Tsiviilasja number
2-13-6539
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Tsiviilasi
T T hagi K T ja P Bi vastu elatise saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.07.2014, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T T apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
6300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Marina Leis
Kirjalik menetlus
Kostja 1 K T (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja 2 P B (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Külli Aas
Jätta Harju Maakohtu 06.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta T T kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(6)
tütar edasi elama ja hakkama saama. Vägivalda ja alandusi pidi kostja II taluma hageja poolt ka enne kodust väljaviskamist. Kui hageja ei olnud võimeline vanemlikke kohustusi täitma, oleks ta pidanud taotlema kostjale II eestkostja määramist. Samuti ei täitnud hageja seadusest tulenevat kostja II ülalpidamiskohustust. Kostja II oli sunnitud asuma elama isa juurde, kes samuti tarvitas liigselt alkoholi, mistõttu pidi kostja II omakorda isa juurest aeg-ajalt lahkuma. Erinevalt emast ei olnud isa alkoholi tarvitades vägivaldne ning on kostjaga II väga heades suhetes tänapäevani. Hageja ei ole kunagi ametlikult tööl käinud ning sissetulekuid on kahtlastel ja isegi ebaseaduslikul moel hangitud. Kostjad pidid taluma kodus lausalkoholi tarvitamist nii ema kui ka neid aeg-ajalt külastava Soome härra poolt. Hageja sundis kostjaid nende järgi koristama ja kasima. Samuti olid kooliealised lapsed sunnitud taluma öö läbi kestvat lärmi ning pidid tihti minema kooli magamata ja hooldamata. Kui hagejal oli joomise tsüklid, kasutas ta kostjate suhtes väga karmi füüsilist vägivalda, tirides kostjaid juustest nii et peod olid laste juukseid täis. Sageli olid hagejal kummalised tujud ning kui sel ajal lapsed „eksisid“ või tegid midagi, mis hagejale ei meeldinud, võis hageja lapsi väga kõvasti lüüa. Kord lõi hageja kostjat II metalse mänguasjaga vastu nägu nii kõvasti, et purunes esihammas. Koolist koju tulles ei võinud uksele liiga kõvasti koputada ja kui ema magas, siis jälle saadi karistada. Kartes karistust ja teades, et emal on „paha“ olla ning koputada ei tohtinud, jäi kostja II ema ärkamist oodates ukse taha tukkuma, aga karistada sai ikkagi. Kord koolis tõukas hageja kostjat II avalikult kooli direktori ja kaasõpilaste nähes, et kostja II kukkus peaga vastu seina ning hageja tiris kostjat II juustest nii tugevalt, et ta vajus põlvili. Lisaks füüsilisele vägivallale talusid kostjad hageja poolt ka vaimset vägivalda. Nii kaua kui kostja II ennast mäletab, pidi ta emalt kuulma, kuidas ema kahetseb, et ei teinud aborti ning et kostja II üldse sündis. Hageja ähvardas kostjaid, et poob ennast üles, kui lapsed ei käitu nii nagu vaja. Hageja näitas mitu korda poomiseks mõeldud nööri ning pööningul kohta, kus hageja seda teha kavatseb. Hageja ei ole kordagi kostjatelt nende lapsepõlves toimunu – kogetu eest vabandust palunud ega väljendanud mingisugustki kahetsust. Hagejale kuulub aadressil Kodu 9-7/Tare 10, Tallinna kesklinnas kahetoaline korter üldpinnaga 31,2 m2, mis ei ole koormatud pangalaenuga. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja esitab kohtule oma majandusliku seisu kohta valeandmeid ning ta ei ole isikuks, kes on õigustatud ülalpidamist saama. Esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on lausa luksuslikku elustiili viljeleva isikuga, mida ei saa lubada endale ka täistöövõimelised inimesed. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on ilmselt väga suure sissetulekuga inimesega, kes ostab kalleid kaubamärke ning on võimeline sooritama oste Stockmannis, samuti on hagejal piisavalt võimalusi SPA protseduuride nautimiseks ja taksosõiduks. Hageja, kes ei suuda ennast ülal pidada, on 100% töövõimetu ning tema ainuke kuusissetulek on sotsiaaltoetused 309,36 eurot, kulutab kahe päeva jooksul 304,44 eurot vaid mitmete komplektide voodipesu ostmiseks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostjate menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja kanda, hageja menetluskulud (välja arvatud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda) tema enda kanda. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg-st 3 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis), kuid mõjuval põhjusel võib kohustatud isiku nõudel anda ülalpidamist ka muul viisil. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on
3(6)
äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondsete suhtes. Hageja püsiv töövõimetus on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo 26.03.2012 otsustega nr 849433 ja nr 849434, mille kohaselt on hageja töövõimetuse kaotuse protsent on 100%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 28.02.2012 ja püsiva töövõimetuse kestus alates 28.02.2012 kuni 28.02.2015. Hagejal esineb raske puue ja tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele ning kommunikatsioonivahendite kasutamisele. T Tle määrati töövõimetuspension alates 01.05.2012 kuni 28.02.2015 255,66 eurot kuus ja sotsiaaltoetusi 53,7 eurot kuus. Hageja väitel tema sissetulekuks kuus on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused summas 309,36 eurot. Hageja väitel elamiseks puuduoleva raha saamiseks viis hageja oma asju pandimajja ja kasutas kostja I poolt ülemöödunud aastal antud rahast jäänud sääste. Hageja hinnangul kulub tal kuus toidule 120 eurot, millist kulu leiab hageja olevat üldtuntud asjaoluks, mistõttu hageja ei pidanud vajalikuks tõendada tehtud kulutusi. Hageja esitas kohtule tutvumiseks tšekke, millest hageja sõnul nähtub, et hageja ostab tavapäraseid toiduaineid. Kommunaalteenuste (vesi, elekter, remondikulud ühistule) eest tasumine on kuus 120 eurot, kulutused ravimitele 40 eurot, taksoga 1 kord kuus arsti külastamine 12 eurot, kulutused tarbeesemetele 50 eurot, lisaks SPA teenused, tasu Tele 2 ja STV teenuste eest. Lisaks kulub hageja väitel küttepuudele aastas 600 eurot (Eesti Puu OÜ arve 360 eurot). Hageja sissetulekuid ja kulutusi tõendavad ka hageja konto väljavõtted. Maakohus leidis, et hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad ostud kinnitavad, et tegemist on pigem rahaliselt heal järjel inimesega. Hageja esitatud tšekkidest nähtuvalt on ta 09.07.2013 ostnud korraga neli jäätist, 25.07.2013 üksteist jäätist, kaks Kinder Joy-d. Samuti hageja isikuna, kes ei saa enda väitel osta endale muuhulgas hügieenivahendeid ja käia saunas, ei peaks lubama endale 3 euro eest ajakirja Monster High, 3 euro eest Viking Lotot ja 6 euro eest Eurojackpoti, samuti 6,98 euro eest 0,5 liitrit Rummi Caribba Negro 37,5%, A LE COQ Pilsnerit ja Coca-Colat, novembrikuus 2012 korraga 4 jäätist. Samuti on hageja ostnud endale 07.08.2013 firma Guess käekella maksumusega 185 eurot, 08.07.2013 Stockmannist firma Villa voodipesu, tekikoti ja padjapüüri summas 103,60 eurot, 09.07.2013 Kaubamajast voodipesu 69,70 euro eest ja 131,14 euro eest. Samuti ei ole põhjendatud kulu telefonile igakuiselt ca 20 eurot. Hageja on väitnud et helistab arstile, aga ka tuttavatele. Kohus pidas põhjendatuks helistamist arsti vastuvõtule registreerimiseks. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud kulud eluasemele (maksed ühistule, elekter, vesi, küttepuud) ja telefonile kokku 120 eurot kuus. Kostja 1 poolt esitatud tõenditest, CD ja fotod, tunnistaja Liis-Helena Mühlbachi ütlustest ja Marlen Lillenberki kirjalikest selgitustest nähtub hageja võimekus liikuda, tassida kaste ning seetõttu ei ole kohtu arvates vajalik kulu taksole 12 eurot kuus. Hageja esitatud Kalev SPA Hotelli veekeskuse tšekkidelt nähtub, et 10.07.2013 on hageja ostnud piletid kahele ujumiseks summas 13,80 eurot, 27.07.2013 kell 14:53 on hageja ostnud kaks piletit summas 19 eurot ja kell 16:41 summas 2,40 eurot, 08.08.2013 piletid kolmele isikule summas 28,50 eurot. Kohus leidis, et kui hageja vajab tervislikel põhjustel veeprotseduure, mille vajadust hageja küll ei ole tõendanud, võib hageja põhjendatud kuluks olla 10 eurot kuus.
4(6)
Hageja kulu ravimitele 40 eurot kuus on kohtu arvates ülepaisutatud. Hageja esitatud tšekkidelt nähtuvalt kulub hagejal ravimite ostmiseks kuus 2012 keskmiselt 6-7 eurot, 2013 keskmiselt 4,50 eurot. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejale makstud 2012 Tallinna Linnakantselei poolt toetust retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks kokku summas 37 eurot. Kostja II peab põhjendatuks kuluks ravimitele 10 eurot kuus. Kohtu arvates on lisaks linna poolt kompenseeritule 10 eurot kuus mõistlik ja vajalik kulu ravimitele. Hageja oma väiteid asjade pandimajja viimise kohta ei tõendanud. Kostja I esitas kohtule tõendid (fotod ja CD plaadid) tõendamaks hageja töötamist müüjana Keskturul 2013 augustis. Hageja tegutsemist Keskturul kinnitasid ka tunnistaja Liis-Helena Mühlbach ja Marlen Lillenberki kirjalikud selgitused. Hageja ütlused olid vastuolulised. Kui 12.11.2013 kohtuistungil väitis hageja, et oli Keskturul ostja mitte müüja, siis 16.12.2013 kohtuistungil väitis hageja, et sõbranna palus end turul aidata, hageja aitas sõbrannat ca poolteist tundi sorteerides praake ja tasuks sai puuvilju. Arvestades eeltoodut jõuab kohus järeldusele, et hageja varaline seisund võib olla tunduvalt parem, kui ta kohtule avaldas. Usutavad ei ole hageja väited pojalt saadud rahast järelejäänud säästude kasutamise kohta, kuna hageja ise kinnitas, et poeg on teda aeg-ajalt aidanud, kuid see pole küllaldane. Seega ei ole hagejal õigust kostjatelt elatist saada, kuna tavapäraseid kulutusi tehes on hageja võimeline end ise ülal pidama. Kuna hageja on võimeline end ülal pidama, puudus kohtul vajadus hinnata väiteid ja tõendeid hageja väidetava ülalpidamiskohustuse rikkumise/täitmise kohta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult, teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Kohus on hinnanud kogutud tõendeid valikuliselt ning teinud neist ebaõiged järeldused. Kohus on jätnud tähelepanuta kõige olulisema tõendi, et hageja on täielikult töövõimetu ning tal on erivajadused, milliste rahuldamine on hädavajalik, kuid tema sissetuleku juures võimatu. Arusaamatu on kohtu poolt antav hinnang elamuaseme kulude suurusele ja küttepuude ostu vajadusele, kusjuures jätnud arvestamata asjaoluga, et küttepuid vajatakse ja ostetakse igal aastal. Hageja elatustaseme hindamisel on kohus jätnud hindamata tema puude raskuse, millest võib tuleneda ka mõningane väärarusaam elatusvahendite arvestuses ja kulutamises. Viide hageja eluasemele ei ole asjakohane, kuna selle võõrandamisel saadava tulu eest ei saaks hageja endale mingit eluaset soetada. Kostjate vastused apellatsioonkaebusele Kostjale I on apellatsioonkaebuse kätte toimetatud, kuid vastust sellele ei ole kostja esitanud. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
5(6)
Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule, ja maakohus on vaidlustatud otsuses neid põhjalikult käsitlenud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas õigesti PKS § 97 lg 3 ja leidis, et hageja on esitatud asjaoludest ja neid kinnitatavatest tõenditest tulenevalt ise võimeline ennast ülal pidama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja püsiv töövõimetus ja erivajadused ei tähenda veel seda, et hageja ei oleks võimeline ennast ise ülal pidama. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja kulutustest ei saa järeldada, et tal oleks vaja saada lastelt elatist oma igapäevaste vajaduste katmiseks. Samuti on tõendatud see, et hageja on vaatamata töövõimetusele töötanud 2013. aastal, s.o pärast hagi esitamist, Keskturul müüjana. Kolleegium märgib, et isiku töövõimetuks tunnistamine ei tähenda, et ta ei võiks aeg-ajalt saada kas töist või muud sissetulekut lisaks riigi või omavalitsuse poolt makstavale. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti hinnanud kulude suurust eluasemele ja telefonile kokku 120 eurot. Maakohtu järeldus on kooskõlas esitatud tõenditega. Eluaseme eest tasub hageja kuus 73,85 eurot (II kd lk 60). Puid kulub hageja enda selgituse kohaselt 4 ruumi, mille eest kostja I (poeg) maksis sellel aastal otse müüjale(I kd lk 84 pöördel). Arve kohaselt on tasutud 100 40 liitrise kuiva puu koti eest 360 eurot. Arvestades tavapäraselt elektrile ja telefonile kuluvat on kolleegiumi arvates kohtu poolt tuvastatud ühe kuu keskmine kulu 120 eurot õige. Õige on see, et apellandile riigi poolt makstavad pensionid ja toetused kokku on igakuiselt 309,36 eurot, kuid seoses hageja tervisliku seisundiga on talle lisaks omavalitsuse poolt hüvitatud hageja poolt ravimite ostmiseks tehtud kulusid. Samuti on kohtule esitatud tõenditega tõendatud hageja võimalus teenida lisasissetulekut. Ebaõige on apellandi seisukoht, et elatusmiinimum on 355 eurot. 355 eurot on Eestis kehtestatud miinimumpalk täistööajaga töötamisel. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi (hageja) kanda. Maakohus on õigesti jätnud maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.