Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TO kanti vanemate ühise avalduse alusel Tallinna Perekonnaseisuametis 06.01.2011 LO (sündinud 12.04.2005) sünniakti isana. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 18.05.2012 uuringuakti kohaselt tuvastati DNA-uuringu käigus, et LO ei põlvne avaldajast. Avaldaja kasvatas üksinda LO-t, kui laps oli 3-aastane. Pärast 2011. aastat ei ole avaldajal olnud võimalust lapsega suhelda. Avaldaja soovis kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord järgmiselt. TO kohtub LO-ga igal paaris koolinädalal reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni TO järelevalve all. TO tuleb lapsele järele ja viib ta tagasi lapse elukohta. Konkreetse ajavahemiku määravad TO ja KP vastastikusel kokkuleppel telefoni teel hiljemalt neljapäeval kell 20.00. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib LO TO hoole all eeltoodud tingimustel reede õhtul kella 16.00 kuni pühapäeva õhtul kella

Vestlusel LO-ga on ilmne, et laps on hästi arenenud, avatud ja rõõmsameelne. Praegune kodu on ilus ja puhas, kõik asjad on olemas. Süüa teeb ema. Emaga koos harjutatakse tähti ja numbreid. Isa juures elada ei meeldinud, kodu oli räpane ja kole, pissil ja kakal käidi maja ümbruses (kõik majaelanikud tegid nii). Isa on väga närviline ja kuri, ärritub iga asja peale, isa on teda tutistanud, löönud käega pähe. Isale meeldivad püssid ja pommid, ka L on mänginud relvadega, ta ise arvab, et need olid päris relvad. On lasknud tünni pihta märki. L sõnul tahab issi, et tüdruk läheks sõjaväkke. Isaga koos käidi jalgrattaga sõitmas pikki maid, isa ei kuulanud, kui L ütles, et ta ei jõua sõita. Ta tahaks elada ema juures Tallinnas, emaga on rahulikum ja kodu on parem. Ema pahandab ka mõnikord, aga ta ei ole kuri. Vanaemast räägib laps soojalt, suhted on lähedased. L arvab, et isegi kui isa kodu oleks korras ja ilus, siis iseloom oleks isal ikka sama ja iga pisiasja pärast oleks tüli. Suviti tahaks minna vanaema juurde XXXXXXXXXXXX. L rääkis, et õpib 2. klassis, koolis talle väga meeldib, hinded olid kevadel väga head. L-l on palju sõpru nii koolis kui ka kodu ümbruses. L ei taha T-ga kohtuda, ütleb, et kardab teda siiani ja ei taha temaga koos olla. L on kindel, et ei taha kunagi T-ga kohtuda. Tallinna Kesklinna Valitsuse arvamus Eestkosteasutus ei toetanud avaldust, kuna LO-l puuduvad lähedased suhted ja positiivsed emotsioonid avaldaja suhtes. Seetõttu ei ole avalduse rahuldamine lapse huvides. Vestluse käigus 8-aastase L-ga ilmnes, et ta on teadlik, et TO ei ole tema bioloogiline isa. Laps avaldas selgelt ja üheselt arusaadavalt oma arvamuse, et ta ei soovi mingil viisil avaldajaga suhelda. Oma seisukohta põhjendas laps asjaoluga, et ta kardab avaldajat tema ähvarduste ja vägivaldse käitumise pärast ning on väga rahul ja õnnelik teadmise üle, et avaldaja ei ole tema bioloogiline isa. Samuti soovis laps olla kindel, et avaldaja ei saaks teada tema ja ema praegust s.o. pere uut elukohta. Eestkosteasutuse hinnangul on L oma praeguse stabiilse ja turvalise elukorraldusega s.o. uus ja ilus kodu, edukus õpitulemustes, lähedussuhe emaga jmt, igati rahul. Pärnu Linnavalitsuse arvamus Eestkosteasutus teatas, et TO-le kuuluv eramu XXXXX XXX XXXXXX on lõplikult valmis ja sisustatud. Majas on olemas kõik tingimused LO viibimiseks ja hooldamiseks Pärnus. TO väitel on uus, kõigi mugavustega elamu valminud just eelkõige LO-le mõeldes. Pärnu linn esitas ärakuulamisprotsessil järgmise seisukoha: LO on 8-aastane, viimased 2 aastat on LO olnud ainult KP-i kasvatada. Ema hoiak on mitte avalikustada lapse elukohta. 2012 suve veetis LO oma vanaema juures XXXXXXXXXXX, kus igal nädalavahetustel käis isa TO teda vaatamas. L käis XXXXXXXXXXX ka lasteaias. Ema KP lahkus Tallinnas TO ja LO elukohast ilma ette hoiatamata kaheks aastaks ja ei käinud kordagi L-t selle aja jooksul vaatamas. TO kasvatas last 2 aastat täiesti üksinda, mistõttu ta pidi ka oma ärilise tegevuse seiskama. Faktiks on see, et mingil põhjusel jättis ema oma lapse aastateks maha, mis ei ole tavapärane käitumine ema ja lapse suhetes mis tahes olukorras. TO elas teadmisega, et ta on LO bioloogiline isa, mida DNA test ei kinnitanud. Ringkonnakohus leidis aga, et TO on LO seaduslik isa, kanded on tehtud Tallinna Perekonnaseisubüroos 06.01.2011 ja nii I astme kui II astme kohus leidsid, et kanded on seaduslikud. Lapsevanemate vahelised seisukohad on vastukäivad, teineteist süüdistavad. Seetõttu leidis eestkosteasutus, et sekkuma peaksid erapooletud erialaspetsialistid, psühholoogid. Nii keerukas kohtumenetluses lõpliku arvamuse andmiseks on vajalik põhjalikult välja selgitada LO tahe ilma kõrvalise mõjuta. LO seisukoht

Ärakuulamisel selgitas LO, et ta teab, et avaldaja ei ole tema pärisisa ning ta ei soovi praegu avaldajaga suhelda. Ta möönis, et võimalik, et ta vanemaks saades kaalub suhtlemise võimalikkust. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis TO avalduse rahuldamata. Asjas on tuvastatud, et avaldaja ei ole LO bioloogiline isa, kuid ta on isaduse omaks võtnud ning avaldaja on kantud registrisse LO isana. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et LO elas avaldajaga XXXXXX ajal, mil laps oli 3-aastane. Peale seda on LO elanud koos KPga Tallinnas. Seega on viimased viis aastat sisuliselt lapse eest hoolitsenud ja teda kasvatanud KP. Avaldaja leidis, et LO tahab temaga suhelda. KP ei toetanud avaldaja ja LO suhtlemist. LO huve kaitsvad isikud leidsid menetluse käigus korduvalt, et lapse huvides ei ole suhelda avaldajaga. Avaldaja selgitas, et teda on huligaansuse eest karistatud 25 aastat tagasi. Politseija Piirivalveamet teatas, et avaldajaga seonduvalt on algatatud mitmeid menetlusi, sh KarS § 115 lg. 1 alusel, seda ka viimastel aastatel sh KarS § 122 alusel, samuti puudutatud isikutega seonduvalt. LO kinnitas ärakuulamisel, et ei soovi praegu avaldajaga suhelda. LO füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse ja kognitiivse heaolu jätkuvaks tagamiseks tuleb lapse huvidest lähtuvalt lõpetada avaldaja ja LO suhtlusõiguse teostamine. Suhtluseõiguse piiramist nullini just lapse parimatest huvidest lähtuvalt toetab mh Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.07.2003 otsus nr. 30943/96 (Sahin vs Saksamaa). Ainuüksi asjaolu, et avaldaja soovib lapsega suhelda ning tal on lapse jaoks kodus ruumi, ei ole aluseks suhtluskorra määramiseks. LO-le on saanud teatavaks, et avaldaja ei ole tema bioloogiline isa ning LO on piisava arengutasemega 8-aastane laps selleks, et arvestada tema soovi mitte suhelda. Kohtumäärus ei piira avaldaja õigust esitada asjaolude muutumise korral uus avaldus PKS § 143 alusel suhtluskorra taastamiseks. Seejärel saab kohus anda hinnangu suhtlusõiguse taastamise võimalikkuse osas. Määruskaebus TO palub maakohtu määruse tühistada ja anda asi arutamiseks ükskõik millisele kohtule, v. a Harju Maakohtule. Maakohus ei lähtunud kõigist toimikus olevatest materjalidest. Kohus on väärtalt märkinud, et avaldaja elas lapsega kahekesi vaid 2 kuud. Kohtutoimikus on piisavalt andmeid selle kohta, et KP ja LO hakkasid avaldaja juures elama 2008 mais. LO ei olnud siis veel 3 aastane. KP lahkus kodust juunis 2009 ja ilmus välja alles 2011 augustis. Seega kasvatas avaldaja LO-t 3 aastat ja 3 kuud (sellest ajast üksinda 1 aasta ja 2 kuud). Mis puudutab kohtumääruses viiteid avaldaja vägivaldsusele, siis tõsi on see 25 aastat tagasi, kui avaldaja oli noor ja rumal, karistati teda huligaansuse eest. KP on teinud avaldaja kohta politseile avaldusi ja süüdistas teda vägivaldsuses, kuid need asjad on lõpetatud. Avaldaja pole kunagi kasutanud KP suhtes vägivalda. Selle kohta ei ole mingeid tõendusmaterjale ega tunnistusi. Maakohus viitas määruses ainult Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohale, milles ei toetatud avaldust. Millegipärast ei maini kohus Pärnu Linnavalitsuse seisukohta, mis oli hoopis erinev.

Samuti on muutunud Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna seisukoht, võrreldes tsiviilasjas 2-11-52965 antud arvamusega. Kohtumäärusest nähtub, et kohtunik vestles isiklikult LO-ga 25 minutit ja sellele tuginedes tegi oma otsuse. Võttes arvesse kõik iseloomustavad andmed, mis on kohtutoimikus KP kohta, siis on enam kui selge, et ta valmistas lapse ette vestluseks kohtunikuga. Asjakohatu tundub viide Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.07.2003 otsus nr. 30943/96 (Sahin vs Saksamaa), sest igal asjal on oma eripära (laps ja tema konkreetne olukord ajas ja ruumis, vanemate vahelised suhted, muudatused seadusandluses jms.) Vastus määruskaebusele LO-le määratud esindaja ja eestkosteasutused vaidlevad määruskaebusele vastu. KP määruskaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on menetlusosaliste esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust õigesti ning teinud põhjendatud järeldused, millega ringkonnakohus nõustub. Määruskaebusest ei selgu, milliseid õigusnorme maakohus rikkus, mis tingiksid kohtumääruse tühistamise. Etteheited kohtumäärusele on paljasõnalised ja ebaselged. Määruskaebuse sisust tulenevalt võib arvata, et avaldaja ei ole rahul tõendite hindamisega maakohtu poolt. Sellised etteheited on alusetud, kohtumääruse järeldused on kooskõlas kogutud tõenditega ning kohtu arutluskäik on jälgitav ja arusaadav. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud kõigi toimikus olevate materjalidega, kuid kaebusest ei selgu, millised tõendid või materjalid jäid tõendite kogumist välja. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, milles seisnes kohtu kallutatus. Avaldaja väited ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja jätnud avaldaja avalduse rahuldamata, lähtudes põhjendatult eelkõige lapse huvidest. Et määruskaebus jääb rahuldamata, peab kolleegium õiglaseks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg. 1 lause 2 ja § 171 lg. 1 koosmõju arvestades avaldaja kanda. Alaealisele lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud jäävad siiski riigi kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.