lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-50519/31

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-50519/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-14-50519

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-14-50519

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Kohtuasi

S Ae hagi R Ae vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.05.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse R Ae apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad

ja

540 eurot

nende Hageja (vastustaja): S A (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja A A Kostja (apellant): R A (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx), nõustaja Kersti Kaasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda R Ae apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud 1(3)

Tsiviilasi nr: 2-14-50519 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.21.03.2014.a esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja palus Pärnu Maakohtu 05.03.2013.a määrusega kompromissi korras väljamõistetud elatist igakuiselt 80 eurot suurendada elatise minimaalmäärani so 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käesoleval ajal 177,50 eurot. Elatis ei tohi olla väiksem elatise alammäärast. Samuti on hageja vajadused suurenenud ja kostja majanduslik olukord paranenud. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Kuna kostja sissetulekud on suuremad kui hageja seaduslikul esindajal, siis peab kostja katma rohkem hageja vajadustest. Kostjal lasub eelkõige oma alaealiste laste, mitte abikaasa ülalpidamise kohustus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendAd oma vajaduste ega vanemate varalise seisundi olulist muutust. Mõlemad vanemad peavad kandma kumbki pool lapsele vajaminevatest kulutustest, hageja ema seda ei tee. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale samuti kaks alaealist last ja abikaasa. Hageja nõutud määras elatise maksmisel jääksid kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.
3.Maakohus tegi 28.05.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja suurendas kostjalt Pärnu Maakohtu 05.03.2013.a määrusega hageja kasuks väljamõistetud elatist 60 euro võrra so 80 eurolt 140 euroni kuus alates 21.03.2014.a kuni 12.01.2029.a. Kohus leidis, et arvestades kostja sissetulekuid, tuleb eelkõige arvestada kostja ülalpidamisel olevate alaealiste lastega ning alles pärast seda, kui kostjal on varalisi võimalusi, lasub tal abikaasa ülalpidamiskohustus. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -s 459 sätestatud aluste olemasolu. Väljamõistetud elatise suurendamise nõude puhul ei pea hageja tõendama oma vajadusi, kui ta nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani. Kohus leidis, et kostja on olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist elatise alammääras, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist, samuti jääksid teised kaks last varaliselt vähem kindlustatuks. Seetõttu suurendas kohus elatist 140 euroni kuus. Kokku panustavad hageja vanemad tema ülalpidamisse 225,50 eurot kuus, mis vastab vanemate varalisele seisundile ning on proportsioonis nende sissetulekutega.
4.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 18.06.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja leiab, et otsustades elatise suuruse muutmise üle lasus kohtul kohustus kindlaks teha asjaolud, kas kostja maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud on muutunud ja kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast eelneva asja arutamise lõpetamist võrreldes eelmise lahendiga. Kostja hinnangul on kohus hinnanud otsuse aluseks olevaid tõendeid ebaõigesti ja mittepiisavalt, eelkõige kostja sissetulekute osas. Kohus ei ole hinnanud ka hageja ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi ega kostja teiste laste kindlustatust. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-14-50519 Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise suurendamist 80 eurolt 177,50 euroni kuus. Seega oli tsiviilasja hinnaks nõutava ja praeguse elatise vahe, mis tuleb TsMS § 129 lg 2 järgi korrutada üheksaga, so 97,50*9 = 877,50 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja