KM avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks MM avaldus määramiseks
lapsega
suhtlemiskorra
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (puudutatud isik) KM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X,
XXXXXXX XXXXX)
Avaldaja (puudutatud isik) MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-X
XXXX XXXXX)
Puudutatud isik SM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X, XXXXXXX XXXXX), esindaja määratud korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutused: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Tapa Vald
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 1(9)
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta KM kanda, va lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
3.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.KM esitas 03.04.2014 Harju Maakohtule avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Avalduse kohaselt sündis 21.11.2010 avaldaja ja MM abielust tütar SM. Vanemad lahutasid abielu 17.07.2012, kooselu lõppes varem. Tütar elab koos emaga, lapse isa elab alaliselt eraldi. Isa ei ole juba üle aasta lapse vastu huvi tundnud ega lapsega kontakti otsinud. Isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, kuigi elatis on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-46207 välja mõistetud. Isa ei osale lapse kasvatamises ega tema eest hoolitsemises. See oli nii ka kooselu ajal, enne abielu lahutamist. Isal on probleeme alkoholi, suitsetamise ja kasiinoga. Avaldajal ja lapse isal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, kuid vanemad elavad alaliselt lahus ega saa isapoolse huvi puudumise tõttu ühist hooldusõigust teostada. Arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse elamistingimusi on lapse huvides vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ning anda avaldajale lapse suhtes ainuhooldusõigus. Avaldaja tahab täielikku hooldusõigust endale, et ta saaks lapsega ka välismaale sõita. Lapse isa väide, et ema on takistanud isal lapsega suhelda, on alusetu ja ebaõige. Ema pöördus ise peale lahutust korduvalt lapse isa poole, et isa osaleks lapse kasvatamisel ning võtaks last ka enda hoida, isa aga keeldus. Lapse isa ei ole esitanud ühtegi tõendit, et teda on takistatud lapsega suhtlemast ega viidanud, mida ta on ette võtnud, et lapsega kontakti saavutada ja täita oma kohustusi lapse suhtes. Isa viitab üksnes oma õigustele lapse suhtes, arvestamata, et tal on kohustus osaleda stabiilselt lapse elus, tema eest hoolitseda ja teda kasvatada. Lapse kasvatamine on igapäevane tegevus, peab olema järjepidev ja stabiilne. Seda ei saa korraldada nii, et siis, kui isa leiab aega ja talle sobib, siis ta soovib osaleda lapse elus. Lapse isa väide, et ta ei saanud last sünnipäeval õnnitleda on alusetu, kuna isa ei ole ise lapsega kontakti otsinud. Last õnnitlesid isapoolsed vanavanemad, kes isast enam lapse vastu huvi tunnevad. Ema ei ole vanavanemate ja lapse suhtlust takistanud. Seetõttu ei ole ka põhjust, miks peaks ema lapse ja isa suhtlust takistama. Laps vajab oma ellu stabiilsust ja turvalisust ka siis, kui vanematel on rasked ajad, ka sel perioodil tuleb tagada lapse heaolu, tema eest hoolitsus ja ülalpidamine. Perioodil juuli 2012 - mai 2014 on isa maksnud elatist kokku 7 korda. Jättes lapse suhtes ülalpidamiskohustuse nii pikaajaliselt täitmata, ei tundnud isa seejuures huvi, kas ja kuidas lapse ema suudab üksinda tagada lapse piisava ülalpidamise. Isa viitab oma muudele kohustustele ja täitemenetlustele, kuid ka sel juhul on täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissetuleku arestimiseks sätestatud piirangud, et tagada lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmine. Vajadusel oleks ülalpidamist saanud anda ka muul moel, aga selleks isa midagi ette ei võtnud, mis näitab isa huvi puudumist lapse heaolu tagamisel ja tema vastutusvõime puudumist lapse kasvatamiseks. Lapse isa uus elukaaslane on selgitanud, et perioodil, mil lapse isa viitab finantsraskustele, ostis lapse isa igapäevaselt alkoholi ja mängis kasiinos. Sellest võib järeldada, et lapse isal on varjatud sissetulekud, mida ta lapse ülalpidamiseks kasutada ei soovi. Seega on isa esitatud asjaolud, seisukohad ning kirjeldused lapse heaolu ja emotsionaalse arengu tagamiseks paljasõnalised ja isa käitumisele mittevastavad. Tegelikkuses ei täida isa oma lapse suhtes ei hooldusõigusest tulenevaid kohustusi ega ülalpidamiskohustust. Lapse isa uus elukaaslane on kinnitanud, et lapse isa ei osale piisavalt ka oma uue lapse kasvatamises, mis tõendab isa valmisoleku puudumist laste kasvatamiseks. Kui isa soovib edaspidi siiski lapse elus stabiilselt osaleda
2(9)
ning temaga suhelda, siis on lapse huvides, et laps alustaks tasapisi isaga uuesti suhtlemist, kuna nii väikese lapse jaoks on aasta väga pikk aeg, hingeline side isaga katkenud ning laps peab isaga harjuma. Seetõttu on lapse huvides, et esialgu oleks suhtlus- ja kohtumisaeg lühemaajaline ja turvalise isiku juuresolekul, näiteks kaks korda kuus puhkepäeval korraga kaks tundi ema juuresolekul. Lapse isa on lubanud, et tuleb lapsega kohtuma, aga ta ei ole käinud iga kord, kui on lubanud, mistõttu ei saa kokkulepetesse isaga uskuda. Isa ei taha lapsega kohtuda, kui isa tahaks, siis ta võtaks ise ühendust. Isa poolt viidatud kokkulepitud teatrikülastuse ajal oli laps haige.
2.MM esitas 05.05.2014 kohtule vastuse avalduse osas ja avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Isa ei nõustu lapse hooldusõiguse täielikult ühele vanemale andmisega. Lapse ema on takistanud isa ja lapse suhtlemist peale abielulahutust, leides erinevaid ettekäändeid, miks laps ja isa ei saa kohtuda (lapse haigus, ärasõit) või keelas lihtsalt kokkulepitud teatrikülastuse, kui isal olid juba etenduse piletid ostetud. Lapse sünnipäeval isa ei saanud lapsega kohtuda, sest ema ei võtnud telefoni vastu. Lapse isa andis lapsele kingituse üle vanaema kaudu. Väide, et isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, ei vasta tõele. Peale vanemate lahutust isa kandis üle lapse ema pangakontole igakuiselt lapse elatisraha kokku summas 150 eurot. Poole aasta möödudes tekkisid isal majanduslikud raskused ning pangakonto oli arestitud kohtutäituri poolt, mistõttu ei olnud võimalik elatisraha tasuda. Alates aprillist 2014 arvelduskonto vabastati ja isa jätkas elatisraha tasumist. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides, isa on vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama. Isa töötab keevitajana ning saab palka keskmiselt 440 eurot. Nii lapse isa kui ka ema elavad üürikorteris. Isa elab elukaaslase ning nende ühise 3-kuuse pojaga kahetoalises korteris, kus on olemas voodi, laud, mänguasjad, televiisor ja kõik muu tütrele vajalik. Kuna isal on ka teine väike laps, siis on tal kogemus lapse hooldamises ja kasvatamises. Senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele takistas just lapse ema käitumine. Kuivõrd lapse ema takistab isa ja lapse kohtumist, palub isa lapsega suhtlemise korra kindlaks määrata kohtul, esitades selleks omapoolsed ettepanekud. Laps on veel väike ja kasvab kiiresti, lapse isa peab oluliseks tütrega suhtlemist, kuna lähedussuhe isaga loob aluse lapse emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse arenguks ning isal, kes on alati lapse jaoks olemas ja kes teda tingimusteta armastab, kujuneb lapsega soe ja usalduslik kiindumussuhe, mis on aluseks lapse eneseusaldusele ja hilisematele suhetele. Isa soovib osaleda oma tütre isiksuse kasvatamises ja lisada arengusse asendamatu panuse, kuna sellest sõltub lapse emotsionaalne ja vaimne areng. Isa on nõus hooldusõiguse osalise lõpetamisega nii, et laps elab emaga ja ema otsustab lapse lasteaias- ja kooliskäimise üle ning terviseküsimusi.
3.Lapsele määratud esindaja toetas ema avaldust lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Esindaja seisukoha kohaselt on laps kolmeaastane ja kuna ta ei ole oma isaga üle aasta suhelnud, siis ei ole tal võimalik isaga seonduva kohta oma hinnangut anda. Ema selgitas 15.04.2014 täiendavalt, et lapse isa ei ole hakanud lapsega uuesti suhtlema. Lapsega suhtlevad küll isapoolsed vanemad, kes on võtnud vahel lapse endaga koju kaasa. Avaldaja arvates on lapse isal uus pere, millega võib selgitada tema huvipuudust lapse vastu. Esindaja hinnangul on avaldaja olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele, kasvatab ja peab last üleval, on lapse eest igapäevaselt hoolitsedes temaga hingeliselt seotud. Hooldusõiguse üleandmine emale võimaldab emal otsustada operatiivselt lapsega seonduvaid olulisi asju ja reisida koos lapsega välismaal, ilma selleks lapse isalt nõusolekut küsimata. Hooldusõiguse täielik üleandmine emale on kooskõlas lapse huvidega, et jätkuks lapse senine elukorraldus ning et lapse jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis. Hooldusõiguse üleandmine lapse emale on vajalik selleks, et viia tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagada lapse elukorralduses selgus. Isa ja lapse suhtlemiskord peab olema täidetav, et
3(9)
selle rikkumise korral saaks vajadusel algatada lepitusmenetluse. Üks kord nädalas lapsega kokkusaamine võimaldab lahuselaval vanemal säilitada suhted oma lapsega ja hoida ära lapse isast võõrdumist. Selline olukord oleks lapse huvidega kooskõlas. Lapse esindaja esitas isa ja lapse suhtlemiskorra osas omapoolsed ettepanekud.
4.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukohas märgitult elab lapse ema kolmetoalises üürikorteris, millest kasutab kahte tuba. Korter on puhas ja korras. Emal on uus elukaaslane, kellega neil on ühine poeg. Viimasel aastal on ema teostanud ainuisikuliselt hooldusõigust tütre suhtes. Seega ei ole lapse isa oma praeguse elukorraldusega soovinud osaleda lapse elus, tal puudub vaimne ja majanduslik valmisolek ning tahe last kasvatada. Tegelik olukord tuleb fikseerida ka juriidiliselt ja lapse ainuhooldusõigus tuleb anda lapse emale. Kuna laps ei ole oma isa ligi poolteist aastat näinud ning on alles kolmeaastane ning lapse ema ei usalda isa, võiksid lapse ja isa kohtumised toimuda esialgu kolmanda isiku, s.o lapse ema või isapoolsete vanavanemate, juuresolekul ja kohtumised peaksid toimuma Tallinnas.
5.Tapa Vallavalitsuse seisukohas märgitu kohaselt elab lapse isa koos elukaaslase ja nende ühise lapsega (sünd 2014) üürikorteris Tapa linnas. Isa teatas, et ta tahab osaleda oma lapse elus ja tahab lapsega suhelda. Põhjalikumalt olukorda selgitada lubas isa siis, kui tuleb lastekaitsespetsialisti juurde, öeldes, et kohtumise kuupäevast annab hiljem teada. Sellest ajast alates kontakt isaga katkes. Isa elukaaslase sõnul ei täida MM oma vanemakohustust ka nende ühise lapse suhtes, tarvitab alkoholi ja käitub lapse juuresolekul ükskõikselt. Kuna MM ei toeta peret täies ulatuses materiaalselt, pidi tema elukaaslane tööle asuma, vaatamata sellele, et neil on 5-kuune poeg. 16.05.2014 teostas lastekaitsespetsialist kodukülastuse isa juurde Tapa linnas, kuid sisse ei saanud. Tapa Vallavalitsus on seisukohal, et isa ei ole täitnud seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ega ole lähtunud lapse huvidest, vaid pigem lapsesse ükskõikselt suhtunud ja lapse hoolitsuseta jätnud, mistõttu Tapa Vallavalitsus toetab ema avaldust lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult avaldajale üleandmiseks. Maakohtu lahend
6.09.06.2014 määrusega rahuldas maakohus KM avalduse osaliselt, lõpetades osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse tütre suhtes ja andes otsustusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha), koolieelse lasteasutuse ja kooli määramise ning tervisekorraldusega seonduvate küsimuste osas üle KM-le. Kohus määras lapse ja isa suhtlemise korra kuni lapse kooliminekuni järgnevalt:
1.Kuni 31.07.2014 kohtub isa oma tütrega igal laupäeval kell 10-13 lapse ema juuresolekul. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütrega kohtuda ilma lapse ema juuresolekuta. Muud isikud võivad lapse ja lapse isa käesoleva määruse alusel toimuva kohtumise juures viibida ainult lapse vanemate kokkuleppel. Lapse ja tema isa kohtumise aja võib muuta vanemate kokkuleppel, ärajäänud kohtumine tuleb asendada.
2.Alates 01.08.2014 kuni 31.12.2014 kohtub isa oma tütrega igal laupäeval kell 10-14, võttes lapse tema kodust kaasa kell 10.00 ja tuues lapse koju tagasi kell 14.00. Lapse ja tema isa kohtumise aja võib muuta vanemate kokkuleppel, ärajäänud kohtumine tuleb asendada.
3.Alates 01.01.2015 kuni kooliminekuni kohtub isa oma tütrega igal laupäeval kell 1017, võttes lapse tema kodust kaasa kell 10.00 ja tuues lapse koju tagasi kell 17.00. Lapse ja tema isa kohtumise aja võib muuta vanemate kokkuleppel, ärajäänud kohtumine tuleb asendada.
4.Muudatustest lapsega kohtumise aegades tuleb vanematel ette teatada vähemalt 3 päeva, va ettenägematute olukordade, sh lapse haigestumise puhul.
4(9)
Isal on õigus suhelda lapsega suhtluskorra välistel aegadel kokkuleppel lapse emaga, vastavast soovist tuleb ette teatada vähemalt viis päeva.
6.Lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga telefoni teel.
7.Isal on õigus veeta 26. detsembril, isadepäeval, enda sünnipäeval ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevadel aega lapsega alates kella 10.00 kuni 17.00.
8.Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda vähemalt ühe tunni jooksul, kooskõlastades kokkusaamise aja ja koha hiljemalt kolm päeva varem. Juhul, kui kokkusaamise aega ei kooskõlastata mingil põhjusel, siis on lapse isal õigus lapsega aega veeta lapse sünnipäeval kella 12-st kuni kella 13-ni.
9.Lapse isa teatab emale hiljemalt märtsikuus oma puhkusenädala kuupäevad, mille ta soovib veeta koos lapsega. Juhul, kui vanemad kokkuleppele konkreetses nädalas ei jõua, siis veedab laps isaga esimese isa puhkusenädala.
10.Isa kohtumisi tütrega ei toimu emadepäeval, ema sünnipäeval ja lapse emapoolsete vanavanemate sünnipäevadel. Nendel päevadel graafikujärgselt toimuma pidanud kohtumisi ei asendata.
11.Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda tütrega ka muul ajal, kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras.
12.Vanemad ei halvusta teineteist lapse kuuldes.
13.Vanemad suhtlevad omavahel lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes kirjalikult, milleks võib kasutada e-maili, SMS-i, Skype`i või muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Vanemate kokkuleppel võivad vanemad suhelda omavahel lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes telefoni teel.
7.Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muu hulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. PKS § 116 lg 1 kohaselt, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. PKS § 137 lg 1 järgi on vanemal õigus taotleda lahuselu korral kohtult, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lähtuda eelkõige laste huvidest. Kuid samuti tuleb arvestada LaKS § 9 sätestatud laste ainumääratletuse õiguse koosseisu kuuluvat õigust vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Samuti on tulenevalt LaKS § 24 laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Lapse õiguste konventsiooni Artikkel 9 kehtestab, et konventsiooniga ühinenud riigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see
5(9)
ei ole vastuolus lapse huvidega. LaKS § 28 määratleb lapse suhtlemist lahus elavate vanematega. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
8.Kohtuasja menetlemisel leidsid tõendamist järgmised asjaolud: lapse S vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga; laps on oma isaga koos elanud ja pärast vanemate kooselu lõppemist on isaga kohtunud, kuid viimase aasta jooksul on laps isast võõrdunud; vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi koos emaga ning et laps peab suhtlema mõlema vanemaga; vanemate omavahelised suhted on emotsionaalsed ja kantud viimastel aastatel kogetud tunnetest.
9.Puuduvad andmed kinnitamaks, et lapse suhtes oleks põhjendatud lõpetada isa õigus tema kasvatamises osaleda. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama isa hooldusõiguse lapse suhtes täielikult. Samuti ei ole alust eeldada, et isa võiks käituda lapsele ohtlikult ja et isa edaspidi ei sooviks oma tütrega tegeleda. Vanemate omavaheliste minevikusuhete ja praeguste eriarvamuste pinnalt ei saa teha lõplikke järeldusi selle kohta, et isa hooldusõiguse lapse suhtes peaks lõpetama. Isa hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud vanemate eriarvamuste ja erinevate hinnangute tõttu isa osalemisvõimalustele lapse elus viimase aasta jooksul. Isa on üles näidanud head tahet edaspidi oma lapse ülalpidamiseks ning lapsega suhtlemiseks. Ema on püüdnud kindlustada lapsele hea kodu ning on siiralt pühendunud lapse arengu suunamisele positiivses suunas. Kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et mõlemal vanemal on käesoleval ajal vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ning kindlustada lapsele kohased elamistingimused, kuid vanemad on üksmeelel selles, et laps jääb ka edaspidi elama koos emaga. Olulised on ka aktiivsed ja usalduslikud suhted lapse ja isa vahel, mis ei peaks sõltuma lapse alalise viibimiskoha aadressist, vaid need peaksid tekkima ja süvenema koos veedetud kvaliteetaja vältel. Isale peab andma võimaluse näidata, et ta suhtub lapse kasvatamisse täie tõsidusega ning et ta suudab end muuta ning osaleda lapse elus märgatavalt rohkem kui viimase aasta jooksul. Menetlusse mittekaasatud isikute poolt menetlusosalistele avaldatud ja menetlusosaliste poolt kohtule edastatud seisukohad lapse hooldusõiguse kohta ei ole käesolevas menetluses asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on kooskõlas lapse huvidega, et jätkuks lapse senine elukorraldus ning et lapse jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis. Hooldusõiguse lõpetamisega osaliselt on nõustunud ka lapse isa.
10.Isa avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. PKS § 143 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanem, kelle juures laps elab või viibib, ei tohi teist vanemat selles takistada. Riigikohtu 14.03.2012 lahendis nr 32-1-6-12 on muu hulgas märgitud järgmist: Ülaltoodut arvestades on eelduslikult lapse huvides see, et ta saab lahus elava vanemaga suhelda. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga.
11.Lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga. Vanemad on üksmeelel selles, et isa võib lapsega kohtuda, kuid ei ole suutnud omavahel kokku leppida kohtumiste sageduses ja muudes üksikasjades. Kuna laps on veel väike ja suhtlemine isaga on olnud viimase aasta jooksul suhteliselt harv, siis esialgu võiksid kokkusaamised olla lühiajalised, et laps saavutaks isaga emotsionaalse kontakti. Põhjendatud ei ole lapse ema soov piirata isa suhtlemisõigust selliselt, et isa võib tütrega suhelda üksnes kolmandate isikute juuresolekul. Isaga veedetud aega ei saa kuidagi pidada
6(9)
lapse jaoks ebamõistlikuks ja last traumeerivaks. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel. Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades.
12.On positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda oma lapsega. Arvestades, et laps on alles 3 aastat ja 6 kuud vana, mistõttu vanemate ja lapse võimaliku suhtlemise aeg ei ole samuti olnud väga pikk, siis ei ole õige jätta lapse isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma lahuselavat vanemat tundma õppida. Isa on näidanud üles huvi ja tahet kohtuda oma lapsega ning hoolitseda lapse eest. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.
Määruskaebus ja asja edasine käik
13.KM palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda hooldusõigus üle lapse emale ning jätta rahuldamata lapse isa avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks, menetluskulud jätta lapse isa kanda.
14.Lapse isa on kohtumenetluses väljendanud huvi lapse vastu üksnes sõnades, tegelikku huvi lapse vastu isa üles näidanud ei ole. Isa pidi kohtuma lapsega 14. juunil. Laps oli selleks valmistunud ja ootas isa, aga isa ei tulnud ning ühendust ei võtnud. Isa ei ole ka selgitanud, miks ta lapsega kohtumisele ei tulnud. Vanema hooldusõigus ei ole üksnes õigus, nagu lapse isa seda näeb, vaid ka kohustus hoolitseda lapse eest. Vaatamata sellele, et kohus määras lapsega suhtlemise korra, ei ilmunud lapse isa lapsega kohtumisele juba esimesel korral. Seetõttu on isa taotlus lapsega suhtlemise korraldamiseks üksnes näiline ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Isa käitumine ei ole lapse huvidele vastav. Lapse huvides on stabiilne ja turvaline elukorraldus, kuid lapse isa oma ebakindla ning hoolimatu käitumisega seda ei suuda tagada. Hooldusõigus ei saa olla üksnes isa õigus, vaid vanemaõiguste määramisel tuleb lähtuda eeskätt lapse huvidest. Lapse huvides ei ole oodata kohtumist isaga, kuhu isa ei ilmu, oma käitumist ei põhjenda ning lapse või tema emaga kontakti ei võta. Lapse isa ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema ja lapse suhtlemist oleks keegi kuidagi takistanud. Laps suhtleb ma isapoolsete vanavanematega, seetõttu puudub emal igasugune põhjus, et lapse ja isa suhtlemist takistada.
16.Asjas esitatud tõendid ja seisukohad annavad alust vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks, ainuhooldusõiguse emale andmiseks ning suhtluskorra määramise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks on lapse isa huvid ja õigused olulisemad kui alaealise lapse huvid ja õigused. Lapse isa ei ole oma kohustusi ja õigusi lapse suhtes täitnud juba üle aasta, jätkates sama käitumis ka kohtumenetluse ajal ja peale kohtumääruse tegemist. Isa tõttu puudub vanematel võimalus teostada ühiselt hooldusõigust. Lapse isal puudub vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ning pühendumine lapse eest hoolitsemisele. Vaatamata sellele, et kohus andis isale võimaluse näidata, et ta suhtub lapse kasvatamisse täie tõsidusega, ei ole isa end muutnud.
17.Vastuses määruskaebusele palub lapse määratud korras esindaja jätta määruskaebuse rahuldamata, Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab määruskaebust. Tapa Vallavalitsus ja MM määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
7(9)
18.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 09.06.2014 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid seetõttu korrata.
20.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kolleegiumi arvates ei ole käesolevas asjas esitatud asjaolude põhjal alust lõpetada vanemate ühist hooldusõigust lapse suhtes täies ulatuses ning maakohus on õigesti leidnud, et ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada. PKS § 137 lg 1 tulenevalt on kummalgi vanemal õigus taotleda hooldusõiguse täielikku või osalist üleandmist juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kuid ringkonnakohtu arvates ei piisa üksnes vanemate lahus elamise faktist või ühe vanema vastavast soovist selleks, et lõpetada vanemate ühine hooldusõigus. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades sealjuures ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning PKS §-st 117 tuleneb laste hooldusõiguse ühine kuuluvus mõlemale vanemale. Seega peab kohus hagita menetluses hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hoolikalt hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sellisel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve.
21.Määruskaebuse esitaja väidab, et lapse hooldusõiguse täielik üleandmine talle on põhjendatud asjaoludega, et isa ei hooli lapsest, kuna ta ei ole viimase aasta jooksul lapsega suhelnud ega lapsega kontakti otsinud ning et isa kuritarvitab alkoholi ja on kasiinosõltlane. Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaolud võivad nende tõendatuse korral iseenesest olla aluseks hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ühele vanemale PKS § 137 lg 1 alusel, kuid maakohus on põhjendatult järeldanud, et käesolevas asjas ei ole nimetatud asjaolud, sealhulgas isa huvipuudus lapse suhtes, siiski tõendamist leidnud. Lapse isa on esitanud menetluses vastuväite, mille kohaselt on lapse ema mitmel erineval ettekäändel teinud talle takistusi lapsega suhtlemiseks. Iseenesest ei ole ka selle väite kinnituseks tõendeid esitatud, kuid ringkonnakohus leiab, et menetluses vastuväidete esitamine lapse ema poolt esitatud avaldusele annab alust järeldada, et isa on siiski lapsega suhtlemisest huvitatud. Sama järelduse on põhjendatult teinud ka maakohus, leides, et isa on üles näidanud tahet edaspidi oma lapse ülalpidamises osalemiseks ja temaga suhtlemiseks. Kohus on õigesti leidnud, et lapse isa väärib võimalust näidata, et ta suhtub lapse kasvatamisse täie tõsidusega ja suudab osaleda lapse elus märgatavalt rohkem kui viimase aasta jooksul. Ringkonnakohtu arvates on selline kohtu järeldus kooskõlas põhimõttega, et eelduslikult on ka vanemate lahuselu korral lapse huvides, et mõlemad vanemad võtavad osa lapse kasvatamisest ja tema elu korraldamisest. Ringkonnakohtu arvates ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ka asjaolu, et väidetavalt ei tulnud lapse isa maakohtu määrusega määratud suhtlemiskorra kohaselt 14. juunil lapsega kohtuma. Tegemist on
8(9)
ühekordse juhtumiga, mille põhjal ei saa teha isapoolse suhtluskorra täitmise osas lõplikke järeldusi.
22.Vastuseks määruskaebuse väitele isa lapsega kohtumisele tulemata jätmise kohta 14. juunil märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohtu määratud suhtlemiskorda puutuvalt võivad vanemad asjaolude muutumisel seda igal ajal kokkuleppel muuta või kokkuleppe puudumisel pöörduda kohtusse selle muutmiseks. Samuti on vanemal õigus TsMS § 563 alusel taotleda kohtult lepitusmenetluse läbiviimist ja selle ebaõnnestumise korral vastavate sunnivahendite kohaldamist, kui üks vanematest suhtlemist korraldavat määrust ei täida. Ringkonnakohus märgib, et suhtlemiskorra muutmist või lepitusmenetluse läbiviimist ja sunnivahendite rakendamist saab põhimõtteliselt taotleda ka näiteks juhul, kui vanem korduvalt jätab põhjuseta tulemata lapsega kohtumisele ja see häirib oluliselt lapse stabiilset elukorraldust ja heaolu.
23.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole ka piisavalt põhjendanud, miks oleks vajalik lapse hooldusõiguse täielik üleandmine temale. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapse suhtes hooldusõiguse teostamine muudes hooldusküsimustes, s.t peale maakohtu määrusega temale üle antud kõige olulisemates hooldusküsimustes, oleks kuidagi takistatud. Määruskaebuse väide, et isa avaldus suhtlemiskorra määramiseks tuleks jätta rahuldamata, ei ole käesolevas asjas tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal põhjendatud ega ole kooskõlas ka lapsega suhtlemist reguleerivate perekonnaseaduse sätetega (PKS § 143).
24.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.