XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ene Mõtte ja Madis Kiisa Puudutatud isik JS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XXX X/X/XX-XX, XXXXXX XXXX,
XXXXXXXX), lepinguline esindaja Julia Gramma Puudutatud isik DZ (IK XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zujev Eestkosteasutused: Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu, esindaja Thea Tänav Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu, esindaja Helve Keel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 09.06.2014 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
1.AZ esitas 06.01.2014 Harju Maakohtusse avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks järgmiselt: lapse isa võtab lapse üle nädala reedel lasteaiast/koolist ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli; laps veedab isaga ühe järjestikuse kuu suvevaheajal vastavalt isa valikule kas välismaal või Eestis; laps viibib alates kooliminekust pool aega koolivaheaegadest isa juures; laps viibib kõik isadepäevad ja isa sünnipäevad isaga.
3.AZ ja JS kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar DZ. Vanemate kooselu lõppes 2012.a lõpus. Lahku minnes leppisid lapsevanemad omavahel kokku, et laps viibib tavakuudel kuuel päeval kuus ning suvel ühe kuu isa juures ning koosviibimiste ajal võib isa lapsega välismaale reisida ja isa tasub lapsega koos olles kõik lapsega seonduvad kulud. Eelmise aasta suve hakul pidi laps reisima isa juurde välismaale ning puhkama koos isaga välismaal. Kuna isa viibis juba välismaal, siis oli vanemate vahel kokku lepitud, et lapse toimetab isa juurde tema onu. Selleks oli väljastatud notariaalne nõusolek ning kõik lennuga seonduv oli broneeritud ja piletidki välja ostetud. Vahetult enne väljalendu esitas ema nõude, et isa tasuks elatusrahana 1700 eurot kuus ning allkirjastaks sellise kokkuleppe. Kuna isa keeldus tasumast ebamõistlikku elatusraha, siis keeldus ema lapse isa juurde saatmisest. Sellest ajast alates on lapse ema teinud isale pidevaid takistusi lapsega suhtlemiseks, põhjendades seda asjaoluga, et isa ei maksa lapsele piisavalt elatusraha. Lapse emale ei meeldi majahoidja Z, mistõttu nõudis ema majahoidja vallandamist.
4.Avaldajal oli ligikaudu 5 aastat tagasi insult, kuid ta on sellest hästi paranenud. Ta on ülimalt aktiivne ja füüsiliselt heas vormis. Lapse isa ja isapoolsed sugulased veedavad kõik koos järjest vähemalt 1 suvekuu isale kuuluvas Nizza majas või reisivad koos mööda Euroopat. Suvepuhkuse jagamine tekitaks lapses stressi ning tunnet, et isa ei armastada teda samaväärselt kui teisi pereliikmeid. Perekondlikust puhkusest võtab osa ka praktiliselt samavanune avaldaja tütretütar, kes on D parimaks sõbraks. Z palkamine toimus lapse ema soovil, olles eelnevalt kohtunud mitme erineva lapsehoidja kandidaadiga. Tänaseks on Z saanud mitte üksnes lapsehoidja-guvernant, vaid ta tegeleb ka kogu maja korrashoiu ning perele söögi tegemisega. Z pühendumus töösse ning abivalmidus on muutnud ta pere jaoks äärmiselt vajalikuks inimeseks. Isa püüab nii palju kui võimalik ise lapsega tegeleda ning temaga aega veeta. Z tegeleb lastega üksnes ajal, kui isal ei ole võimalik lapsega koos olla või siis on tegemist konkreetsete tundide andmisega. Samuti õpetab Z perele huvitavaid koosolemise üritusi. D ei vajagi mingi aja pärast lapsehoidjat, seega muutub Z seotu mõne aja pärast ainetuks. Z ei ole kunagi viibinud lapse juures alkoholijoobes olles. Z sööb koos perekonnaga ühe laua taga, kuid avaldaja peab seda loomulikuks ja iseenesest mõistetavaks, sest avaldaja peres ei võeta Z kui teenijat, kes peaks eraldi köögis sööma. Avaldaja märgib, et nad viibisid lastega päikese käes, kuid kummalgi lapsel ei olnud nahal põletusjälgi ega ville. Lastega tegelesid ka teised täiskasvanud, sh lapse isa ja D täiskasvanud õed, kuid keegi neist ei märganud mingit päikesepõletust. JS seisukoht
5.Lapse ema JS tunnistas lapse isa nõudeid lapse ja isa suhtlemises vähemalt 6 korda kuus ning et suvekuudel on isal õigus lapsega aega veeta vähemalt neli nädalat. Suvepuhkuse palus lapse ema jagada kaheks osaks kestvusega mitte kauemaks kui kaks nädalat. Puhkuse jagamise põhjuseks on asjaolu, et laps ei ole kunagi nii kaua olnud emast eemal, lapse jaoks on see koormav ja tekib lapses stressi. Laps on emale öelnud, et ei soovi ilma emata reisile minna pikemaks ajaks.
6.Z D, kes ei ole pereliige, täidab D lapsehoidja kohustusi. Lapse ema taotles piirata lapse suhtlemist Z D põhjustel, et viimane ei täida oma kohustusi vastavalt kutse-eetika nõuetele ega taga lapse turvalisust, ohutust ning vaimset arengut; ei ole lapse emale lojaalne, suhtub temasse negatiivselt ning ei väärtusta lapse ema. Laps on isale korduvalt öelnud, et ta ei soovi Z ega veeta. Z D ei valda heal tasemel inglise ega prantsuse keelt, samuti ei õpeta koreograafiat, mistõttu tema põhised funktsioonid lapsehoidjana on väga kahtlased. Kui isa ei ole võimeline veetma lapsega nii palju aega või kui isa soovib last täiendavalt õpetada, siis on selleks mõistlik valida vastava haridusega professionaalne spetsialist.
7.Lapse ema palus määrata isa suhtlemiskord lapsega järgmiselt: laps elab ema juures ning ema otsustab lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt; iga kuu on laps isa juures vähemalt kuus korda; lapse isa võtab lapse üle nädala reedel lasteaiast/koolist ning viib lapse pühapäeval kella 17.00 paiku ema juurde tagasi; suvekuudel on isal õigus lapsega aega veeta neli nädalat, mis jagatakse kaheks osaks, iga osa kestvusega mitte kauem kui kas nädalat; isa teatab emale soovist last enda juurde võtta vähemalt 2 tööpäeva ette, suvepuhkuse puhul vähemalt 2 nädalat ette; kõik küsimused, mis on seotud hariduse saamisega, lapsehoidja või muu sarnase kohustusega isiku määramisega, otsustavad vanemad kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel on vanemal õigus keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemine; piirata Z D suhtlemine lapsega selliselt, et ta suhtleb ainult erivajaduse korral, kui teised perekonnaliikmed või personal ei saa lapsega olla ning laps vajab täiskasvanud isiku abi. Lapsele määratud esindaja seisukoht
8.Esindaja oli seisukohal, et kõige mõistlikum oleks sõlmida asjas kompromiss. Lähtuda tuleb lapse huvidest. Vanematel ei ole vaidlust selles, et laps viibib isa juures 6 päeva kuus. Esindaja hinnangul oleks mõistlik, kui laps viibib isaga neli nädalat suvel, kuid mitte korraga. Pärast insulti lapse isa tervis vajab veel paranemist. Vanematel tuleb lapsehoidja osas kokku leppida. Esindaja ettepanek oli, et Z täidaks eelkõige guvernandi rolli ja teostaks lapse suhtes üksnes järelevalvet juhul, kui lapse isa on kuskil eemal. Esindaja hinnangul on alust PKS § 143 lg 4 kohaldamiseks, kuna lapse suhtlemine Z endises formaadis, mille kohaselt ta täidaks lapsehoidja rolli, ei ole lapse huvides. Eestkosteasutuste arvamus
9.Eestkosteasutus Harku Vallavalitsus leidis, et kodukülastuse käigus toimunud vestlustest ning avalduses kirjeldatud olukordadest saab järeldada, et lapse ema takistab teadlikult lapse ja isa kohtumisi ning sellest tulenevalt on vajalik kindlaks määrata suhtlemiskord. Lapse isa kodus olevad tingimused ja stabiilne elukorraldus on lapsele turvaline ning eelkõige lapse heaolust lähtuv. Eestkosteasutus peab isa avaldust põhjendatuks ning toetas avaldust. Regulaarse suhtlemiskorra kindlaksmääramine ja selle täitmine tagab lapse stabiilse elukorralduse ning pingevaba suhtlemise isaga. Seoses sellega, et D läheb sügisel kooli, tegi eestkosteasutus ettepaneku määrata suhtlemiskord järgmiselt: lapse isa võtab lapse üle nädala reedel lasteaiast/koolist ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli; laps veedab isaga ühe kuu suvevaheajal; laps viibib alates kooliminekust pool aega koolivaheaegadel isa juures.
10.Eestkosteasutuse Viimsi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on lapse huvides tagada regulaarne ning küllaldane suhtlemise lahuselava vanemaga, mis samal ajal arvestab DZ vajadust stabiilsust ja rutiini võimaldavale elukorraldusele. Eestkosteasutus tegi ettepaneku suhtluskorraks, mis tagaks lapse regulaarse suhtlemise mõlema vanemaga ning arvestaks lapse kooliminekuga 2014. aastal: isa kohtub lapsega üle nädalavahetuse. Isa võtab reedel lapse lasteaiast/koolist ning viib lapse tema elukohta tagasi sama nädala
pühapäeva õhtul või viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli; tulevaste koolivaheaegade: sügis-, talve- ja kevadvaheaja kestvusest poole veedab laps isaga; igal suvel veedab laps isaga ühe kuu Eestis või välismaal. Esimese astme kohtu määrus
11.09.06.2014 määrusega määras Harju Maakohus avaldaja suhtlemiskorra lapsega järgmiselt: AZ võtab DZ üle nädala reedel lasteaiast (edaspidi koolist) ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda (kooli). DZ veedab AZ ühe järjestikuse kuu suvevaheajal vastavalt AZ valikule kas välismaal või Eestis. DZ viibib alates kooliminekust pool aega koolivaheaegadest AZ juures. DZ viibib kõik isadepäevad ja isa sünnipäevad AZ. AZ teavitab lapse ema JS oma soovist laps enda juurde võtta emaili, telefoni või sms teel ühe järjestikuse kuu suvevaheajal lapsega veetmiseks 2 nädalat ette ja koolivaheaegade veetmiseks vähemalt 2 päeva ette. Vanemad peavad teineteist informeerima oma kontaktandmete muutumisest.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda. Lapsel, kes on vanemast lahutatud, on lastekaitseseaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemise ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates.
13.Pooled ei vaielnud, et laps viibib alates kooliminekust pool aega koolivaheaegadest isa juures, samuti veedab laps kõik isadepäevad ja isa sünnipäevad isaga. Isa võtab lapse üle nädala reedel lasteaiast, edaspidi koolist. Vanemad vaidlesid selle üle, kas isa viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda (kooli) või peab isa viima lapse ema juurde pühapäeval kella 17.00-ks. Lapse ema põhjendab oma seisukohta sellega, et on vaja ette valmistada esmaspäevaseks koolipäevaks ja ema soovib kontrollida lapse kooliülesandeid, samuti lapse isa ei näe last iga päev ja ei tea, mis ülesanded koolis on. Kohus leidis, et lapse ema soov, et isa viiks lapse pühapäeval kella 17.00-ks koju, ei ole põhjendatud. Lapse isal on teise vanemana kohustus jälgida lapse õppetööd, mida saab teha ka e-kooli kaudu, ja osaleda koolielus. Seetõttu on põhjendatud, et laps viibiks isa juures reede õhtust kuni esmaspäevani, mil isa viib lapse otse lasteaeda (kooli).
14.Vanemate vahel olid lahkarvamused suvise puhkuse pikkuse osas. Lapse isa soovib veeta lapsega ühe järjestikuse kuu suvevaheajal isa valikul kas välismaal või Eestis, suvepuhkuse jagamine tekitaks lapses stressi ning tunnet, et isa ei armasta last samaväärselt kui teisi pereliikmeid. Lapse ema palub suvepuhkuse jagada kaheks osaks kestvusega mitte kauemaks kui kaks nädalat, kuna laps ei ole kunagi olnud emast eemal üks kuu, samuti on nii pikk aeg lapse jaoks stressi tekitav. Kohus leidis, et olukorras, kus vanemad räägivad lapsega tema elukorraldust puudutavaid asju eraldi, võib kujuneda olukord, kus laps püüab vastata temaga vestleva vanema ootustele ning ei väljenda oma tõelisi vajadusi. Lapse vajaduste ja huvidega arvestamine last kaasates eeldab mõlema vanema juuresolekut ja seda, et lapse kaasamisel antakse talle võimalus valida erinevate variantide vahel, mis toetavad tema heaolu tagamisest lähtuvaid valikuid. Kohus leidis, et lapsel ja isal peab olema rohkem kvaliteetaega ja isa saaks veeta lapsega ühe järjestikuse kuu. Laps ise ütles eestkosteasutuse esindajale, et soovib isaga rohkem koos olla, kuid saab olla vaid siis, kui ema lubab. Seega ühe järjestikuse kuu veetmine isaga ei kahjusta lapse huve.
15.Lapse ema soovis piirata lapsehoidja Z D suhtlemist lapsega. Lapse ema leiab, et isa last ei ohusta, kuid teostab kahjustavalt vanemaõigusi, palgates lapse õpetamiseks Z, kelle tegevus ei vasta kutseeetika nõuetele. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Z D ütlustel vestles ka lapse ema töölevõtmisel temaga. Dl oli väga hea meel Z näha ja lapse ema ja isa võtsid vastu otsuse, et Z võib olla D lapsehoidjaks. Tunnistaja on nii guvernant, lapsehoidja kui tegeleb majapidamistöödega. Tunnistaja õpetab lastele mängu vormis inglise ja prantsuse keelt, õpetas D selgeks ujumise, käis D kõikvõimalikes huviringides, õppisid ühe aasta muusikat ja kaks aastat tegelesid võimlemisega. Tunnistaja käis lapsega mängutubades, mänguväljakutel, vaatasid koos Eesti ja Vene nukuteatri ning Vene Draamatetri repertuaari. Kuna lapsel on vaja sotsialiseeruda, tegi ta vanematele ettepaneku, et D käiks lasteaias ja suhtleks teiste lastega. Lapsed suhtuvad tunnistajasse nagu heasse abilisse ja sõpra, kuid mitte mingil juhul nagu emasse. D Z usaldab, mängib koos Z. Mõnikord tõmbub D endasse ja siis tema koos kogu Z perekonnaga püüavad D sellest situatsioonist välja tuua. Perekondlik puhkus on reeglina Prantsusmaal. Lapse isa võtab lapsed kuuks ajaks kaasa, kuna lühem aeg ei oleks piisav lapse kohanemiseks kliimaga. D suhtleb emaga Skype ja telefoni teel. Tunnistajale teadaolevalt oli kokkulepe, et üks kord päevas peab D emaga vestlema. Ema helistas D nii hommikul kui õhtul. D ei saanud kogu aeg telefoni käes hoida, mistõttu ei saanud emale vastata. Ema närvitses ja viis lapse endast välja, laps tõmbus endasse pikaks ajaks. Kõigil oli väga kurb, kuid sellest olukorrast tuldi välja. Tunnistaja on Z perekonna jaoks eeskätt töötaja, sest saab töö eest palka, talle on määratud kohustused ja tegevused. Tunnistaja töötab väga palju, viibides väga tihti ka suurtel pidulikel üritustel, nagu ka uusaastal ja nädalavahetusel, seepärast A. Z kutsub pidulikele üritustele ka tunnistaja abikaasa. Võib-olla pärast seda, kui lõpetab oma töö ja on lapsed magama pannud, ühineb tunnistaja ka teistega, võib nendega lauas istuda ja pokaali veini võtta. Pilt šampuseklaasiga on tehtud 2012.a uusaastaööl, pildil on D mõlemad vanemad, tunnistaja abikaasa, kaks sõpra ja A lapsed. Järgmine pilt on tehtud Kopenhaagenis, kus istuti restoranis laua taga ja oodati tellitud toitu. Kolmandal pildil on näha, et pokaali on valatud vein. Tunnistaja ei olnud alkoholijoobes. Tunnistajat kutsuti restorani kaasa, sest ta on alati D kõrval, sest keegi peab D tegelema. Tunnistaja tegeles lapsega ka siis, kui ema oli kõrval. D ei olnud päikesepõletus vaid naha reaktsioon päikesekiirgusele. Samasugune reaktsioon oli ka täiskasvanutel ja lastel. Tunnistaja arvates lapse ema suhtub temasse negatiivselt, kuna kui lapse vanemate suhted lõppesid, leidis lapse ema, et lapsehoidjat ei ole enam vaja. Pärast vanemate suhte lõppemist D suhtumine Z ei ole muutunud. Lapse emaga suhtles tunnistaja viimati oktoobris 2012. Iseloomu poolest on J konfliktne inimene. Tunnistaja nõustus kõigega, mida pakkus lapse ema, et mitte provotseerida konflikti perekonnas. Tunnistaja suhtleks lapse emaga samamoodi nagu varem, kui lapse ema on valmis temaga suhtlema.
16.Tunnistajana ülekuulatud avaldaja tütre ütluste kohaselt sobivad Z isikuomadused lapsehoidja töö tegemiseks. Ta on vastutustundlik, tasakaalukas, ei tõsta kunagi häält. Z on väga loominguline inimene. Lastele meeldib Z koos olla. Isa juures on D rõõmus ja tal on hea meel. Tunnistaja juuresolekul ei ole Z kunagi purjus olnud. Seishellidel oli lastel kõige väiksem reaktsioon päikesekiirgusele, mis väljendus selles, et näopiirkonnas ja õlal oli punetus. Täiskasvanutel olid tagajärjed tõsisemad, sest lastega tegeleti rohkem, määriti kreemi, pandi mütsid pähe jne. Tunnistajale teadaolevalt suhtles D emaga regulaarselt. D ei ole öelnud ei selle reisi ega teistes kohtades viimise ajal, et tahab koju tagasi või igatseb ema. Tunnistaja pidi kahel korral D ema juurde viima, kuid siis palus laps viia end mitte ema vaid vanaema juurde.
17.Kohus leidis, et lapse ema soov piirata Z D suhtlemist lapsega ei ole põhjendatud. Vanematel on ühine hooldusõigus ja isal vanemana on õigus otsustada, kellega laps
suhtleb. Samas on tal ka kohustus hoiduda lapse heaolu kahjustavast tegevusest. Asjas ei leidnud tõendamist, et lapse isa oleks oma vanema õigusi või kohustusi last kahjustavalt teostanud, või Z D käituks last kahjustavalt. Üheltpoolt lapse ema arvates Z ohustab last, aga samal ajal on lapse ema nõus sellega, et erivajadusel, kui keegi teine ei saa lapsega tegeleda, annaks ta oma lapse Z hoole alla. Sellest saab teha järelduse, et lapse ema ikkagi usaldab Z, kui annab oma lapse Z hoole alla teiste täiskasvanute juuresolekuta.
18.Lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele. Kohus leidis, et vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks vähemalt selliselt, et pooltevahelise konflikti tagajärjel ei saaks kahjustada lapse huvid. Vanemate vastutus on otsida abi professionaalsetelt nõustajatelt, kui nad tunnevad, et ei suuda teha koostööd. Määruskaebus
19.JS palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ning määrata, et AZ võtab DZ üle nädala reedel lasteaiast (edaspidi koolist) ning viib lapse pühapäeval kella 17.00 paiku ema juurde tagasi; suvekuudel on AZ õigus DZ aega veeta neli nädalat, mis jagatakse kaheks osaks, iga osa kestvusega mitte kauem kui kaks nädalat; piirata Z D suhtlemine DZ selliselt, et ta suhtleb lapsega ainult erivajaduse korral, kui teised perekonnaliikmed või personal ei saa lapsega olla ning laps vajab täiskasvanud isiku abi. Muus osas jätta määrus muutmata.
20.Poolte vahel puudus vaidlus, et isa võtab lapse üle nädala reedel lasteaiast ning alates selle aasta septembrist koolist ning veedab lapsega nädalavahetused. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord, et isa viib lapse esmapäeval lasteaeda/kooli tähendab, et isa peab lapse ette valmistama esmaspäevaseks koolitööks, s.o eelkõige koduste ülesannete tegemine ja kontrollimine. Olukorras, kus laps viibib isa juures 6 korda kuus, puudub isal vajalik praktiline informatsioon õppeainete sisu ja kodutööde kohta. Selleks, et aidata last kooliülesannete tegemisel ja kontrollimisel, peab lapsevanem põhjalikult tundma, millised teemad on konkreetses õppeaines käsitletud ja olema kursis lapse igapäevase koolieluga. E-kool ei asenda õpilaspäevikut ega teisi suhtlemisvõimalusi. Kui teine vanem ei ole igapäevaselt õppimisprotsessi kaasatud, siis võib õppimise kvaliteet langeda. Avaldaja võib mitte võtta last määratud ajal ning kohtumised lapsega avaldajast sõltuvatel põhjustel ei ole olnud nii tihedad nagu ta kohtus taotles. Näiteks maikuus ei ole avaldaja lapsega suhelnud ühelgi korral. Ka sel põhjusel ei saa avaldaja järjekindlalt jälgida lapse õppetööd ega tagada kooliülesannete täitmist vajalikul tasemel. Kooliprogramm hõlmab eesti keele õpinguid. Lapse isa eesti keelt ei valda ega omista selle õppimisele erilist tähendust, ka lapsehoidja palkamisel ei kontrollinud ta lapsehoidja eesti keele oskust ega taset. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et insuldi tõttu ajab avaldaja vestluse käigus segamini sõnu, avaldajal on raskusi kõnelemisel. See tähendab, et isa võime nõuetekohaselt selgitada lapsele õppematerjali ning aidata last õppimisel, on olulisel määral piiratud. Ei ole põhjendatud riskida lapse stabiilse õppimise protsessiga selleks, et laps saaks olla isa juures pühapäeval. Laps viibib isa juures katkestamatult kaks ööpäeva nädalavahetusel, isal on võimalik lapsega aega veeta ka tööpäevadel ning lapse koolivaheajal ja suvel, mis on piisav lapse ja isa kvaliteetseks suhtlemiseks.
21.Pooltel puudus vaidlus selle üle, et igal suvel veedab isa lapsega ühe kuu. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et pärast vanemate lahkuminekut ei ole laps isaga kuu aega järjest aega veetnud ning laps ei soovi nii pikaks ajaks isa juurde sõita. Eestkosteasutused ei ole selgitanud, kuidas on nad jõudnud järeldusele, et lapse huvides on puhkuse mittejagamine. Arvestada tuleb lapse tunnetega ning kui laps ei soovi kuuks ajaks isa juurde mina, siis tuleb lapse seisukoht arvesse võtta. Lapse esindaja advokaat
Ilya Zujev on suhelnud lapse koolipsühholoogiga, kes tunneb last mitu aastat, ning koolipsühholoog on asunud seisukohale, et lapse huvides oleks, kui suvepuhkus isaga oleks jagatud. Kui laps ei ole varem isaga nii palju aega korraga veetnud ning selline olukord on talle stressirohke, siis on mõistlik jagada suvine puhkus kaheks osaks. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et laps kurdab väga tihti, et isa ei tegele temaga piisavalt. Avaldajal on suur äri, ta on pidevalt hõivatud ning ta ei viibi neli nädalat järjest suvilas. Seega pole kohtu seisukoht ka selles osas põhjendanud.
22.Määruskaebuse esitaja on teatanud avaldajale, et ta keelab lapse ja lapsehoidja Z D vahelist suhtlust. Avaldaja ignoreerib määruskaebuse esitaja keeldu. Määruskaebuse esitaja eesmärgiks on Z D funktsiooni piiramine lapsehoidjana, s.o kõik lapse kasvatamise, mängimise ja õppimisega seotud ülesanded. Määruskaebuse esitaja soovib piirangus märkida, et Z D võib lapsega suhelda ainult erivajaduse korral. Z D ei ole lapse perekonna liige. Küsimuse lapsehoidja määramiseks peavad lahendama ja otsustama mõlemad vanemad kokkuleppel. Z D ei täida oma kohustusi vastavalt kutseeetika nõuetele ega saa tagada lapse turvalisust, ohutust ning vaimset arengut. Z D on lapse esindajale teatanud, et suhtub lapse emasse negatiivselt. Sellises olukorras ei ole koostöö lapse ema ja lapsehoidja vahel võimalik, mis on vastuolus lapse huvidega. Käesoleval ajal ei suhtle lapsevanemad omavahel, seega ajal mil laps viibib isa juures pikemat aega, on mõistlik, et lapse juures on isik, kelle käest võib ema saada informatsiooni lapse kohta. Suhtlemine Z D tekitab lapsel stressi ja emotsionaalseid pingeid. Laps on isale korduvalt öelnud, et ta ei soovi Z D aega veeta. Alaealise määratud korras esindaja seisukoht
23.Esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et kohus tegi määruse lähtudes eeskätt lapse huvidest. Avaldaja seisukoht
24.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkosteasutuste seisukoht
25.Harku Vallavalitsus leiab, et maakohtu määrus on koostatud, arvestades lapse huvisid ja palub jätta selle muutmata.
26.Viimsi Vallavalitsus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määrus vastab nii vormi kui sisu poolest TsMS-is sätestatule, kolleegium ei tuvastanud olulisi menetlus- ega materiaalõigusnormi rikkumisi. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
28.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus on avaldaja ja lapse suhtlemiskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kolleegium leiab, et määratud suhtlemiskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Maakohus arvestas praegusel juhul ka juba välja kujunenud suhtlemiskorda, milles lapse vanemad leppisid kokku 2012.aastal pärast kooselu lõppemist. Seetõttu ei pea kolleegium veenvaks määruskaebuse esitaja väiteid, et lapsele võiks stressirohke olla isaga ja isapoolsete sugulastega koosveedetud
suvepuhkuse aeg, mis kestab järjest ühe kuu. Asjaolu, et kaebuse esitaja arvates lapse isa võiks eeldatavasti olla tulevikus lapse koolikohustustega vähem kursis kui lapsega igapäevaselt koos elav ema, ei anna kolleegiumi arvates alust kahtlusteks, et lapse õppeedukus võiks seetõttu hakata kannatama ega alust lühendada seetõttu lapse ja isa nädalavahtustel koosolemise aega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse isa korduvalt väljendanud soovi olla enam kaasatud lapse tegevusse ja õpingutesse, vanemate õigus ja kohustus on muretseda võimalusel samaväärselt lapse hariduse ja huvialade eest. Kolleegium ei leia, et lapse õpingutele võiks isa juures veedetud aeg avaldada negatiivset mõju.
29.Vastupidiselt määruskaebuse esitaja väidetele, et kolmas isik Z D ei täida oma kohustusi lapsehoidjana, ei ole piisavalt professionaalne ning laps ei tahagi temaga suhelda, nähtub tsiviilasja materjalidest, avaldaja selgitustest ning Ž.D enda antud ütlustest kohtule, et tegemist on avaldaja poolt palgatud abilisega, kes täidab avaldaja perekonna juures mitmeid ülesandeid, hoolitsedes muuhulgas koos teiste täiskasvanutega avaldaja juures viibivate laste eest. Põhjust, miks tuleks kohtul keelata või piirata lapse ja Ž.D suhtlemist, ei ole ka määruskaebuses välja toodud. Kohus leiab, et selliseks põhjuseks ei saa olla ainuüksi lapse ema vastumeelsus teise isiku suhtes ning arvamus, et lapse emal ei ole võimalik Ž.D kontakti saavutada, et lapse kohta informatsiooni saada ajal, kui laps viibib isa juures. Laps, olles isa juures, saab emaga igapäevaselt suhelda ka ilma vahendajateta ning lapse kohta on võimalik informatsiooni saada vanemalt, kelle juures laps parasjagu viibib.
30.Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad kaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.