DB avaldus hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale lapse viibimiskoha määramisel ja haridusküsimuste otsustamisel ning lapsega suhtluskorra määramiseks ja LB vastuavaldus otsustusõiguse üleandmiseks lapse emale lapse viibimiskoha valiku tegemisel, haridusja terviseküsimuste otsustamisel ning suhtluskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja DB (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX, XXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik LB (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX, XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik DB (IK XXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX, XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutused Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Kadri Pettai Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Olga Žuravljova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.04.2014 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
1.Harju Maakohtu menetluses oli DB avaldus lapse DBi haridusküsimustes otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks ning DBi ja lahuselava vanema, s.o LB, vahelise suhtluskorra määramiseks.
2.Avaldaja osaleb lapse kasvatamisel täie hoolsuse ja pühendumisega ning laps viibib poole ajast isaga. Lapse lasteaed asub isa elukoha lähedal ning isa võtab lapse õhtuti enda juurde. Lapsel on tekkinud turvatunne ja kindlad sõbrad. Argipäeviti laps mängib, jalutab ja sööb pärast lasteaeda isa juures ning ööseks viib avaldaja lapse ema juurde. Paar korda kuus jääb laps nädalavahetustel avaldaja juurde ööbima. Avaldaja juures on lapsel oma tuba, kus on olemas lapsele kõik vajalik. Vanematel puudub üksmeel ühise hooldusõiguse teostamisel ja suhtluskorras. Vaidlus on lapse elukoha, lasteaia ja huvialade valiku ning kohtumiste aegade osas. Lapse huvides on omada ühte elukohta, kus oleksid tema asjad ja kus sugulased ja sõbrad saavad last külastada. Avaldaja hinnangul tuleb lapsele tagada püsiv ja stabiilne kodu ning lapse huvide parimal võimalikul viisil kaitsmiseks on vajalik lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste osas otsustusõiguse üleandmine avaldajale.
3.Avaldaja palus määrata LB suhtlemise kord lapsega alljärgnevalt: Lapse ema LB suhtleb lapse DB`iga üle nädala nädalavahetusel, mil laps viibib ema elukohas. Lapse ema võtab lapse reede õhtul lasteaiast peale ja viib lapse isa ja lapse ühisesse koju tagasi pühapäeva õhtul kell 18.30. Lapse ema LB suhtleb lapse DB`iga kolmapäeva õhtul, mil lapse ema läheb lapsele lasteaeda järele ja toob ta uneajaks (kella 20.30-ks) lapse isa ja lapse ühisesse koju. Vanemate täiendaval kirjalikul kokkuleppel (e-kiri, sms) on lapse emal õigus suhelda lapsega ka väljaspool graafikus kokkulepitut, kui kokkulepe on sõlmitud vähemalt kolm päeva varem. Lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumine asendatakse tervenemise järgselt. Lapse ema kohtub suvel lapsega kaks nädalat järjest. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse ema lapse isa ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt 01.05. Lapse emal on õigus paaritul aastal veeta jõulupühad, see on 24.12.-26.12, lapsega. Lapse emal on õigus paaris aastal aastavahetuse, see on 31.12-01.01, veeta lapsega. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse ema lapse isa ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Mõlemal vanemal on lapse sünnikuupäeval õigus last õnnitleda. Lapse sünnipäevapeo korraldavad Vanemad vaheldumisi: paaritul aastal Lapse ema ja paaris aastal lapse isa. Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemist telefoni teel hetkel eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneaega. Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul suhtlema teineteisega lugupidavalt ja viisakalt.
Lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. LB vastuavaldus
4.LB palus anda otsustusõigus lapse viibimiskoha valiku tegemisel, hariduse ja raviküsimuste otsustamisel ning igapäevaelu korraldamisel vastuavaldajale ja määrata kindlaks isa suhtluskord lapsega. Lapse vanust ja huve silmas pidades ei ole tema elukoha muutus lapse huve arvestav.
5.LB on igati toetanud isa ja poja mõistlikku suhtlemist. Lapse suhe emaga on alates lapse sünnist lähedane, nende vahel on tugev hingeline side. LB tegeleb kõikide lapse elukorralduslike küsimustega põhiliselt üksinda. DB on käinud lapsega arsti juures vaid paaril korral. LB tegi hiljuti DBle ettepaneku vahetada lasteaeda ja panna D eestikeelsesse lasteaeda Tallinna kesklinnas põhiliselt kahel eesmärgil: esiteks - laps omandab eesti keele kõnekeelena ja tal oleks edaspidi eestikeelses keskkonnas kergem, teiseks – kummalgi vanemal on kesklinna lasteaeda kodunt võrdne tee. Vanemate vahel valitseb erimeelsus koolieelse hariduse omandamise suhtes.
6.LB leidis, et DB ja LB ühine hooldusõigus DBi suhtes tuleb lõpetada ja osaliselt vastuavaldajale üle anda, sh hooldusõigus osas, mis puudutab otsustusõigust lapse igakordse viibimiskoha, hariduse, huvialade, ravi ning elukorralduse määramiseks.
7.Vastuavaldaja palus määrata lapsega suhtlemiskorra juhul, kui kohus lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse ja annab osaliselt LBle hooldusõiguse üle. Suhtlemine isa ja poja vahel võiks toimuda analoogselt DB pakutuga järgmiselt: Lapse isa DB suhtleb lapse DBiga üle nädala nädalavahetusel, mil laps viibib isa elukohas. Lapse isa võtab lapse reede õhtul lasteaiast ja viib lapse isa ja lapse ühisesse koju tagasi pühapäeva õhtul kell 18.30; Lapse isa DB suhtleb lapse DB`iga kolmapäeva õhtul, mil lapse isa läheb lapsele lasteaeda järele ja toob ta uneajaks (kella 20.30-ks) lapse ema ja lapse ühisesse koju; Vanemate täiendaval kirjalikul kokkuleppel (e-kiri, sms) on lapse isal õigus suhelda lapsega ka väljaspool graafikus kokkulepitut, kui kokkulepe on sõlmitud vähemalt kolm päeva varem; Lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumine asendatakse tervenemise järgselt; Lapse isa kohtub suvel lapsega kaks nädalat järjest. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa Lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt 01.05; Jõulupühad, 24.12.-26.12, ja aastavahetuse, 31.12-01.01, veedab laps emaga. Peale pühi veedab lapse isa talle sobivad päevad lapsega. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi; Mõlemal vanemal on lapse sünnikuupäeval õigus last õnnitleda. Lapse sünnipäevapeo korraldavad mõlemad vanemad eraldi: esimest sünnipäeva korraldab lapse ema, järgmist lapse isa, niimoodi laps tähistab kaks korda oma sünnipäeva mõlema vanema juures; Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemist telefoni teel hetkel eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneaega; Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul suhtlema teineteisega lugupidavalt ja viisakalt; Lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku; Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
Lapsele määratud esindaja seisukoht
8.Esindaja oli seisukohal, et lapse huvides ei ole otsustusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha määramiseks avaldaja juurde. Avaldaja on eelviidatud nõude esitanud kohtule pärast LB elatise nõudes hagi esitamist. Varem otsustusõiguse küsimus aktuaalne ei olnud. Lapse viibimiskoha määramise osas otsustusõiguse andmine avaldajale võib kahjustada 3-aastase lapse huve, kuna võib kahjustada lähedasi suhteid lapse ja ema vahel. Esindaja ei pea põhjendatuks nõuet haridusküsimustes otsustusõiguse andmiseks avaldajale, kuna laps on 3-aastane ning ei pea lähiajal kooli minema. Lapse huvides on, et mõlemal vanemal säiliks võimalus haridusküsimustes osaleda ning leida üksmeel lapse huvidele ja võimetele vastava haridusasutuse valimisel.
9.Avaldaja pakutud suhtlemiskord ei kahjusta lapse huve, kuid avalduse rahuldamata jätmisel hooldusõiguse küsimustes, puudub vajadus ka lapse suhtlemiskorra määramiseks emaga. Esindaja hinnangul tuleb DB avaldus jätta rahuldamata.
10.LBle otsustusõiguse üleandmise eelduseks on asjaolu, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele lapse viibimiskoha, hariduse, ravi ning igapäevaelu korraldamise osas. Kuivõrd perekonnaseadusega on sätestatud hooldusõigusliku vanema õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt, siis puudub vajadus nendes küsimustes otsustusõiguse reguleerimiseks kohtumäärusega. Lapse huvides on vastuavalduse rahuldamine osas, millega lõpetatakse ühine hooldusõigus osaliselt ja antakse otsustusõigus lapse viibimiskoha üle lapse emale. Samuti on põhjendatud haridusküsimustes otsustusõiguse andmine lapse emale. Vastuavaldaja ei ole veenvalt põhistanud raviküsimustes otsustusõiguse temale andmist ning selleks puuduvad kaalukad põhjused. Küll aga peab esindaja põhjendatuks varahooldusõiguse üleandmist vastuavaldajale, kuna lapse isa on elatise mittemaksmisega kahjustanud lapse varalisi õigusi. Lahuselava vanema ja lapse vahel tuleb määrata suhtlemiskord. Eestkosteasutuste arvamus
11.Eestkosteasutus Põhja-Tallinna LOV leidis, et vanemate vaheline läbisaamine on pärast lahkuminekut pingeline ning see mõjutab otseselt lapsega suhtlemist, lapse heaolu ja turvatunnet. Vanematele on soovitatud pereteraapiat. LB on taganud pojale toetava ja arendava kasvukeskkonna ning regulaarse iganädalase suhtlemisvõimaluse isaga ja isapoolse vanaemaga. Lapse huvides on anda otsustusõigus lapse viibimiskoha ja haridusküsimuste osas LBle ning kinnitada DB poolt pakutud suhtluskord lapse ja isa suhtlemise reguleerimiseks. DB avaldust Põhja-Tallinna Valitsus ei toeta.
12.Lasnamäe LOV leidis, et DB avaldus DBi elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale ei ole põhjendatud. Lapse huvides ei ole muuta väljakujunenud elukorraldust. Lapse huvides on takistusteta suhtlemine ka lahuselava vanemaga. Esimese astme kohtu määrus
13.15.04.2014 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata DB avalduse ja rahuldas LB vastuavalduse osaliselt. Kohus jättis rahuldamata LB avalduse otsustusõiguse üleandmiseks lapse emale lapse DBi raviküsimuste otsustamisel. Kohus määras DB suhtluskorra lapsega järgmiselt: a. Lapse isa DB suhtleb lapse DBiga üle nädala nädalavahetusel, mil laps viibib isa elukohas. Lapse isa võtab lapse reede õhtul lasteaiast ja viib lapse ema ja lapse ühisesse koju tagasi pühapäeva õhtul kell 18.30;
b. Lapse isa DB suhtleb lapse DB`iga kolmapäeva õhtul, mil lapse isa läheb lapsele lasteaeda järele ja toob ta uneajaks (kella 20.30-ks) lapse ema ja lapse ühisesse koju; c. Vanemate täiendaval kirjalikul kokkuleppel (e-kiri, sms) on lapse isal õigus suhelda lapsega ka väljaspool graafikus kokkulepitut, kui kokkulepe on sõlmitud vähemalt kolm päeva varem; d. Lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumine asendatakse tervenemise järgselt; e. Lapse isa kohtub suvel lapsega kaks nädalat järjest. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt 01.05; f. Jõulud veedab DB paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Aastavahetuse veedab DB paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi; g. DB veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Mõlemal vanemal on lapse sünnikuupäeval õigus last õnnitleda. h. Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; i. Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel telefoni teel suhtlemiseks hetkel eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneajaga; j. Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul suhtlema teineteisega lugupidavalt ja viisakalt; k. Lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku; Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja riigi õigusabi tasu kulud Eesti Vabariigi kanda. vanemal
14.Perekonnaseaduse (PKS) 116 lg 2 kohaselt on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Tulenevalt PKS § 118 lg 1 vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kooskõlas PKS § 119 kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamisel piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal
pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.
15.Vaidlust ei olnud selles, et DB on pärast vanemate kooselu lõppemist elanud emaga. Laps on tihedalt suhelnud ka oma isaga. Vaidlus oli lapse viibimiskoha valikul ja haridusküsimuste lahendamisel otsustusõiguse andmise üle ühele vanemale.
16.Kohus leidis, et alaealisel DBil on oma emaga emotsionaalne side ning LB on lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel seadnud esikohale lapse huvid. DB vajab vanusest tulenevalt ema hoolt ja tuge. LB on täitnud piisava hoolsusega oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel. Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, et lapse huvide võimalikul parimal viisil kaitsmiseks on vajalik lapse viibimiskoha ja koolieelse õppeasutuste küsimuste osas otsustusõiguse üleandmine lapse isale. Menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et LB ei suudaks lapse hooldusõigust teostada. Samuti ei ole tuvastatud, et DB ei saaks lapse kasvatamisega või tema eest hoolitsemisega hakkama. Seega on mõlemad vanemad võimelised oma lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama. Mõlemal vanemal on lapsega hea ja usalduslik suhe. Nii isa kui ka ema juures on lapsele loodud tema arenguks ja kasvamiseks vajalikud tingimused ning mõlemad vanemad on motiveeritud lapse eest hoolitsemiseks ka edaspidi. Kuivõrd DB ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhistaksid vajadust muuta lapse väljakujunenud ja lapse huvidele vastavat elukorraldust, leidis kohus, et 3-aastase väikelapse huvides ei ole tema senise elukorralduse olulisel määral muutmine. Lapse viibimiskoha üle otsustusõiguse jätmist emale on toetanud nii eestkosteasutuse esindajad kui ka lapsele määratud esindaja. Tulenevalt eeltoodust tuleb otsustusõigus lapse viibimiskoha üle jätta LBle, kes sisuliselt on selles küsimuses otsustusõigust ka siiani teostanud.
17.Vanema ja lapse suhtlemiskorra määramisel lähtus kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leidis, et suhtluskord peab tagama isa ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis arvestab lapse eaga, vastab eelkõige väikelapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ning kontakti mõlema vanemaga. Kohus võttis lapsega suhtlemiskorra määramisel aluseks avalduses ja vastuavalduses pakutud suhtlemiskorra, milles toodud punktid on suuremas osas kattuvad. Määratav suhtluskord arvestab mõlema vanema, eelkõige aga lapse huvidega, on täidetav ega koorma liialt asjaosalisi. Lisaks võimaldab see lapsel suhelda mõlema vanemaga ega kahjusta kummagi vanema suhteid lapsega. Avaldaja saab sarnaselt lapse emaga lapsega pikemaajalisel koosviibimisel planeerida lapsele eakohaseid ja huvipakkuvaid tegevusi, veeta koos puhkust, pühi ja tähtpäevi ning osaleda lapse elus. Määruskaebus
18.LB palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemiskorra - kohtumääruse punktid 4.1 ja 4.5, mis sätestavad lapse ja isa suhtlemiskorra igal teisel nädalavahetusel selliselt, et isa võtab Di lasteaiast ja viib lapse ema ja lapse elukohta pühapäeva õhtul kl 18.30-ks. Ning et suvel viibib D isa juures kaks nädalat järjest. Ülejäänud osas on LB kohtumäärusega nõus.
19.Määruskaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et sisuliselt on suhtlemiskord lapse ja isa vahel välja kujunenud selliselt, et DB võtab lapse igal reedel lasteaiast ja toob lapse koju laupäeva õhtul kl 18.30-ks. Niiviisi saab DB veeta lapsega aega igal nädalavahetusel
ning lapse ja isale selline toimiv suhtlemiskord sobib kõigile. LB ja DB esindaja nõustusid 25.03.2014 istungil, et vaatamata avalduses ja vastuavalduses märgitud suhtlemiskorrale võiks DB ka edaspidi kohtuda lapsega igal nädalavahetusel nagu seni toimiv suhtlemiskord on välja kujunenud. Väljakujunenud suhtlemiskorra alusel suhtlemise jätkumist toetas ka istungil osalenud Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsespetsialist pr Pettai. LB arvates annab see lapsele võimaluse säilitada tihedam suhe isaga, seda enam, et Di on samuti senise suhtlemiskorraga rahul ja sellega harjunud. LB palub eeltoodu põhjal muuta maakohtu määruse punktis 4.1 sätestatud DB ja lapse suhtlemiskorda selliselt, et DB kohtub lapsega igal nädalavahetusel, võtab Di lasteaiast reede õhtul ja toob lapse laupäeva õhtul lapse ja ema ühisesse elukohta kl 18.30-ks.
20.25.03.2014 istungil nõustusid LB ja DB esindaja, et D võiks suvel veeta isaga 2 nädalat selliselt, et korraga veedab D isaga 1 nädala suve esimeses pooles ja 1 nädala suve teises pooles. Vaidlus puudus selles, et laps ei võiks isaga suvel veeta kaht nädalat, kuid vastavalt istungil räägitule võiks suvepuhkus olla jagatud kahte ossa põhjustel, et väike laps ei peaks olema pikka aega emast eemal ja nädalane ajavahemik on lapsele sobivam kui 2 järjestikust nädalat ning isa saab lapsega suvel koos olla kaks pikemat perioodi kui pelgalt nädalavahetused. LB palub eeltoodu põhjal muuta maakohtu määruse punktis 4.5 märgitud isa ja lapse suhtlemist suvepuhkuste perioodil selliselt, et DB veedab Dga suvel kokku 2 nädalat, mis veedetakse kahes osas ühenädalaste perioodidena. Vastuväited puuduvad selles, et vanemad kooskõlastavad suvepuhkuse aja hiljemalt 01.maiks. Alaealise määratud korras esindaja seisukoht
21.Esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et kohus rahuldas õigesti kaebaja põhinõude suhtlemiskorra osas ja jättis alternatiivnõude rahuldamata. Avaldaja seisukoht
22.Avaldaja ei ole määruskaebuses esitatuga nõus. Lapse isa on nõus tegema lapse emaga kohtuväliseid kokkuleppeid lapsega kohtumise osas vastavalt olukorrale. Eestkosteasutuste seisukoht
23.Lasnamäe LOV leiab, et maakohtu määrus on koostatud, arvestades lapse huvisid ja selle muutmiseks puudub alus.
24.Põhja-Tallinna LOV leiab, et on mõistlik jätkata lapsega suhtlemise korda juba välja kujunenud korra kohaselt. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määrus vastab nii vormi kui sisu poolest TsMS-s sätestatule, samuti ei tuvastanud kolleegium menetlus- ega materiaalõigusnormi rikkumisi maakohtu poolt LB vastuavalduse menetlemise käigus.
26.TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
27.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemiskorra vastavalt L. B avaldusele, mistõttu määruskaebus on alusetu. Maakohtu menetluses ei jõudnud pooled kokkuleppele teistsuguse suhtluskorra osas, nagu määruskaebuse esitaja viitab. Samuti ei muutnud LB oma avaldust.
28.Vastuses määruskaebusele ei nõustu DB määruskaebuse väidetega. DB märgib, et määratud suhtluskord on mõistlik ja vastab lapse huvidele. Efektiivsem ja parem on veeta koos kogu nädalavahetus. Isa juurde tulles saab laps end sisse seada ja mugavalt tunda. Kui külastused oleksid reede õhtust laupäeva hilislõunani, kuluks lapsega veedetav aeg sisuliselt autosõidule ja uneajale. Samuti ei ole isal võimalik materiaalselt igal laupäeval lapsele järele sõita. DB märgib samas, et ta on nõus tegema lapse emaga kohtuväliseid kokkuleppeid lapsega kohtumise osas vastavalt olukorrale.
29.Vastavalt LB soovile andis ringkonnakohus pooltele võimaluse sõlmida kokkulepe apellatsioonimenetluses. Pooled kokkulepet ringkonnakohtule ei esitanud.
30.Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad kaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomaslu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.