Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

06.05.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, küsis kostjalt vastust ning määras istungi toimumise aja. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja on üksikema kahe alaealise lapsega, tema sissetulekuks töötasu näol on 318,70 eurot, millele lisandub peretoetus 57,54 eurot, seega kokku 376,24 eurot kuus. Antud sissetulek on väike, et pidada üleval kahte alaealist last ning tagada neile vajalikud kasvutingimused. Hageja on aastaid suhtunud elatise maksmisesse vastutustundetult. Harju Maakohtu 10.04.2013 otsusega mõisteti hagejalt välja igakuine elatis lapsele 176,72 eurot alates 24.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.09.2017, mille täitmiseks on hageja tasunud kokku vaid 18,79 eurot. Kostja emal avastati mais 2014 raske haigus ning ta suunati ta operatsioonile. Hageja väited tema töövõime vähenemise kohta on tõendamata. Maakohtu määrus 04.06.2014 määrusega jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduses soovib hageja saavutada eesmärki, milleks on jõustunud kohtulahendi alusel tasumisele kuuluva elatise maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse vähendamine tagasiulatuvalt ca 4 aasta eest, s.o 8650,49 eurolt 1000 eurole. Maakohus leidis, et kohtulahendiga välja mõistetud elatise nõude aluseks olevate asjaolude muutumine ei ole sätestatud seaduses elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi täidetavust kõrvaldava asjaoluna. Riigikohtu 27.04.2009 otsuses nr 3-2-12-09 ja 17.05.2011 otsuses nr 3-2-1-33-11 on leitud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Seega ei ole hagejal võimalik esitada kohtule hagi tagasiulatuvalt elatise suuruse muutmiseks (võlgnevuse vähendamiseks). Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja taotletavat eesmärki hagis toodud alustel võimalik saavutada ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tuginedes TsMS § 168 lg-le 4 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 71 sätestas, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kehtiv perekonnaseadus ei sätesta sellise nõude esitamise ja rahuldamise võimalust, kuid võimaldab elatise vähendamist. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele väljamõistetavat või juba väljamõistetud elatist vähendada (Pärnu Maakohtu 19.05.2011 otsus nr 2-11-6237). TsMS § 497 järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagi-menetluses juhul, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Järelikult, lubab nii PKS kui ka TsMS vähendada mõjuval põhjusel juba väljamõistetud elatist. Lisaks sellele on kohtupraktikas ka varasemalt elatist vähendatud (Harju Maakohtu 01.07.2011 otsus nr 2-10-52800, Viru Maakohtu 28.02.2011 otsus nr 2-10-65192). Hageja põhjendas elatise vähendamist oma tervisliku seisundiga ja töövõime vähenemisega. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud

vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 07.12.2009 otsus nr 3-2-1-127-09, p 12). Hagejalt on kostja kasuks mõistetud välja elatis 176,72 eurot kuus ning täitemenetluse raames arestitakse hagejalt 100 eurot kuus. Samuti suureneb hageja võlgnevus elatise maksmiseks igas kuu 76,72 euro võrra ning paneb hageja olukorda, kus ta ei saa enam võimaldada endale tavalist ülalpidamist. Menetluse edasine käik Kostja palub vastuses kaebusele jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle 04.08.2014 kiri-määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Harju Maakohus kohaldas õigesti nii seadust kui kohtupraktikat. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadustega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Toimiku materjalist nähtuvalt on hagejalt mõistetud poja ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 176,72 eurot, vastav kohtuotsus tehti 10.04.2013, elatis mõisteti välja tagasiulatuvalt alates 24.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitemenetlust alustati 11.12.2013, täitmisavalduse kohaselt oli elatise võlgnevuse suuruseks 7775,68 eurot. Kohtutäiturilt saadud andmetel (16.09.2014 vastus kohtu päringule) on täitemenetluse alustamise järgselt võlgnikult kinni peetud 840,97 eurot, millest nähtuvalt ei ole võimalik ka rääkida elatise võlgnevusest, mis tekkis enne 01.07.2010, s.o perioodi 24.05.2010 kuni 30.06.2010 eest. Nimetatud ajavahemiku eest kuulus tasumisele 222,33 eurot (arvestusega 176,72 eurot kuus 38 päeva eest). Kuna 16.09.2014 seisuga oli täitemenetluse käigus hagejalt elatise katteks kinni peetud viidatud summast oluliselt enam, siis ei ole ka alust praegust hagi menetleda, sest hageja ei saa sellega saavutada soovitud eesmärki - alates 01.07.2010 tekkinud võla osas ei saa kohaldada varasemat seadust (kehtiva seaduse rakendamist reguleeriv PKS § 210). Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 71 sätestas võimaluse vabastada elatist maksma kohustatud isiku mõjuvatel asjaoludel täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Kehtiv perekonnaseadus sellist võimalust enam ette ei näe. Elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 1 järgi võib isik teatud asjaoludel küll hagi esitada, arvestades lg-s 2 sisalduvat alaealise lapse ülalpidamist reguleerivat piirangut, kuid ka seda siiski vaid edasiulatuvalt, s.o hagi esitamisest alates makstava elatusraha osas. Sama põhimõtet sätestab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku korduvate kohustuste osas tehtud jõustunud kohtuotsuse muutmise regulatsioon (TsMS § 459 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

I. Nõmm

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.