsus 05.06.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, tuvastades, et hageja põlvneb kostjast ning mõistes kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 60 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus määras saata määruse 10 päeva jooksul selle jõustumisest Tallinna Perekonnaseisuametile hageja sünniaktis muudatuste tegemiseks. Menetluskulud jättis kohus riigi kanda. Hageja põlvnemise tuvastamise nõude osas tugines kohus perekonnaseaduse (PKS) §-le 82, § § 84 lg-le 1 ja lg 1 p-le 3, § 94 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 95. Kohus märkis, et hagi rahuldamise aluseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-ekspertiisi akt 25.03.2013, milles ekspert on jõudnud järeldusele, et tõenäosus, et JJ on ST bioloogiline isa, on 99,999987%. Nimetatud tõenäosus on piisav, et tõendada hageja põlvnemist kostjast. Elatise nõude osas tugines kohus PKS §-le 96, § 97 p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2 ning § 101 lg-le

931712 nähtuvalt on kostja töövõime kaotuse suuruseks määratud 80%. Samast otsusest nähtuvalt esineb kostjal keskmise puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle ja keskmine puue; puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele ning kommunikatsioonivahendite kasutamisele 189% sotsiaaltoetuste määrast. Sotsiaalkindlustusameti 08.04.2013 kirjast nähtuvalt on kostja töövõimetuspensioni suurus alates 01.04.2013 214,69 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 48,33 eurot kuus. Kostja on nimetanud, et muid sissetulekuid tal elatise tasumiseks ei ole. Seda tõendab ka kostja konto väljavõte. Sotsiaalkindlustusameti 04.04.2013 kirjast nähtuvalt on kostja ema NJ vanaduspensioni suuruseks 351,30 eurot. Kostja kirjaliku seletuse kohaselt on tema ja temaga koos elava ema pensionid ja sotsiaaltoetus kokku 614,32 eurot. Nimetatud summast kulub mõlema isiku ravimitele 80 eurot kuus, kommunaalteenustele 200 eurot kuus ja kahe isiku peale kokku jääb toidule, hügieenile ja muudele kuludele 334 eurot. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja seaduslik esindaja ei olnud nõus elatise väljamõistmisega alla alammäära. Kohus leidis poolte varaliste olukordade võrdlemisel, et mõlemad on väga halvas olukorras. Hageja seaduslik esindaja ei tööta ning on töötuna arvele võetud. Hageja seaduslik esindaja kasvatab üksi kahte last. Teise lapse suhtes ei ole põlvnemist tuvastatud. Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2013 kirjast nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse ja lapsehooldustasu suurus ühes kuus 115,07 eurot. Eeltoodu põhjal mõistis kohus kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise alla alammäära, märkides, et elatis tuleb vaatamata kostja väidetele välja mõista, kuna laps vajab ülalpidamist. Kostjalt tuleb elatis lapse kasuks välja mõista summas 60 eurot kuus. Kostja varandusliku seisu paranemisel võib hageja oma seadusliku esindaja kaudu esitada uue hagi. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vanemate kohustused tulenevad laste põlvnemisest. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-57-03 ja nr 3-2-1-36-08 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel koos põlvnemise tuvastamisega mõista elatis välja alates hagi esitamisest. Eeltoodud põhjusel leidis kohus, et hageja tagasiulatuv elatise nõue alates 20.03.2012 tuleb jätta rahuldamata. Elatis 60 eurot kuus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest. Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus, et elatise hagiavalduse esitamine on riigilõivuvaba. Hageja seaduslik esindaja on Harju Maakohtu 27.03.2013 määrusega vabastatud põlvnemise tuvastamise riigilõivu tasumisest ja Harju Maakohtu 25.02.2014 määrusega vabastatud DNA ekspertiisikulu tasumisest. Kostjale on Harju Maakohtu 16.08.2013 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtu hinnangul on hageja seaduslik esindaja ja kostja mõlemad isikud, kellelt ei saa eeldada menetluskulude kandmist. Kohus vabastas pooled menetluskulude tasumise kohustusest TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 2 alusel, leides, et kummagi poole suhtes ei ole õiglane teise poole menetluskulude nende kanda jätmine. Kohus määras, et kumbki pool ei pea kandma kulusid, mille tasumisest teine pool on vabastatud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Apellatsioonkaebus 04.07.2014 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 177,50 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja märgib, et hageja poolt tema materiaalse seisundi kohta esitatud asjaolud ei anna talle õigust vabaneda tema lapse suhtes seadusega ettenähtud ülalpidamiskohustustest. Kostja nimetab oma sissetulekuks 263,02 eurot, mis koosneb pensionist ja hüvitisest, kuid ei nimeta sissetulekuid oma töötegevusest. Kostja töötab regulaarselt ehitajana remondiehitustöödel. Kui pooled elasid koos, töötas kostja Kadriorus elumaja katuse remonditöödel. Esitatud asja materjalides on hageja seaduslik esindaja viidanud, et kostja on rõhutanud oma materiaalseid probleeme ja 48,8 m2 pindalaga korteri ülalpidamise kohustust, esitades seejuures kommunaalteenuste arved detsembri- ja jaanuarikuu kui aasta kõige külmemate kuude eest. Hageja ema ei tööta ja tema sissetulekuks on 183 eurot, millest 68 eurot on töötukassa toetus ja 115 eurot lastetoetus kahele lapsele. Peale hageja on ŽTl ka teine tütar. Hageja ema majanduslik seisund ei võimalda tal hagejat üksinda üleval pidada. Kohtu väited selle kohta, et hageja seaduslik esindaja antud hetkel ei tööta, kuna on hõivatud alla 3-aastase lapse eest hoolitsemisega, ei saa olla aluseks järeldusele, et kostja võib olla lapse ülalpidamise kohustusest vabastatud. Hageja leiab, et summas 60 eurot kuus ei ole võimalik last kasvatada ja ülal pidada. Hageja hinnangul viitab kostja piisavalt heale materiaalsele olukorrale asjaolu, et 14.06 ja 27.06.2014 laekus hageja seadusliku esindaja arvele kostjalt alimente kokku 900 eurot. See tõendab, et kostjal on märkimisväärses ulatuses vaba raha, mis võimaldab tal oma last üleval pidada ka riigi poolt määratud miinimumi ulatuses. Viidates TsMS § 442 lg-le 8, märgib hageja, et kohus ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud, millistel tõenditel põhinevad tema järeldused ja millistest tsiviilkohtumenetluse normidest kohus otsuse tegemisel juhindus. Kaebuse õigusliku alusena tugineb hageja PKS §-dele 101 ja 102. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukohus Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 05.06.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei ole tsiviilasja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu märgitakse hageja apellatsioonkaebuses ning on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid üksikasjalikult hinnanud ning neid kogumis hinnates põhjendatult hagi vaid osaliselt rahuldanud. Maakohus on õigesti kohaldanud PkS § 102 lg-t 2. Vastustaja on tõendanud kohtumenetluses, et tal esinevad keskmise sagedusega generaliseerunud epilepsiahood ja väikesed hood 2 korda kuus, peavalud, pearinglushood ning seega on tööga tavatingimustes raske elatist teenida (t.l.34). Apellatsioonkaebuses märgib apellant, et vastustaja töötab regulaarselt ehitajana remondi- ja ehitustöödel. Vastustaja eitab

regulaarset töötamist. Kaebusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes apellant sellisele järeldusele jõudis. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue. Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on hinnangu andnud. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte kanda.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.